nagu seda mõnikord väidetakse. Eeluurimine aga neis asjus on alati olnud kodanlikkude kohtu-uurijate käes. Pealegi annab nende asjade kodanlikus kohtus arutamine selle paremuse, et ära langevad paiguti isegi ajakirjanduses ilmunud, iseenesest põhjendamata arutlused selle kohta, nagu arutaks sõjakohus neid asju liiga pealiskaudselt, ainult agentuurandmete põhjal jne. Ja on siis ka lootus, et kurjategijatele määratud karistused ka ära kanda tuleb, kuna praegu sõjakohtu korras süüdi mõistetute suhtes armuandmised on alaliselt päevakorras. Mittepolitilised rasked kuriteod, nagu tapmised ja röövimised, on viimaste aastate jooksul vaid erandina sõjakohtutele üle antud, nii et nende arutamine kodanlikus kohtus on niikuinii muutnud obligatoorseks ka siis, kui süütegu leidis aset kaitseseisukorras oleval maa-alal.
Perioodiliste trükitoodete seismapanemine kindralkuberneri (sisekaitseülema) võimuga on leidnud aset samuti vaid juhuslikult ja peamiselt meie Trükiseaduse puudulikkuse tõttu, mis ei võimalda järsku ja kindlat repressiooni. Just sel alal PS § 13 annab õige avaraid võimalusi trükivabadust kitsendada nii kõlbluse kui ka riigi kaitseks ka hariliku seaduseandluse korras. Sellepärast peaks Trükiseadus ise juba sisaldama küllalt mõjuvaid abinõusid, ilma et oleks vaja PS § 26 korras kaitseseisukorra poole pöörduda. Kaitseseisukorra volitused peaksid appi tulema ehk siis, kui oleks vaja panna maksma tsensuuri, mida ju on ette näha ainult väga erakorralistel aegadel. PS § 13 järgi ei või tsensuuri sisse seada hariliku seadusega. Riigikorra kaitseseadusega (mis on harilik seadus ega põhine PS § 26-l) on lubatud siseministrile oma otsusega tühistada omavalitsuste esinduskogude politilisi rühmitisi, kui nad muutuvad riigivastasteks. Samadel alustel ja samade edasikaebamise võimalustega peaks siseministril oma määrusega olema õigus seisma panna ja konfiskeerida trükitooteid, ilma et selleks vaja oleks kaitseseisukorda.
Isikute väljasaatmist kaitseseisukorra alusel on harva teostatud, kui arvesse võtame, et see väljasaatmise viis käib ainult Eesti kodanikkude kohta. Välismaalaste väljasaatmine, näit. Kihnu saarele, põhineb Heakorra ja julg. seadusel. Peamiselt võiksid küsimusse tulla piiriäärsed maaribad. PS § 17 lubab küll kõigil Eesti kodanikkudel takistamata liikuda ja elukohta muuta kogu vabariigi piiri-
