harjutas neid kardetud waenlaste silma waatama ja nende sõjakisa ära kannatama. Teutonid.Seda tegi ta seeläbi, et ta oma leeri ikka üsna Teutonide ligidalle üles lõi, wäikeste salkadega tüli otsis ja neid ära wõitis ning sellel kombel näitas, et nemadgi surelikud olla. Kui seda wiisi julgus ja südidus soldatite südames äratatud ja äritatud oli, hakkas ta Aquä Sextiä lahing: 102.Aquä Sextiä linna all Lõuna-Gallia maal Teutonidega lahingit, lõi werises wõitluses suurema osa maha, teised wõttis wangi, kautas Teutonide nimegi ära.
Cimbrid.3. Senni oliwad Cimbrid Helvetia maa kaudu Italiasse jõudnud. Marius tõttas seda kuuldes üle Alpide ja sai Vercellä lahing: 101.Vercellä lagedal nendega kokku. Cimbrite kuningas päris ‚hääga maad oma rahwalle kui ka sugulastele Teutonidelle; kui mitte, ei jääda ka mõek mitte tuppe‘. Aga Marius laskis wangi wõetud Teutonide kuninga läbi ütelda, et sellel sool juba oma „hingemaad“ käes olla. Siis hakkas lahing. Ka siin wõitis Marius; kes ei langenud ehk iseeneselle otsa ei teinud, sattus wangi. Seega oli esimene hädaoht Germania poolt mööda, kuid hirm põhjalaste eest jäi Roomlaste põue sügawuses elama. Mariust aga kutsuti „kolmandaks Rooma linna asutajaks.“
§ 70. Esimene kodusõda.
Sulla.1. Oma wõitude läbi oli Marius alama rahwa uhkuseks ja ootuseks ning lootuseks saanud, kuna ülem sugu ennast Sulla ümber kogus. Tema oli wanast patrizide suguwõsast pärit, hästi õpetatud, agara pääga ja tulise waimuga, terawa mõistusega ja südi meelega, aga ka auuahne, kombetu ja pillaja. Esimest korda sai tema Jugurtha sõjas laiemalle piirile tuttawaks, kus ta hästi osawaste rahutingimisi tegi. Sellepärast kiitles ta ise, et tema Jugurtha sõja lõpetaja olnud. Aga Marius hakkas teda sest saadik wihkama, sest ta nägi, et Sullagi tema wastaline ja igawene waenlane oli. Siiski ei ilmunud wiha mitte awalikult, waid õõgus enam salajas.
Ühendusosaliste sõda: 90—88.2. Sääl hakkasiwad Italia ühendusosalised Roomlastega ühesugust õigust pärima ja kui seda kuulda ei tahetud, wõtsiwad nad sõjariistad kätte, nimetasiwad endid Italia wabadriiklasteks ja tõstsiwad Korfiniumi linna Italika nime all oma riigi päälinnaks. Hirm oli suur Rooma linnas: murerätid wõeti kätte, orjad lasti wabaks ja pandi sõjariis-
