ahelas triumphuswankri ees jooksta ja siis — tal kaagul pää otsast maha raiuda! Wiimse jõuu wõtsiwad Samnitlased wabaduse eest kokku, aga ei aitanud. Konsul Dentatus.Manius Kurius Dentatus tegi suure wõidu järele sõjale otsa. Samnitlaste saadikud leidsiwad teda naireid söömast, kui rahu läksiwad paluma. Nemad pakkusiwad talle hulga raha, kui neile kasulikult rahuseaduse teeks. Aga Dentatus kostis: „Parem on rikaste päälik, kui ise rikas olla!“ ning Samnium Rooma päralt: 290.nõudis täielikku Rooma walitsuse alla heitmist. See sündis 290.
§ 59. Tarentlaste sõda: Pyrrhus.
Sõja juur.1. Samnitlaste õnnetus äratas hirmu kõigi Italia rahwaste põues: kõik kartsiwad Rooma kotka karedaid küüsi. Wägew ja rikas kaubalinn Tarentum wärises, sest ta kartis oma kaubale takistust tulewat. Sellepärast tegi ta teiste Lõuna-Italia riikidega seaduse, et ühendatud jõuul Rooma edenemist keelda. Roomlaste enestega tehti maha, et Rooma laewad mitte üle seatud piiri ida poole ei pidanud purjutama. Ise nad tõutasiwad sellesarnast kohust täita. Aga maru ajas korra 10 Rooma laewa Tarentumi sadamast warju otsima. Linna rahwas laskis muist mere põhja, muist pääsiwad põgenema. Rooma saadik läks arutegemist pärima. Saadik teatris.Teda wiidi teatrisse ja kästi sääl oma asja rahwalle rääkida. Aga nii kui ta oma suu lahti tegi, kõlas hele pilkaw naer teisest teatri sõrwast teise, sest ta ei oskanud mitte hästi Greeka keelt. Waigistamine ei maksnud. Pahal meelel pööris saadik teatrist minema. Aga üks Tarentlane jooksis järele ja kallas ütlemata naeru all katlatäie wiina talle kaela. Tulises wihas pööris saadik ümber ning hüüdis: „Et naerge, naerge! Pea tihute ning nuutsute teie, kui minu mantlit Tarentlaste weres puhtaks pestakse!“ Ja senat kuulutas kohe sõda.
Pyrrhus.2. Aga rikkus ja rõõmupidu oli Tarentlased nii ära ellitanud, et nad ju palja mõega eest ära ehmatasiwad. Nad saatsiwad sellepärast hulga kulda ja hõbedat Epiruse kuninga Pyrrhuse kätte ja palusiwad teda appi. Pyrrhus oli Makedonia walitsusest ilma jäänud ja lootis nüüd Italia maal omale suuremat riiki kätte saada ning läks ajawiitmata suure wäega ja elewantidega teele. Merest üle sõites uppus küll üks osa mehi ja metsalisi ära, aga siiski oli ta wägew küll Roomlasi Heraklea lahing: 280.Heraklea all ära wõitmas aastal 280. Aga ei mõjunud werine wõit ega awitanud hind ega hirmutus: Roomlane järele ei annud ega mõtelnudgi rahu pääle, waid wõttis ette weel südimalt ja agaramalt wasta hakata.
