linna ligidal leeri üles lõi. Talwe otsa piirati teda sääl küll ümber, aga kewadel pääsis ta Numidia kuninga Masinissa waheletulemise läbi piirajate paelust ja hakkas oma wõidutööd nii agaraste pääle, et Karthago walitsus Hannibali Italiast koju kutsus. Hannibal Afrikas.Pisarsilmal lahkus Hannibal säält maalt, kus ta nii palju teinud ja wähe kasu toonud, hüüdes: „Mitte Roomlased: Karthago enese kadedus ja tänamata meel on Hannibali ära wõitnud!“
Zama lahing: 202.9. Zama linna all saiwad mõlemad oma-aegsed kuulsamad mehed oma wägedega wastastikku kokku. Enne lahingit soowis Hannibal Scipioga kõneleda. See sündis. Aga rahupakkumist ei wõtnud Scipio mitte wasta, waid arwas mõegatera otsuse kõige selgema olewat. Lahing algas. Määratuma julgusega ja wahwusega wõideldi mõlemilt poolt. Aga wõit jäi Scipio kätte. Wäeriismetega ruttas Hannibal Karthago linna ja andis nõuu rahu paluda, olgu mis hinna eest tahes. Seda tehti. Scipio wõttis rahupalwet kuulda, ehk ta küll ennemalt Karthago ärahäwitamisega oma tööd oleks lõpetanud. Aga Rahutingimised ja rahu: 201.tingimised, mis Scipio tegi, ep olnud mitte kerged: esiteks pidi Karthago kõik oma laewad ja elewandid Roomlaste kätte andma ja Hispania maa ja Wahe mere saared Rooma walitsuse alla jätma; teiseks 10,000 talenti sõjakulu maksma ja seda 50 aasta sees ära tasuma; kolmandaks tõutama ilma Rooma lubata mitte kellegiga sõdima hakata. Tingimised oliwad küll rängad, aga Karthago wõim oli raugenud, sellepärast tõutasiwad nad kõik Rooma nõudmised ära täita. Scipio palk.Kuid Scipio läks suure auuga Rooma, pühitses sääl üpris wäga toreda triumphuse ning sai senatilt omale „Afrikanuse“ auunime. Hannibal aga pidi pea oma isamaalt põgenema ning suri wiimaks kihwti läbi, kui Roomlased Bithynia kuningalt teda oma woli alla pärisiwad.
§ 62. Kolmas Puunlaste sõda: Afrikanus Noorem.
Karthago kosumine.1. Aastat 50 kestis rahu Karthago ja Rooma wahel. Selle aja sees tasus ta oma määratuma wõla ära, jah, oli päälegi osawa ja agara kauba-ajamise läbi jälle nõukaks ja rikkaks saanud. See lugu täitis Rooma rahwast kadedusega. Iseäranis püüdis wali censor Kato.Kato igas senati koosolekus wiha Karthaglaste wasta uueste äritada, sest ta lõpetas kõik oma kõned järgmiste sõnadega: „Ja mis ma weel tahtsin ütelda: Karthago peaks ära häwitatama!“ Aga
