Hariduse sõnaraamat/AT–AZ

A–AJ AK–AM AN–AQ AR–AS AT–AZ AT AU AV AW AX

AY AZ BA BE–BH BI–BO BR–BÜ CA–CH CI–CZ DA–DE

←AR–AS

Hariduse sõnaraamat

BA→

EPUB

Atacama, kõrbe Chiles ja Boliwias.

Ataksia (Gr. k.), säärte wärisemine seljaüdi haiguse ajal.

Ataman, kasakate päälik.

Atavismus (Lad. k.), niisugune nähtus, kui järeltulejate juures esiwanemate kehalikud ja waimlikud iseäraldused, mis juba sugukonnast kadunud näiwad olewat, äkitselt jälle nähtawale tulewad.

Atbasar, kreisilinn Akmolini piirkonnas (oblastis).

Atbara, Nili jõe parem haru, Abessinias ja Nubias.

Atelier (Pr. k., l. ateljee), kunstniku ehk päewapiltniku töötuba.

Athanásius Suur, kiriku-isa, snd. u. 296 Aleksandria linnas, sr. 373, oli 328 saadik Aleksandria piiskopp. Õpetas, et Jumala Poeg igawane ja Jumala Isaga ühewääriline on.

Athapasca, jõgi Briti P.-Amerikas, 1000 km. pikk, tuleb Kaljumägestikust, jookseb A.-järwe, mis 7700 rkm. suur.

Athén, 1) wana A., wanaaegse Attika päälinn ja wanade greeklaste hariduse keskoht; muinasjuttude järele 1500 e. Kr. asutatud; oli wanas Greekas kõige tähtsam linn. 2) Praegune A., Greeka kuningriigi päälinn, 126,000 el.

Athena (Gr. k. Pallas Athena, roomlaste Minerwa), Greeka muinasusus tarkuse ja teaduse nais-jumal, Zeus’i tütar.

Athenäum, Greeka naisjumala Athena tempel; pärastpoole õpe-asutus.

Athletid (Gr. k.), muinas-Greekamaal elukutselised maadlejad; jõuu-kangelased.

Atkarsk, kreisilinn Saratowi kubermangus, 10,000 elanikuga.

Atlandi okean, meri Europa, Afrika ja Amerika wahel; 90,303,000 rkm. suur. Jaod: Wahemeri, Biscaya laht, Läänemeri, Saksameri, Guinea laht, Hudsoni laht, St. Lorenzi laht, Mexiko laht ja Karaibi meri. Woolud: Golfjõgi, Brasilia-, Lääne-Afrika-, maapoolitaja- ja wastu-wool. Neist wooludest on Golfjõgi meile kõige tähtsam, sest et temal wäga suur mõju Europa klima kohta on. A. okeani kõige suurem sügawus on 8341 m. (Bermuda ja St. Thomas’e saarte wahel) keskmine sügawus 3700 m. A. okeanis on 18 weealust telegrafi (kabelit), mis wana-maailma uue-maailmaga ühendawad. Ka on A. okean kõige rohkem tuntud ja maailma kaubandusele kõige tähtsam meri.

Atlantis, muinasjutuline saar Atlandi meres.

Atlas, mägestik Põhja-Afrikas (Marokkos, Alegerias ja Tunesias). Selle mägestiku kõige kõrgem latw on Dschebel-Ajaschi (4500 m. kõrge).

Atlas, 1) Greeka muinasusus Prometheus’e wend. Zeus pani teda maakera kandma; 2) esimene kaelalüli; 3) hiilgaw, toimene siidiriie; 4) maakaartide raamat.

Atmometer, riist, mille abil wee auruks-muutmist mõõdetakse.

Atmosphera (Gr. k., l. àtmosfeera), õhukogu, mis maakera ümbritseb. Ka teiste taewakehade (planetide) gaasisarnast ümbrust kutsutakse a-ks. Maakera a. on 21% hapnikust, 78% lämmastikust ja 1% argonist (kogu suuruse järele) koos. Pääle nende on weel a-s wähe söehapnikku, weeauru ja ammoniaki leida. A. tihedus wäheneb seda rohkem, mida kaugemale maakerast mindakse. A. kõrgus on wäga mitmesugune (75 kuni 160 klm.). Oma raskusega rõhub a. maakera pinna pääle. Seda rõhumist mõõdetakse barometri abil. Keskmine rõhumine on umbes 1033 gr. ruut-sentim. pääle. Harilikus elus nimetatakse seda rõhumist üheks atmospheriks

Atollid, kitsad, rõngasarnased koralli-saared India- ja Waikses okeanis.

Atom (Gr. k.), kõige wähem aine osa, mida enam ühegi kunstlise (mehanilise ega keemilise) abinõuuga jagada ei saa. A-d ühinewad molekülideks. Mitmesuguste ainete a-d ühinewad üksteisega mitmel wiisil. Seda ühinemise-jõudu nimetatakse wäärtuseks (valenziks). Wäärtuse üle otsustatakse selle järele, kui mitme wesiniku a-ga antud aine a. ühineda wõib. Wesinik on üksus. Nii näituseks ühineb 1 kloori a. ühe wesiniku a-ga (ühewääriline), 1 hapniku a. kahe wesiniku a-ga (wesinik = kahewääriline), 1 lämmastiku a. kolme wesiniku a-ga (lämmastik = kolmewääriline). Igat a-i ümbritseb eeteri kord. See eeteri kord ongi see osa, mis a-i teiste a-dega ühendab.

Atonia (Gr. k.), lõtwus, mittekorraline tegewus; kõhu a., kõhu lõtwus.

Atriplex, wt. maltsad.

Atrium (Lad. k. ater, must, s. o. kolde suitsust „mustunud tuba“). A. oli esiotsa muinasroomlaste elumajades kõige tähtsam jagu, sest siia oli kolle, perekonna jumalad, rahakast jne. paigutatud. Pärastpoole hakati a-i sammastega, toredate asjade, purtskaewude ja muruplatsidega kaunistama. Teda tarwitati ka klientide wastuwõtmise ruumiks.

Atropa belladonna, wt. hullkirss.

Atrophia (Gr. k. l. atrófia), üksikute kehaosade ehk terwe keha

Atrium.

kõdunemine haiguste ja rakukeste puudulise toitmise tagajärjel.

Atropin, hullkirsi (atropa belladonna) mürgine alkaloid. Mõned loomad aga ei näi seda mürki mitte kartwat, näit. kodujänesed. Nad wõiwad ilma weata hullukirsi lehti süüa, kus juures ainult nende liha mürgiseks muutub. A. wastukihwtiks on tannin ja jod. Nende ainete mõju on siisgi alles weel kahtlane. A-i tarwitatakse arstirohuks, iseäranis silma-haiguste arstimise juures.

Atschin, endine iseseisew kuningriik Sumatra saarel. Päälinn: Atschin. Nüüd Hollandi päralt.

Attaché (Pr. k., l. attashee), noored inimesed, kes saatkondade juurde määratakse, et tegelikult diplomatiat tundma õppida.

Atterboom, Peter Daniel Amadeus (1790—1855), Rootsi luuletaja, oli prof. Upsala ülikoolis. Tema tähtsam kirjatöö on „Lycksalighetens ö“ (õndsuse saar).

Attestat (Lad. k.), kirjaline tunnistus.

Attika, muinas-Greeka maakond, mille päälinnaks Athen oli. Praegu Greekamaa kreis ehk nomos, millel poolsaare-nägu ja mis umbes 2200 rkm. suur. Tema piirideks on põhja-pool Böotia, lääne-pool Megaris, muial aga meri.

Attila, hunnide kuningas, walitses Ungaris 433 a. saadik wenna Bledaga ning 444 aastast saadik üksi. Tema päälinnaks oli Tokai linn Ungarimaal. A. liitis oma riigi külge skytid ja kõik Germania sugu rahwad Wolga jõest kuni kesk-Saksamaani. Laastas Ida-Roma riiki. 451 a. wõitis Roma wäeülem Aëtius A. sõjawäed Katalaunia wäljadel ära. A. suri 453 a.

Attorney (Ing. k. ättörni), Inglisemaal wahemees adwokadi ja kohtukäija wahel. Ta kirjutab küll paberid, kuid ta ei wõta suusõnalist kaitset kohtu ees enda pääle.

Attribut (Lad. k.), omadus, tundemärk.

Atwoodi masin (l. ätwudi masin), riist, mille abil kehade kukkumise seadusi seletatakse.

Auber (l. obäär), Daniel Francois Esprit Jacques (1784 kuni 1871), Prantsuse helilooja, Cherubini õpilane, oli 1842 a. saadik Parisi muusika ülikooli (konserwatoriumi) direktor ja 1857 a. saadik keiserliku koja kapellmeister. Tema tähtsamad helitööd on: „Portici keeletu“, „Fra Diavolo“.

Auckland (l. ookland), linn Uue-meremaa põhjapoolsel saarel (Australias). Oli enne Uue-meremaa päälinn. Linnas elab pääle 35,000 el. Asutatud 1841.

Aucklandi-saared (l. ooklandi-), Australia saarestik, 330 km. suur, Uue-meremaalt lõunapool. A. s. on 1806 Bristowi poolt ülesleitud.

Audiatur et altera pars (Lad k.), kuuldagu ka teist poolt, s. o. kohtus tehtagu igaühele õigust.

Audientia (Lad. k., l. audiéntsia, Sk. k. audienz), kuulmine, kuulda wõtmine; riigiwalitsejate, würstide ja wõimumeeste jutule pääsemine; pidulik jutule wõtmine.

Audiphon, kuulmise abinõu kurtidele. A-i tarwitaja wõtab mikrofoni nööri hammaste wahele, mille kaudu hääl kuulmise ergu juurde pääseb.

Auditorium (Lad. k.), 1) õpesaal (iseäranis ülikoolis); 2) päältkuulajate kogu.

Audiometer (sonometer), riist mille abil kuulmise terawust mõõdetakse; mikrofoni ühendus telefoniga.

Auer, Aloys (1813—1869), Saksa raamatutrükija, looduse-isetrüki ülesleidja, oli 1841—68 keiserliku koja- ja riigi-trükikoja direktor Wienis.

Auer, Leopold, wiiulikunstnik, snd. 1845 Ungaris, oli 1864—66 kontsertimeister Düsseldorfis, kutsuti 1868 Peterburi muusika ülikooli (konserwatoriumi) õpetajaks Henri Wieniawski asemele. 1887 a. saadik keiserliku Wene muusikaseltskonna symphonia-kontsertide juhataja.

Auerbach, Berthold (1812—82), Saksa ilukirjanik. On palju juttusid ja mitmed teaduselised uurimisetööd kirjutanud. Ka Eesti keelde on mõned tema juttudest tõlgitud, nagu „Paljasjalgne tütarlaps“ ja Joosep lumes“.

Auersperg, Anton Alexander, krahw von, Austria luuletaja ja politikategelane, (warjunimega Anastasius Grün), snd. 1806 Laibachis, suri 1876 Grazis.

Augeias (Augeas, Augias, „hiilgaw“), Greeka muinasjuttude järele Elis’e kuningas, kes oma suure karja poolest kuulus oli. Karja sõnnik oli aastate jooksul wäga kõrgele tõusnud, ja Eurystheus määras Herakles’ele ehk Herkules’ele üheks wägitööks Augeiase lautasid ühe päewa jooksul ära puhastada. Herkules nõudis A. käest selle töö eest endale kümnendiku osa karjast, mida temale ka lubati. Herkules saatis oma töö seega korda, et ta Menios’e ehk Peneus’e jõe lautadest läbi juhtis, mis sõnniku enesega kaasa wiis. A. ei maksnud aga temale lubatud palka ära, mis pääle A. ja Herkulese wahel wihane sõda algas, mis A. surmaga lõppis. Herkules pani tema poja Phygus’e jälle uuesti troonile. Kaudses tähenduses tähendawad Augeiase laudad musta ja sopast ruumi.

Augier (l. oshjee), Guillaume Victor Emile (1820—89), Prantsuse näitekirjanik. Tema näidendid on eluwiiside kujutamise ja kirjutuse-wiisi poolest eeskujulised.

Augìt (pyroxen), mineral, harilikult must ehk tume-roheline; leitakse basalti lawa tõugude hulgas; seisab sõmermullast, lubjast, magnesiast ja raust koos. Temast walmistatakse mitmesuguseid kujusid.

Augsburg, linn Baierimaal, Lech’i ja Wertach’i jõgede wahel; 95,000 el. — A. on romlaste ehitatud 14 e. Kr.; oli 1276—1806 waba riigilinn.

Augsburgi usurahu, tehti 1555 a. Selle usurahu läbi saiwad Lutheruse usulised (mitte reformeeritud usulised) katoliklastega ühesugused õigused.

Augsburi usutunnistus, Lutheruse usuliste kõige tähtsam usutunnistuse kiri, mis Augsburi riigipäewal 1530 Saksa keisri Karl V-le ette pandi. Ta langeb kahte osasse. Esimene osa räägib usu põhjusmõttest ja õpetusest; teises osas näidatakse, mis tükis katoliku usus parandust tarwis oleks. Et Melanchton, kes selle usutunnistuse kokku seadis, pärastpoole päätükki, milles pühast õhtusööma-ajast kõneletakse, muuutis, siis sündis riid muudetud (variata) ja muutmata (invariata) wäljaannete poolehoidjate wahel.

Augurid, Roma ohwri-preestrid, kes lindude lennust ja häälest tulewikku ette kuulutasiwad.

August, lõikuse kuu, kaheksas kuu meie aastas. Enne oli tema nimi romlaste juures Sextilis s. o. kuues kuu, aga 8 a. e. Kr. hakati Roma senati käsu järele teda keisri Augustus’e nime järel August’iks kutsuma.

Augustini ordo, katoliku kiriku kerjusmunkade ordo, asutatud Püha Augustinuse poolt (388). 16 aastasajal oli A. ordol 2,300 kloostrit. Praegu on A. ordo pea igal pool kaotatud.

Augustinus, Aurelius (354 kuni 430), kuulus läänemaa kirikuisa ja õpetaja, laskis 387 end ristida, waliti 395 Hippo piiskopiks milleks ta surmani jäi. Ta wõitles nende wastu, kes ristiusu õpetusest lahku läksiwad, iseäranis kirjutas ta donatistide wastu. A. pani suurt rõhku ristikoguduse osasaamise ja sakramentide pääle; kõik hääd omadused, mis inimesel on, on Jumala armuand. A. tähtsamad kirjatööd on: De civitate dei (Jumala riigist) ja Confessiones (tunnistused).

Augústow, kreisilinn Suwalski kubermangus Poolamaal; Poola kuninga Sigismund II. Augusti käsul 1560 ehitatud. Linnas elab u. 13,000 in., kellest pooled juudid.

Angustòwo kanal, ühendab Weikseli jõge Njemeni jõega. Kanali pikkus on 98 w.

Augustus, Cajus Julius Caesar Octavianus, Roma riigi esimene keiser, Caesari kasupoeg, snd. 63 e. Kr., tegi Antonius’e ja Lepidus’ega teise kolmiklepingu (triumvirat’i), mille järele ta Läänemaad omale sai, kinnitas oma seisukohta see läbi, et Sextus Pompejus’e ja Lepidus’e ära wõitis. Wiimaks wõitis ta Aetiumi lahingus (31) ka Antonius’e ära ja sai see läbi üksiwalitsejaks. Roma senatil lastis ta kõik tähtsamad riigiametid omale anda. Ta walitses pehmelt ja rahulikult, edendas teadusi ja kunstisid, suurendas riigi piirisid Germanias ja Idamaal, suri 14 p. Kr. Nolas.

Augustulus (Romulus), Lääne-Roma riigi wiimane keiser, walitses 475—476.

Aul, tatarlaste ja Kaukasia mäe-elanikude külad.

Aula (Lad. k.), wanade romlaste juures „õu“, nüüd kõrgemate õpe-asutuste „pidusaal“.

Aun, Elise, Eesti naisluuletaja, snd. 1863 Wastseliina kihelkonnas, Wõrumaal. Tema tähtsamad kirjatööd on: „Kibuwitsa õied“, „Laane linnuke“ ja „Metsa lilled“.

Aunusemaa, wt. Olonetsi kubermang.

Aura, jõgi Soomemaal, jookseb Turu linnast läbi Põhja (Botni) lahte.

Auramine, kõwade ehk wedelate kehade auruks muutmine. Kergemad ollused, nagu liikwa ja eeter aurawad ennemini tui tihedamad (raskemad), näit. wesi. Mida arwem ümbrus, seda kergemalt sün-nib auramine. Kõige kergemalt sünnib a. õhuta ruumis. Sellest järgneb ka see nähtus, et kõrgete mägede pääl wesi ja teised wedelikud madalama soojuse käes keema, s. o. suurel mõdul aurama hakkawad. Auramise tingimised on järgmised: 1) A. sünnib seda kiiremini, mida kõrgem aurawa wedeliku soojus; 2) a. on seda kiirem, mida madalam ümbritsewa õhu soojus on; 3) kuiwemas õhus on a. ka kiirem; 4) a-st kiirustab liikuw õhuwool; 5) a. on seda suurem, mida suurem on aurawa wee pind; 6) kõige kiiremini sünnib a. õhuta ruumis. — Sünnib wedelikus a. ilma soojendamiseta, siis jahutab ta aurawat wedelikku; sarnasel korral tarwitab a. aurawa wedeliku soojust, mis iga auramise juures päätingimine on. Nii wõib klaasriista all olew wesi jääks muutuda, kui õhk riista seest äkitselt wälja pumbatakse. Kui soojal suwisel päewal keha aurawa weega niisutatakse, siis jahutab see ihunahka. Sel teel on wõimalik liiast palawusest lahti saada. Kergesti aurawate ainete, nagu eeteri jne. abil walmistatakse ka suwel jääd. Üliwäga kergesti aurawate ollustega, nagu wedela weewlikhapuga määriwad taskukunstnikud oma jalgu ja kõnniwad siis punaseks köetud raudplaati mööda.

Aureliánus, Cajus Lucius Domitius (214—275), Roma keiser, walitses 270—275, laskis Roma linna ümber müüri ehitada, häwitas (273) Palmyra naiskuninga Zenobia walitsuse, sai Persia sõjakäigul (275) oma sala-kirjutaja käe läbi surma.

Aurelius, Victor Sextus, Roma ajalookirjutaja, elas 4. aastasajal p. Kr., oli Afrikast pärit. Kirj. „Roma keisrite ajaloo“.

Aurora (Lad. k.), wanade romlaste „koidu“ naisjumal; koit.

Aurora borealis (Lad. k.), wirmalised.

Auru-haamer, masin, mida suurtes raua-wabrikutes raua tagumiseks tarwitatakse. Temaga töötatakse järgmiselt: Auru jõuul tõstetakse 1000 puuda ja weel rohkem kaaluw raudpakk kuni 10 jalga kõrgele ja lastakse säält alasi pääl olewa ja tagumiseks määratud rauatüki pääle langeda. Auru-haamri abil wõib määratud suuri raudpakkusid taguda, aga ka muna-koore katki lüia.

Auru-haamer.

Aurum (Lad. k.), kuld.

Aurumasin. Kui kinnises riistas wesi keema aetakse, siis sünnitawad keedetawa wee aurud nii suurt rõhku, et seda elawaks tööjõuuks wõib tarwitada. See nähtus andis põhjust aurumasina ülesleidmiseks. Esimene a. walmistati 18. aastasaja algusel Papini põhjusmõtte järele. — A. põhjusmõte. Wesi, mis katlas keema aetakse, sünnitab auru. Aur tungib tsilindrisse, milles liikuw kann auru rõhu mõjul üles ja alla surutakse. Tõuseb näit. kann tsilindri ülemisesse otsa, siis saab aur isesuguse wärgi läbi tsilindri päälmisesse osasse juhitud ja kann surutakse auru jõuu läbi tsilindri alumisesse otsa. Kanni üles- ja alla-käimise liikumine juhitakse mehanismuse abil rataste pääle, mis ümberkäies kasulikku tööd teewad. — Nõnda seisab siis a. kolmest pääosast koos, nimelt aurukatlast, tsilindrist, selle sees aurujõuul liikuwast kannist ja liikumist edasiandwast mehanismusest. — Aurukatel. Aurukatlal peab niisugune kuju olema, et tuleleek temale paremini juurde pääseks ja selle läbi siis rohkem auru sünnitaks. Seks ehitatakse paigalseiswatele aurukataldele abikatlad juurde, ja liikuwatele kataldele tuletorud sisse. Aurukatlad tehtakse paksudest raudplaatidest, mis neetitega kindlasti üksteisele külge pandakse. Ahjust läheb suits korstnasse, katlast aga aur — tsilindritesse. Juhtub, et katlasse auru liig palju on sündinud, siis wõib katel sellest lõhkeda. Katla lõhkemist aga hoiawad hoiatusekraanid, mis teatawa aururõhu tekimisel iseenesest lahti lähewad ja üleliigse auru wälja lasewad. Aururõhku katlas mõõdetakse manometrite abil, kuna katla küljes olewad klaastorud weepinna kõrgust katlas näitawad. — Tsilinder. Katlast tuleb aur tsilindrisse ja rõhub kanni pääle. Iseäralise abinõuu läbi, mida aurujaotajaks kutsutakse, juhitakse aur kord ühte kord, teise tsilindrijaosse. Aurujaotaja seisab pääratta-wõlwiga wända ehk ekstsentriku abil ühenduses. Jõuab kann tsilindri alumisesse otsa, siis lükkab pääratta-wõlwi külge kinnitatud ektsentrik aurujaotaja üles. See paneb päälmise auruaugu kinni ja laseb alumise lahti. Alumisest august tsilindrisse pääsnud aur tõukab kanni üles ja ajab teisel pool olewa auru,

Aurumasin.

mis oma töö kanni allatõukamisega ära on teinud, tsilindrist wälja. Igal silmapilgul ei ole a. töö mitte ühesuurune, sellepärast wõib ette tulla, et terwe masin hüppamise moodi töötama hakkab. Et seda eemale hoida, tarwitatakse nõnda n. n. regulatorit, mis a. kiirema ümberjooksmise korral tsilindrisse minewat auru-toru kraani rohkem kinni keerab ja aeglase töötamise korral seda kraani rohkem lahti keerab. — Edasiandew mehanismus. Tsilindris üles ja alla-käiwa kanni liikumine juhitakse wända abil pääratta wõlli pääle. Sel teel muudetakse otsekohene liitumine ümberkeerawaks liikumiseks. Iga ringi- ehk ümberkeeramise juures on kaks silmapilku olemas, millal wänt ja kann õige joone pääl seisawad. Niisugusel korral pole masinal ühtegi jõudu, mikspärast seesugust silmapilku surnuks punktiks nimetatakse. Surnupunkti päält edasiliikumiseks aitab aga jõuuratas, mis kord saadud lükkamise jõuul ise edasi keerleb ja terwe aurumasina liikumise-wärgi surnupunktist üle wiib. — Rihmade ja hammasrataste abil juhitakse a. jõud teiste masinate pääle, mida käima tahetakse panna.

Aurumasin.

Auster (mitmuses austrid, Lad. k. austreae), limulised loomad lamelli branchiata seltsist. Nad hingawad lõpuste abil. A-d elawad kahe poolega karbi sees; siginewad munadest. Üks tähtsamatest a-de tõugudest on astrea edulis, keda inimesed juba ammust ajast saadik toiduks tarwitawad. Kui suurel arwul a-sid praegu söödakse, tunnistab see asjalugu, et Parisi linnas üksi iga aasta 80—100 miljoni a-t ära söödakse. A-d elawad harilikult karja kaupa koos. Neid leitakse peaaegu kõikidest Europa meredest.

Austerlitz, linn Austrias (Määrimaal). Siin wõitis 2. detsembril 1805 Prantsuse keiser Napoleon I. Austria ja Wene sõjawäed hiilgawalt ära. A. lahingut kutsutakse ka kolme keisri lahinguks.

Australia, kõige wäiksem maailmajagu, 8,954,437 rkm suur. Ta langeb kahte jakku: 1) A. 

Auster.

mannermaa ehk Uus Holland ja 2) A. saared ehk Okeania (wt. pikemalt Okeani nime alt). — A. mannermaa on 7,696,231 rkm. suur. Tema piirideks on idas: Waikne okean; põhjas, läänes ja lõunas: India okean. — Lahed: Carpentaria-, Cambridge-, Australia-, St. Vincenti- ja Spenceri laht. — Torres’i wäin lahutab mannermaad Uuest-Guineast ja Bassi wäin Tasmaniast. Poolsaared: Arnheim, Coburg, York, Eyria. — A. sisemaad täidawad madalikud ja kõrgustikud; suuremalt jaolt aga on ta kõrbe. Kõige kõrgemad mägestikud on: Sinised mäed ja Australia alpid. A. alpide kõigekõrgem tipp on Mount Kosciusko, mis 2234 m. kõrge. Ta on kõige kõrgem mägi A. mannermaal. — Jõed: Murray, Darling, Lachlan-Cooper, Viktoria, Flinders-Murchison, Blackwood. — Järwed: Eyre, Gairdner, Torrens, Gregory, Frome, Amadeus. — Klima: Põhjapoolne A. on soojas, lõunapoolne parajas klimawöös. Põhjapool on kaks aastaaega (wihma- ja põua-aeg), idarannal aga neli aasta-aega; kewade algab septembri kuul; kõige soojemad kuud on januar ja webruar, kõige külmemad — juuni ja juuli. — Taimekasw. Metsasid leidub suuremalt jaolt põhja- ja idapoolsel rannamaal. Stepid on akatsia ja okaspõõsastikuga kaetud. Neid põõsastikka kutsutakse „skrub’iks“. A. tropika-metsades kaswab eukalyptuse ja araukaria puud ja puutaolised sõnajalad. — Loomadest olgu nimetatud: känguru, nokk-elajas, lendaw oraw, dingo (metskoer), kukkur-rott, kasuar, must luik, menura ehk kannelsaba, tutiga papagoid, kilpkonnad. Mujalt on sinna wiidud kamel, lama ja janalind. Lammaste-kaswatus edeneb hää tagajärjega. — Saadused: kuld, wask, tina, kiwisüsi, willad, rasw, liha, pargitud nahad, loomade nahad jne. — Rahwas: A-s elab 4,710,870 in. Algelanikud on suuremalt jaolt inglaste ja hiinlaste pääletungimisel wälja surnud. Neid leidub weel 23,000 hinge — Usu poolest oli A-s 699,000 protestantlast, 238,000 katoliklast, 4,000 juuti, 2,000 paganat jne. — A-s oli 1906 a. 24,259 km. raudteed, 72,765 km. telegrafi ja 198,058 km. telefoni-wõrku. Wee-alune telegraf (kabel) ühendab A-t Inglismaaga. — Riikide korraldus. A. mannermaa on kuue asumaa wahel ära jaotatud. Need asumaad on: Uus-Lõuna-Wales, Viktoria, Queensland, Lõuna-Australia, Lääne-Australia ja Tasmania. Kõigil neil asumaadel on ühine parlament ja nende üle walitseb Inglise kuninga poolt nimetatud kindralkuberner. See asumaade-kogu kannab (Inglise keeli) nime „The Commonweald of Australia“. Australia asumaade-kogu ühisuses olewad asumaad wõiwad sisemistes asjus täiesti ise oma tahtmise järel käia. Inglisemaaga seisawad nad kuberneride kaudu ühenduses, kes Inglise kuninga poolt Inglise ministeriumi ettepanekul nimetatakse ja kuninga aset täidawad. Aga nagu wana-maal kuningas, nii ei sega asumaal tema asemik riigi sisemiste asjade wahele ialgi, neid juhiwad ministrid, kel rahwa enamuse usaldus on. Jääwad need rahwa asemikkudekogus, parlamendis, wähemusesse, siis astuwad nemad ametist ära ja kuberner annab uue ministeriumi asutamise nende erakondade juhatajate hooleks, kellel parlamendis enamus on. Aga kui senised ministrid arwawad, et rahwas teistsuguse otsuse wõiks anda kui parlament, siis soowitawad nad kubernerile parlamendi laialisaatmist ja uute walimiste ettewõtmist. Saawad nad sääl enamuse, siis wõiwad nemad walitsema edasi jääda, wastasel korral peawad nad ametist lahkuma. Nii on siis A. asumaade tõsised walitsejad enamuse erakondade juhatajad, kuna kubernerid rohkem päältwaatajad, kui tegijad on. Kuberneril on parlamendi otsuste kinnitamise õigus, aga seda ei tule palju ette, et ta otsuse kinnitamata jätab. — Igas A. asumaas on oma kahekojaline parlament ehk seaduseandmise kogu olemas. Ülemkoja s. o. „seaduseandmise nõuukogu ehk legislative Council’i“ liikmed nimetatakse kahes wanameelsemas asumaas (U.-L.-Walesis ja Queenslandis) kuberneride poolest eluajaks, kes selle juures nagu teistesgi asjus ministrite nõuu järel peawad talitama. Neljas asumaas walitakse nad rahwa poolt. Walimiseõigus on kõigil täisealistel kodanikkudel, niihästi meeste- kui ka naesterahwastel. Walitawad peawad wähemalt 30 aastat wanad olema, warandust ega koolitunnistusi ei nõuta neilt. Walimised wõetakse mõnes riigis iga kahe ja mõnes iga kolme aasta järel ette, ja nimelt walitakse igakord pool ülemkoda uuesti, nii et iga liige mõnes riigis nelja ja mõnes kuue aasta järel uuesti tuleb walida. — Alamkoda kannab mõnes riigis Legislative Assembly ja mõnes House of Assembly nime. Tema liikmed walitakse kõigil pool kaheks aastaks. Hääleõigus on kõigil täisealistel meeste- ja naesterahwastel. Aga walida wõidakse ainult mehi, pääle Lõuna-Australia, kus naesterahwaid niihästi alam- kui ka ülemkotta wõidakse saata. Parlamendi liikmeteks ei wõi inimesed olla, kes riigiteenistuses palka saawad wõi kes mõne riigiasutusega äri ajawad. Niihästi alam- kui ka ülemkoja liikmed saawad palka, Tasmanias u. 1000 ja kolmes suuremas riigis 3000 rubla meie raha järele. Australia politilised erakonnad. A-s on peaaegu kõigis riikides kolm erakonda olemas: kaks kodanlist ja üks tööliste oma. Kodanlised erakonnad tulewad mõlemad wabameelseteks lugeda. Nende pääwahe on, et teine wabakauplemist ja teine kaitsetollisid nõuab. Tööliste erakond seisab tööliste kasude eest, ajab aga realpolitikat ja jätab selle kõrwa, mida esiotsa kätte saada wõimatu on. Mitmes riigis peab ta teise kodanlise erakonnaga ajutist ühendust ja sunnib teda seega töölistesõbralisi seadusi andma. Suured A. sotsialised parandused on kõik tööliste ja ühe jao kodanikkude ühenduse wili. Ka A. ühisuse parlamendis on 1907. a. tööliste erakond kaitsetollimeestega enamuseks kokku astunud, kuna sääl wähemuse erakonnaks wabakauplejad jäiwad. — A. uurimisereiside ajalugu. Kuulus meresõitja Magelhaens leidis Marianne saared 1521 üles. 1606 käis Hollandi laewakapten William Jansz(oon) Karpentaria lahes. 1642 jõudis Tasman Vandiemeni saarele. 1769—78 uuris inglane Cook A. ida- ja lõuna-randa ning 1791 Mac Clure A. põhjaranda. Tähtsamatest A. sisemaa uurijatest olgu nimetatud: Eyre 1839—40, Leichhardt 1844—47, Burke 1860, Giles 1872—82, Forrest 1879, Hübbe 1895—96, Carnegin 1896—97, Brokmann 1901. — Australia ajalugu. 18. aastasajal hakkasiwad inglased A-sse asuma. Kõige wanemad asundused oliwad Uus-Lõuna-Wales (1788) ja Tasmania (1803). Neisse saadeti esialgu Inglisemaalt ainult kurjategijaid (nagu meil Siberisse), kes pääle nuhtluse tähtaja lõpu wabade asunikkudena siia elama jäiwad. Hiljemini asusiwad neile ka wabad inimesed järele, iseäranis 19. aastasaja keskel, mil A-s rikkad kullalademed üles leiti. Inglased kuulutasiwad siis terwe A. mannermaa oma asumaaks ja lõpetasiwad kurjategijate sissesaatmise. Praegu on ⁹⁄₁₀ A. elanikkudest inglased.

[Vikitekstide viide: Kaart „Australia“.]

Austria-Ungari, keisririik Lääne-Europas; 675,887 rkm. suur, 48,141,961 in. (1 rkm. pääle tuleb u. 72 in.). Ta langeb kolme jakku: 1) Austria keisririik (Ülem- ja Alam-Austria, Salzburg, Steiermark, Karintia (Kärnten), Krain, Triest ühes maaga, Görz ja Gradiska, Istria Tirol, Vorarlberg, Böömi- ja Määrimaa, Schlesia, Galizia, Bukowina, Dalmatsia) — 300,008 rkm. suur, 26,712,154 in.; 2) Ungari kuningriik (Ungari, Fiume, Siebenbürg, Kroatia (Horvatia) ja Slawonia) — 324,851 rkm. suur, 19,692,807 in.; 3) Bosnia ja Herzegowina — 51,028 rkm. suur, 1,737,000 in. — Mäed: Alpid, Karpadid, Sudetid, Saksi mäed, Böömi mets, Määri-maa mäed, Transsilvania Alpid jne. — Alpi ja Karpati mägede wahel on suur Ungari madalik. — Jõed: Donau oma järgmiste harudega: Inn, Enns, Raab, Drawa, Sawa, Morawa, Waag, Gran, Tissa ehk Theiss; Elba oma harude Moldawa ja Egeriga; Oder; Weiksel; Dnjester. — Rahwas. Rahwa arwu poolest on A.-U. kolmas riik Europas. Rahwuse järele on u. 20 milj. slaawlast (tshehlased, slowaklased, poolakad, russinid ehk wäikewenelased, serblased, slawänlased jne.), 11 milj. sakslast, 6 milj. madjarlast ehk ungarlast, 3 milj. rumeenlast, 700,000 itallast, 2 milj. juuti jne.— Põlluwiljadest kaswatatakse iseäranis suurel mõõdul nisu, maisi, rukist, otre, kaeru, suhkrunaerid, tubakat, kanepit. Wiinamägede ja wiljapuu-aedade poolest jääb A.-U. ainult Italiast, Prantsusemaast ja Hispaniast taha. — Suurt sissetulekut annab ka karjapidamine. Koduloomadest kaswatatakse hobuseid, weiseid, lambaid ja sigu. — Mägedest saadakse kulda, hõbedat, rauda, kiwisüsa, soola, seatina ja elawat-hõbedat. — Tööstuse saadustest olgu nimetatud: linane, willane ja puuwillane riie, nahad, portselanist walmistatud asjad ja klaas (kristall). — Rahwa haridus: A.-U-s on 11 ülikooli (Wienis 2, Praga’s, Innsbruck’is, Graz’is, Budapest’is, Lemberg’is, Klausenburg’is, Krakau’s, Agrami’s, Czernowitz’is, igaühes 1), hulk akademiaid ja kõrgemaid õpeasutusi, 300 klassika- ja 160 real-gümnasiumi ning u. 40,000 rahwakooli. — Raha üksuseks on kroon. 1 kroon = 100 hellerid = 50 kreuzerit = 40 kopikat. Kaaludest ja mõõtudest on meetrimõõdud tarwitusel. — Riigi korraldus. A.-U. keisririik on kahest riigist koos, Austriast ja Ungarist, mis üksteisega real-unionis on. Neil mõlematel riikidel on ühine riigipää ja mõned ühised ministeriumid, nimelt keisrikoja ja wälimiste asjade, sõja- ja rahaministerium. Ühised on neil muidugi ka ametnikud, kes nende ministeriumide alla käiwad, nii wäljamaal olewat saadikud, Bosnia ja Herzegowina maa walitseja jne., ja ühine ka maa- ja merewägi. Pääle selle on nad siiamaani tollide, raha ja muudes asjus ühtemoodi talitanud. Riigi eesotsas seisab riigipää, kes Austria keisri ja Ungari kuninga nime kannab. Tema isik on püha ja puutumata, ja kõige eest, mis ta teeb, peawad tema poolt nimetatud ministrid wastutama. Tema nimetab ametnikud ministrite ettepanekute järele, tema on sõjawägede ülemjuhataja, sõja kuulutaja ja rahu tegija. Tema nimel awaldatakse seadused, selle järel kui rahwaasemikud nad wastu on wõtnud ja ministrid neile alla on kirjutanud, tema nimel antakse kõik walitsemiseks tarwis minewad käsud, niisamati jälle ministrite kui wastutajate allkirjadega. Auujärjele astudes wannub ta pühalikku wannet, et ta põhjusseadusi pidada ja nende ja teiste seaduste järele walitseda tahab. — Neis asjus, mis mõlemal riigil ühised on, toimetawad seaduse-andmist delegatsionid, kes parlamentide poolt aastaks ajaks walitakse. Niihästi Austria kui ka Ungari delegatsionis on 60 liiget, 20 ülem- ja 40 alam-koja poolt. Delegatsionid kutsutakse iga aasta keisri poolt kokku, wahel Wienisse, wahel Budapestisse. Oma eestseisuse waliwad nad enestele ise. Koosolekuid peawad nad lahus; omad otsused annawad nad üksteisele kirjalikult teada. Ei suuda nad lahus nõuu pidades kokku leppida, siis wõiwad nad häälteandmise ühisel koosolekul ette wõtta. Otsust annab siis koosolejate lihtne enamus. Pääle muu on igal delegatsionil õigus ühistele ministritele arupärimisi ette panna ja kommisjonisi nimetada, kelle ees ministrid seletust peawad andma. Edasi on delegatsionidel õigus ministrite pääle kaebtust tõsta ja nende asja harutamiseks iseäralist kohut seada. Delegatsionid ei wõi kokku jääda, kui Austrias wõi Ungaris uued parlamendi-walimised ette wõetakse. Iga parlament walib ise oma delegatsioni, ja wana parlamendiga kaob ka wana delegatsion. — Austria parlamendil (Reichrat’il) on kaks kogu: a) herradekoda ja b) saadikute-kogu. Herradekoja liikmeteks on: 1) täisealised keisrikoja printsid, 2) tähtsate aadelisugukondade päämehed, 3) pääpiiskopid ja würstpiiskopid ning 4) riigipää poolt eluajaks nimetatud mehed, kelle arw (1907. a. wäljakuulutatud põhjusseaduse järel) alla 150 ja üle 180 ei tohi olla. Saadikutekogu, kellel 516 liiget on, walitakse rahwa poolt. Hääleõigus on (1907. a. seaduse järele) igal meestesoost Austria kodanikul, kes wähemalt 25 aastat wana on ja omal kohal wähemalt üks aasta enne walimist on elanud. Walimisekonnad on nii määratud, et rahwuste wahel wõitlust ei tule: Igal rahwusel on oma osa saadikukohtasid kindel. Muudatust wõib ses asjas ainult saadikutekogu koosolek ette wõtta, millest wähemalt kaks-kolmandikku liikmeid osa wõtawad, see on, kui sakslased sellega nõuus on. Walimisekonnad ei ole ühesuurused. Sakslastel on nemad wähemad kui tshehlastel ja poolakatel jälle wähemad kui rutenlastel. Nii ei ole walimise õigus päris ühesugune: sakslasel on rohkem õigust kui slaawlasel, ja slaawlastest on jälle „wanema haridusega“ rahwuste liikmetel rohkem õigust kui uoorema. Parlament on kõige päält seaduste andja. Nagu mujal, nii pandakse need ka Austrias enamisti ministrite poolt ette, aga ka parlamendi liikmed wõiwad neid ette panna. Ministeriumi wõim on Austrias selle poolest suurem, et ta sel ajal kui parlament koos ei ole, hädaseadusi wõib anda, mis parlament pärast, kui ta kokku astub, tühjaks wõib tunnistada. Walitsus on seda, hädaseaduste andmise õigust õige sagedasti tarwitanud, sest parlamendi koosolekute waheajad, mis keisri määrata, on alati pikad. See suur wõim, mis walitsusel olemas, wõib seda rõhuwamaks minna, et ministrid parlamendi liikmed ega tema enamuse usaldusemehed ei pruugi olla. Parlamendil on aga õigus walitsuse tegewuse järel waljusti walwata ja mitte ainult seda laita, kui walitsus seadusi rikub, waid ka seda, kui ta teod otstarbekohased ei ole. Pääle selle on niihästi herradekojal kui ka saadikutekogul õigus ministrite pääle kaebtust tõsta. Selle kohane otsus tuleb kahe kolmandiku enamusega teha. Minister wõi ministrid peawad selle järel ametist ära astuma, kuni kohus nende asja läbi on waadanud. Kohtu liikmeteks on 24 iseseiswat seadusetundjat meest, kes parlamendi liikmed ei tohi olla. Pooled neist nimetatakse alam- ja pooled ülem-koja poolt. Kohus wõib ministrid ametist lahti aga ka kahju tasu maksma ja wangi mõista. Keiser, kel muidu armu ja amnestia andmise õigus on, ei tohi nii wiisi süüdlaseks mõistetud ministrile armu anda, muidu kui kaebtusetõstja koja soowi pääle. — Riiginõuukogu walib enese keskelt delegatsioni, kes wäliste asjade ministri ja teiste Ungariga ühiste ministrite ja nende all olewate ametnikkude tegewuse järel walwab ja üleüldse ühes Ungari delegatsioniga ühiste asjade parlamendiks on. — Riiginõuukogu ja delegatsioni kõrwal on Austrias weel kohalikka seaduseandmise-kogusid. Nii näit. on igal kuningriigil ja maal (Böömimaal, Galizias, Alam-Austrial jne.) oma maapäew. Need on ühekojalised. Liikmeteks on neil kõrgete waimulikkude ja jõukate rahwaklasside asemikkude kõrwal weel rahwa poolt walitud saadikud. Walimiseõigused on mitmesugused, sest iga maapäew teeb oma walimiseõiguse ise. Maapäewadel on õige laialised õigused. Nemad annawad seadusi riigiseaduste põhjal ja täiendawad neid kohalikkude nõudmiste järel, aga nad wõiwad ka päris uusi seadusi teha. Omas piirkonnas talitawad nad kaunis iseseiswalt. Riiginõuukogule wõiwad nad kaebtusi ja palweid saata ja keisrile adressisi, aga üksteisega ei tohi nemad kirju wahetada, ega muidu läbi käia. Maapäewa otsuste täitja on maakomitee (Landesausschuss), kes ta enese poolt walitakse. — Austrias on „kõik suguharud üheõiguselised“ ja igal suguharul on õigus oma rahwust ja keelt alal hoida ja edasi harida. Riik tunnistab kõik maal tarwitatawad keeled koolis, riigiasutustes ja awalikus elus üheõiguselisteks. Nii seisab põhjusseaduses, aga tõe poolest tarwitatakse walitsuse kohtades ja kohtudes Saksa keelt laialiselt, ja sagedasti ka sääl, kus sakslasi ainult wähe elab. Keelte pärast wõideldakse suure agarusega, sest sakslased ei taha oma wanu õigusi käest ära anda. Emakeeli algkoolid on nüüd juba igal rahwusel. Maadel, kus mitu rahwust koos elawad, on maapäewadel õigus oma asjaajamise keelt ise walida. Aga selle juures ei tohi nad teise maakeele wastu hoolimatud olla, waid peawad ka ses kirjutatud paberisi wastu wõtma. Niisamati on lugu ka teiste omawalitsuse asutustega.

Authentiline (Gr. k.), õige, usalduse wääriline; authentiline seaduse seletus, niisugune seaduse seletus, mis seaduseandja enese poolt tuleb.

Autobiographia (Gr. k.), oma enese eluloo kirjeldus.

Auto da fé, nii nimetati 13. aastasajal waleusuliste ehk ketserite-hukkamist inkwisitsioni kohtute poolt. Meie kiriku-ajaloo kirjutaja, õpetaja M. Lipp kirjutab selle üle järgmiselt: „Kole surmamine, mida auto da fé, s. o. usutegu nimetati, wõeti enamisti pühapäewa hommikul ette. Koledal kellade-kõlinal läks haruldane rong kohtukojast kiriku juurde, ees dominikaanlased inkwisitsioni lipuga, kuhu pääle kirjutatud oli: „Õigus ja halastus,“ siis tuliwad kahjatsejad kollases kahjatsemise riides ja kuradi nägudega maalitud, selle järele hukkamõistetud niisamasuguses riides, siis mustad, tuleleekidega ja kuraditega maalitud surnukirstud, kus ärapõgenenud waleusuliste pildid ja surnute luud-kondid oliwad, mida ka ühes ära põletati, wiimaks preestrid ja mungad. Pärast jutlust kuulutati weel kord otsus, kohtu päämees lõi süüdlasele rinna pääle ja ilmalik kohus täitis otsuse.“ Kõige enam tarwitusel oli a. d. f. Hispaania maal.

Autodidakt (Gr. k.) ise-õppija; see, kes ise ennast on harinud, s. o. oma enesele koolmeister on olnud.

Autograph (Gr. k.), kiri, mis keegi oma enese käega kirjutanud.

Autokratia (Gr. k.), wt. isewalitsus.

Automat (Gr. k.), 1) iseliikuja; iseenesest liikuw masina-wärk; 2) (piltlikult) masinalikult liikuw inimene.

Automobil, wankrisarnane sõiduriist, mis ilma hobuseta, kas auru ehk elektri jõuul sõitja juhatusel edasi liigub. A. on praegu suuremates linnades rikaste inimeste juures kaunis laialiselt tarwitusel. Tema abil wõib 30—50 w. tunnis sõita.

Automobil.

Autonómia (Gr. k.), omawalitsus, oma seaduseandmise õigus. A. anti Greekamaale, kui romlased selle ära wõitsiwad. Ta on praegugi paljudel maadel, iseäranis neil maadel, kes oma hariduse Inglisemaalt on saanud, olemas. Täieliku a-ga maad on peaaegu nagu iseseiswad riigid. Nemad tunnistawad selle riigi ülemwõimu, kelle liikmed nad on, makswaks ja lasewad oma wälimisi asju selle keskwalitsuse kaudu ajada, talitawad aga sisemistes asjus takistamatalt oma tahtmise järel. Neil on oma parlament, kelle otsused seadused on, ilma et neile ülemwõimu kinnitust tarwis oleks. Ja neil on oma walitsus, kes selle parlamendi otsusi täidab. Keskriigi walitsusel ei ole õigust tema tegewuse järel walwata ega teda wastutusele wõtta, tema wastutab ainult ise oma parlamendi ees, ja see teeb ainult oma walijate, oma rahwa tahtmist. A-ga maad kannawad sagedasti riigi nime, nii Saksamaa üksikud riigid — nagu Baieri-Sakseni-maa jne. — Põhja-Amerika ühisuses olewad riigid, Schweizi kantonid ja Australia ühisuses olewad asumaad. A-ks nimetatakse ka omawalitsust (selfgovernment). See annab kubermangudele, kreisidele ja kogukondadele (ka kirikutele, ülikoolidele jne.) õiguse oma asju ise oma meeste waral ajada, kuna bürokratiline walitsusewiis kohalikud asjad riigiwalitsuse poolt nimetatud ametnikkude walitseda jätab. Aga kohalikud wolikogud, kes omawalitsuse põhjal rahwa poolt walitakse, wõiwad ainult riigiseaduste järel talitada, ise oma seaduseandmise õigust, nagu politilise autonomiaga maade saadikute-kogudel, ei ole neil mitte. Kohalikud määrused, mis nemad annawad, wõiwad ainult wähese tähtsusega olla ja pääle selle tulewad nad riigi poolt kinnitada. Walitud wolikogud ja ametnikud seisawad riigi ülewaatuse all. Wähem wabadel maadel astub ülewaatuse asemele sagedasti eestkostmine, nii et neil omawalitsusest enam palju järele ei jää. Selle wastu on Inglisemaal ja Põhja-Amerikas omawalitsuse asutustel palju wabadust. Ka on nende wõimupiirid sääl laialisemad kui mujal, ja nad õiendawad sääl palju asju, mis mujal riigiwalitsuse käes on.

Autoplastika (Gr. k.), rikutud kehaliikme parandamine terwe kehaosa abil, mis haige enese küljest wõetakse. Näit. rikutud nina parandatakse haige enese otsa, pale ehk õla päält wõetud nahaga.

Autópsia (Gr. k.), 1) midagi oma enese silmadega nägema; 2) haige keha ehk elundite läbiwaatamine; 3) haiguse äratundmine, ilma et haige käest haiguse üle midagi küsitakse.

Autor (Lad. k.), 1) raamatu ehk kirjatüki kirjutaja; 2) kunstitöö tegija ehk walmistaja.

Autoriteet ehk autorität (Lad. k. auctóritas), lugupidamine, lugupidamise pääl põhjenew wõi lugupidamist andew wõim, suur waimline mõju. Autoriteetideks nimetatakse teadusemehi, kelle arwamisi iseäranis auustatakse.

Autotherapia ehk autofüsiotherapia (Gr. k.) isearstimine; looduse-jõuu abil arstimine ehk rohitsemine.

Autotypia (Gr. k.), wt. zinkografia.

Auukodaniku seisus, Wenemaal 1832 a. sisseseatud seisus, mille liikmetel mõni eesõigus rohkem on, kui harilikul linna kodanikul. Auukodaniku seisuse liikmed on kahesugused: a) isiklikud auukodanikud (W. k. личные почетные граждане) ja b) päritawad auukodanikud (W. k. потомственные почетные граждане). Isiklikkude auukodanikkude hulka arwatakse: alama waimuliku seisuse liikmete (церковные причетники) järeltulijad; isikud, kellel riigiteenistuse esimese klassi auunimi (чинъ XIV класса) ehk kes Wene riigi ülikooli wõi mõne teise kõrgema eesõigustega kooli lõpetanud jne. Päritawa auukodanikkude hulka arwatakse: isikliku mõisniku wõi waimuliku seisuse liikmete järeltulijad; seesugused kaupmehed, kellel kaubanõuuniku auunimi ehk kes mingi auutähe (ordeni) on saanud; isikud, kes ülikooli doktori wõi magistri auunimega lõpetanud jne.

Auunimed (W. k. чины). Wene keiser Peter I. jagas kõik riigiametnikud (niihästi kodanlikus teenistuses olijad kui ka sõjawäes teenijad) 14 klassisse. Wt. lhk. 99.

Auutähed ehk ordenid. Wenemaal on järgmised auutähed ehk ordenid: 1) Andrease, 2) Jekaterina (antakse üksi naisterahwastele, 2 järku), 3) Aleksander Newski, 4) Georgi (4 järku), 5) Wladimiri (4 järku), 6) Walge Kotka, 7) Anna (4 järku) ja 8) Stanislaus’e (3 järku). — Andrease, Jekaterina, Aleksander Newski, Georgi, Wladimiri ja Anna auutähed kutsutakse keiserlikkudeks auutähtedeks ehk ordenideks (императорскіе ордены), kuna Walge Kotka ja Stanislause auutähed tsaarilisteks auutähtedeks (царскіе ордены) nimetatakse. — Auutähtesid ehk ordenid antakse kasuliku ja auuwäärilise teenistuse eest isamaa (Wenemaa) hääks. Kõik need isikud, kes ühe eelnimetatud auutähtedest on saanud, pääle Anna 2-se, 3-ma ja 4-ma järgu ning Stanislause 2-se ja 3-ma järgu, tõstetakse päritawasse mõisniku seisusesse, kui nad selle seisuse liikmed weel mitte ei ole. Need aga, kellele Anna 2-se, 3-ma järgu wõi Stanislause 2-se ehk 3-ma järgu auutäht antakse, ülendatakse isiklikusse mõisniku seisusesse.

Auutähed.

Auvergne (l. owärnj), Prantsuse maakond, 15,000 rkm. suur, 850,000 in. Siia arwatakse Cantali ja Puy de Dome departemendid (kubermangud). Jõgedest, mis A-s leida, olgu nimetatud: Allier, Dore, Dordogne. Mäed: Plomb du Cantal (1858 m. kõrge) ja Puy de Dome (1465 m. kõrge).

Ave Maria (Lad. k.), ole terwitatud Maria! Nii teretas pääingel Gabriel püha neitsit Maarjat, kui

Weneriigi auunimed.

Klass	Kodanlikus teenistuses.	Sõjateenistuses		Auustused.
		Maawäes.	Merewäes.
1.	Государственный канцлеръ. Riigi kantsler.	Генералъ-фелдьмаршалъ. Kindral-feldmarschal.	Генералъ-адмиралъ. Kindral-admiral.	Высоко­превосходи­тельство.
2.	Дѣйствительный тайный совѣтникъ. Tõsine salanõuunik.	Генералъ. Kindral.	Адмиралъ. Admiral.
3.	Тайный совѣтникъ. Salanõuunik.	Генералъ-лейтенантъ. Kindral-leitenant.	Вице-адмиралъ. Wiitse-admiral.	Превосходи­тельство.
4.	Дѣйствительный статскій совѣтникъ. Tõsine riiginõuunik.	Генералъ-маіоръ. Kindral-major.	Контръ-адмиралъ. Kontr-admiral.
5.	Статскій совѣтникъ. Riiginõuunik.	—	—	Высокородіе.
6.	Коллежскій совѣтникъ. Kollegianõuunik.	Полковникъ. Polkownik.	Капитанъ I. ранга. 1. järgu kapten.	Высоко­благородіе.
7.	Надворный совѣтникъ. Õuenõunik.	Подполковникъ. Alampolkownik.	Капитанъ II. ранга. 2. järgu kapten.
8.	Коллежскій ассесоръ. Kollegia asessor.	Капитанъ. Kapten.	Капитанъ-лейтенантъ. Kapten-leitenant.
9.	Титулярный совѣтникъ. Nimenõuunik.	Штабсъ-капитанъ. Staabi-kapten.	Лейтенанть. Leitenant.	Благородіе.
10.	Коллежскій секретарь. Kollegia sekretär.	Поручикъ. Leitenant (porutschik).	—
11.	Корабельный совѣтникъ. Laewanõuunik.	—	—
12.	Губернскій секретарь. Kubermangu sekretär.	Подпоручикъ. Alam-leitenant.	Мичманъ. Mitschman.
13.	Провинціальный секретарь. Prowintsial sekretär.	Прапорщикъ. Praporstschik.	—
14.	Коллежскій регистраторъ. Kollegia registrator.	—	—

Neist auunimede klassidest on nüüd 11. klass ära kaotatud. ta temale rõõmusõnumid tõi. — Tähtjas palwe katoliku usus.

Avena mollis, wt. mesihein.

Avenue (Pr. k., l. awnüü), lai, puudega kaunistatud uulits.

Averrhoës, arablaste kõige kuulsam mõttetark, snd. 1120 Cordovas, suri 1198 Marokkos, tõlkis Aristoteles’e kirjad Arabia keelde ja kirjutas seletused nende kohta, mis pärast Ladina keelde ümber pandi. Ta kirjutas ka arstiteaduselisi töösid. Oma kirjade läbi on ta keskaja teaduse kohta ka Lääne-maadel suurt mõju awaldanud. A. pidas tähtsaid riigiametisid.

Avésta, wt. Zendavesta.

Avicenna (Ibn-Sina), Arabia mõttetark ja arst, snd. 980 Affenna’s (Buharas), suri 1037 Hamadanis, oli mitme sultani ihuarst. Kirj. pääle muu arstiteaduselise töö „Kânûn fi’l Tibb“ ja mõttetarkuse kohta käiwaid kirjatöösid. Tema arstiteaduslist kirjatööd (Kânûn’i) peeti arstiteaduses mitu aastasada wäga suures auus. See ilmus trükist Arabia keeli Roma linnas 1503 a. neljas köites ja Ladina keeli 1595 a. kahes köites.

Avignon (l. awinjóng), Prantsuse linn Provence’s, Rhone jõe pahemal kaldal, 47,000 el. — Oli 1309—77 paawstite elukoht. Seda aega, mil paawstid siin elasiwad, kutsutakse paawstide Paabeli wangipõlweks.

Aviso-laew, kerge ja kiiresti sõitew sõjalaew, tarwitatakse sõnumite ja käskude saatmiseks ühest paigast teise.

Avoir du pois (l. äwr dju pois), kaubakaal, mida 1855 a. saadik Inglisemaal, pärast seda ka Kanadas ja P.-A. Ühisriikides tarwitusele wõeti. — 1 nael A. = 16 untsi = 453,₅₉ gr. = u. 1 Wene nael.

Avogádro, Amedes (1776—1856), krahw, Italia teadusemees, oli wiisika-teaduse prof. Turin’i ülikoolis. Tema leidis n. n. „Avogadro seaduse“ üles, mis järgmine on: Mitmesuguste gaaside ühe suurustes kogudes ühe ja sellesama soojuse ja rõhumise juures on ühesuurune arw molekülisid.

Awárid ehk awárlased, Mongoli tõugu rahwas, elas 6—8 aastasajani Panonias s. o. praegusel Ungarimaal. Nad sulasiwad aegamööda bulgarlaste ja slaawlastega ühte. Nende riismeteks peetakse Muhamedi usku Awari rahwast, kes nüüd Ida-Kaukasias (Dagestanis) elab.

Awdéjew, Mihail Wassiljewitsch (1821—1876), Wene kirjanik. Kirj. romanid: „Tamarin“, „Wee-alune kiwi“, „Kahe tule wahel“.

Awerkijew, Dimitri Wassiljewitsch, Wene kirjanik, snd. 1836. Kirjutas näitemängud: „Kashiri wana-aeg“ ja „Frol Skabejew“. Pääle selle kirjutas ta weel uudisjuttusid ja arwustusi näitemängude kohta.

Awsejenko, Wassili Grigorowitsch, Wene kirjanik ja arwustaja, snd. 1842. Tema tähtsamad jutud on: „Teelahkmel“, „Maapäälsete hääduste eest“, „Linnutee“, „Hammaste kiristamine“ ja „Paha waim“.

Axiom (Gr. k., l. aksi-oom), õpe-lause, mis ilma tõendamata selge ja kindel on.

Ayrshire (l. äärshiir), krahwikond Schotimaal, 2975 rkm. suur, 250,000 in. — Päälinn: Ayr, kus 16,000 el.

Ayrshire weised (l. äärshiiri-), weisetõug Ayr’i krahwikonnast Schotimaalt pärit; on kõrge ja madala sugu weiste segamisest tõusnud. A. lehmad on kuulsad oma rohke piima-anni poolest.

Azincourt (l. asäng-kuur), Prantsuse küla Pas de Calais’e departemendis. Siin wõitis Inglise kuningas Heinrich V. 1415 a. Prantsuse sõjawäed.

Azoni kihid, kõige wanemad maakihid, kus, nagu enne arwati, taimede ja loomade jäljed puuduwad; wiimasel ajal on aga nendes kihtides ka loomade jälgesid leitud. A. kihtide pääl on siluri kihid. A. kihtisid leitakse Saksamaal ja Voigtlandis.

Azoospérmia (Gr. k.), meesterahwa seemnes seemne-niidikeste puudumine, mille tagajärjel siis niisugune seeme sugutamiseks wõimetu on.

Azórid, Portugalia saarestik Atlandi okeanis, 2388 rkm. suur, 270,000 in. A. klima on terwisele wäga kasulik (keskmine aasta-soojus on +16° C.). Päälinn: Angra, mis Terceira nimelisel saarel. A-d on Cabrali poolt 1432 a. üles leitud.

Aztekid, Mexiko elanikud sel ajal, mil europlased sinna läksiwad.

Azur (l. asuur, Persia k. lazur), taewakarwa sinine, taewa sina.