Fabricius.3. Üksi elewantide abil, kes ratsaliste hobused oliwad peruks ajanud, oli Pyrrhus wõidu kätte saanud. Roomlased oliwad nii wahwaste wõidelnud, et Pyrrhus hüüdis: „Oleks minul niisugused soldatid: mina wõidaksin terwe maailma ära!“ Päew pärast lahingit läks Rooma saadik Fabricius wangide wahetamise pärast rääkima. Kulla kiusatus.Pyrrhus pakkus talle palju kulda ja hõbedat, kui ta rahu-nõuu rahwalle ja senatille annaks. Aga Roomlane ütles, ehk ta küll waene mees oli: „Raha mina ei taha!“ Siis püüdis Pyrrhus hirmuga kätte saada, mis hääga ei suutnud: Eluka hirmutus.tema laskis kõige tugewama elewandi telgi taha tuua ja siis waheteki wahelt äkitselt ära tõmmata — ja määratu elukas lõputas oma lotti saadiku pää kohal. Kartuseta kostis Roomlane: „Ei mind awatelenud kuld, ei mind hirmuta elewant!“ Pyrrhus saatis ta tagasi ja andis igale wangile luba pühiks koju minna, aga siis käskis neid tagasi tulla.
Askulumi lahing: 279.4. Teist korda läksiwad Rooma ja Pyrrhuse wägi Askulumi linna all kokku. Ka siin jäi wõit Pyrrhuselle; aga ta ise pidi tunnistama: „Weel üks säherdune wõit ja minu wõimus on mulda maetud!“ Sellepärast läks ta hääl meelel Pyrrhus Sikelias.Sikelia saarele, kuhu teda Syrakusä kodanikud Karthaglaste wasta appi kutsusiwad. Aga ta wõidud läksiwad siingi tuulde, sest et Sikelia rahwas temast taganesiwad. Ja õhates jättis Pyrrhus Sikelia jumalaga: „Oh mis werise wõitlemisewälja jätan ma siia Rooma ja Karthago keskelle!“ Waewalt oli ta Italias maale saanud, kui Beneventumi lahing: 275.Beneventumi all teda konsul Manius Kurius Dentatus ootas ja ära wõitis. Ärdal meelel lahkus Pyrrhus Italiast, kust ta auu ja rikkust oli ootanud ja läks koju tagasi, kus ta niisamati rahutult tegew oli, kunni Argose linna ära wõttes üks naene weskikiwi katuselt talle pähä wiskas, nii et ta suri. Tarentum Rooma alam: 270.Tarentum aga langes pea Roomlaste kätte, kautas oma wallid ja laewad ja sai kõige Lõuna-Italiaga täieste Rooma alamaks.
Wõidetud maade olu.5. Nende rahwasugude õigus, kes nüüd Kesk- ja Lõuna-Italias Rooma all seisiwad, oli kolmesugune: esimesel osal oli täis ehk poolik Rooma kodaniku õigus: tal oli oma hääl ja ta seisis täieste Rooma seaduste warju all; teise osalisi kutsuti Italia ühenduseosalisiks: neil oliwad omad seadused ja omad pruugid, pidiwad aga wäeteenistusse astuma ning maksu maksma; kolmanda osalised oliwad päris alamad: ilma õiguseta, sulase ja popsi wäärilised ja sõjamehe auust ilma.
