Kaitseseisukorra seaduse järgi pole otsuse aluseks olev küsimus enam tähtis, sest § 9 p. 8 lubab trükitoodete konfiskeerimist, mida ei võimaldanud Sõjaseisukorra seaduse § 19 p. 14.
Kinnisvarasid on seevastu küll sekvestri alla pandud ja Riigikohus on selle seadusepäraseks tunnistanud. Kuid just säärased juhud, nagu kirjeldatud otsuses nr. 32―1926. a., esinevad ajutise nähtusena ja on reguleeritavad ka harilikus seaduseandlikus korras.
Kõigest ülaltoodust nähtub, et kaitseseisukorraga antud volituste kasutamine neil aladel, kus neid kasutatakse juhuslikult, on seletatav meie üleminekuajajärguga, kus harilikku seaduseandlust pole suudetud veel täiesti ajakohaselt reformida, ja et kaitseseisukord esineb siin sageli lihtsalt abinõuna vananenud norme ja tühje kohti asendada korraldustega, mis igatahes on kokkukõlas Põhiseadusega, olgugi ainult PS § 26 teise lõikega.
datud. Neid õigusi aga, mis administratiivvõimudele kuuluvad mitte Sõjaseisukorra seaduse alusel, vaid hariliku korra maksvuse juures, peavad nad kasutama ka sõjaseisukorra ajal hariliku korra jaoks ette nähtud alustel. Riigikohus leidis, et Sõjaseis. sead. § 19 p. 18 ei näe ette perioodilise trükitoote aresti alla panemist, mispärast selles küsimuses oleks tulnud käia KKS § 121310―121315 järgi. Autori poolt ei ole Rkh. otsuse mõte täpsalt edasi antud. A. P.
