ette ruttas, aga sest ei tõusnud muud tulu, kui et rahwas hästi hirmu sai tunda, mispärast weel pärastki emad oma nutruid lapsi hirmutasiwad: „Wait! Hannibal ukse ees!“
Sikelia saarel.6. Senni oli Hannibal Makedonia kuninga Philippuse III. sõdima ja Syrakusä linna mässama kihutanud. Aga Makedonlased wõideti pea ära. Ka Syrakusä ei suutnud mitte iganes „Rooma mõega“ wasta panna. Küll püüdis kuulus Archimedes.Archimedes oma masinatega piirajaid eemalle peletada: tema masinad wiskasiwad suuri kiwa, palka, tuld ning tõrwa waenlaste kaela ja laewa, ja nende konksid tõstsiwad Rooma laewad kõrgelle ja lasksiwad neid siis äkitselt merepõhja kukkuda. Aga ka see ei mõjunud: ühel öösel tungis Marcellus linna sisse, kodanikud löödi suuremal osal maha, teised müüdi pärisorjaks. Ka Archimedes langes: tema oli parajaste uut masinat wälja arwamas ja maalis tema kuju liiwa sisse, kui Rooma soldat sisse riisuma tungis; mõttes ei pannud kuulus arwaja tähelegi, kes see tuli, waid hüüdis: “Ära sa aga mu kujusid siin riku!“ Aga soldat lõi ta pää otsast maha.
Hannibali õnnetus.7. Hannibali enese wäehulk oli kokku sulanud otse kui kewadine hang. Kodumaalt ep olnud talle sugugi abi saadetud ja lahingid ja tõbed oliwad oma ohwrid pärinud. Ta ei suutnud mitte enam ära wõidetud maad oma käes hoida, waid taganes Italia lõunatippu, kus ta kindlas leeris oma wenda Hasdrubal.Hasdrubali appi ootas, kellele ta Hispania maale seks käsu oli saatnud. Hasdrubal oli parajaste Bäkula lahingi kautanud ja temaga terwe Hispania maa; sellepärast wõttis ta wenna kutsumist tõrkumata kuulda ning ruttas tema teed mööda Italiasse. Aga Kesk-Italias sundisiwad teda Rooma konsulid Sena lahing: 207.Sena linna all lahingit algama: Karthaglased wõideti ära ja Hasdrubal ise langes. Wõitjad raiusiwad langenud Puunlaste pääliku pää otsast ära ning wiskasiwad ta Hannibali leeri. Kohkudes tundis see oma wenna werise pää ära ning hüüdis õhates: „Häda! Nüüd näen Karthago otsa tulewat!“
Scipio.8. Kuna Hannibal wihas ja ahastuses oma kindlas leeris kättemaksmise pääle mõtles, tuli Publius Kornelius Scipio, selle poeg, kes Ticinuse kaldal põgenes, Hispaniast Rooma ja andis senatille teada, et „mitte üht Puunlast enam Hispanias ep ole, waid et terwe maa Rooma oma on!“ Roomlased walisiwad tema konsuliks ning saatsiwad ta Sikelia saarde, kust ta senati käsu pääle Scipio Afrikas: 204.Afrika maale läks ning Utika
