Hariduse sõnaraamat/AK–AM
Akademia, Greeka kangelasele Akademos’ele pühendatud paik puiestikuga Athena linnast põhjapoole. Siin õpetas mõttetark Platon, mispärast siis tema kooli akademia-kooliks nimetati. — 15. aastasajast saadik hakati õpetlaste seltsisid, ülikoolisid ja kõrgemaid ametikoolisid akademiaks kutsuma. — Wenemaal on järgmised akademiad: Sõjawäe-arstiteaduse a. (Peterburis); Sõjawäe-õiguseteaduse a. (Peterburis); Waimulikud a.-d (Kasanis, Kiiewis, Moskwas ja Peterburis); Kaubanduse-teaduse a. (Moskwas); Mihailowi suurtükiwäe a. (Peterburis); Nikolai mere a. (Peterburis); Teaduste a. (Peterburis). Wiimane on õpetatud selts, millel kolm jaoskonda, nimelt: füsika-mathematika, ajaloo-keeleteaduseline ja Wene keele ja kirjanduse jaoskond.
Akatsia (acacia). Taimed, mis meil igapäewases elus harilikult „akatsiaks“ kutsutakse, ei ole taimeteaduses sugugi akatsiad, waid „robinia“ ja „caragana“ nimelised põõsas-kaswud. Päris akatsiad (mimosaceae sugukonnast) on puud ja põõsad, mille kodumaa wana- ja uue-maailma palawad maad on. Pea kõigil a. tõugudel on okkad ehk nõelad küljes. A-d imitsewad enesest liimisarnast ollust, n. n. gummi arabicumi wälja. Kuulsad selle poolest on Senegali ja Arabia akatsiad.
Akbar (Ar. k. „Wäga Suur“), päris ehk õige nimi: Tschelai Eddin Mohammed (1542—1605), kõige kuulsam India keiser ehk suurmogul, walitses 1556—1605, oli teaduste ja kunstide sõber, edendas ka põllutööd.
Akiba Ben Joseph, kuulus juutide rabbi, sr. 135, wõttis Bar-Cochbani mässust osa, hukati Hadriani walitsuse ajal.
Akka (wanal ajal Ptolemais), Türgi sadamalinn Syrias, Wahemere ääres; 10,500 el.
Akkadlased ja sumerid, Turani tõugu rahwas, kes enne assyrlasi ja babylonlasi Euphrat-Tigris’e maal elas. Neid peetakse kiil-kirja ülesleidjateks.
Akkermann, kreisilinn Bessarabias, Dnjestri jõe paremal kaldal, umbes 18 w. Mustast merest eemal; 28,000 el. Ühendati lõpulikult 1806 Wenemaaga. — Akkermani kreis, 7,300 rw. suur, 270,000 in.
Akkommodation (Lad. k.), oludega kokku-sünnitamine. — Arstiteaduses nimetatakse selle sõnaga silmatera omadust, end nii muuta, et silm asju mitmesuguste kauguste tagant ühe-hästi näeb. See on selle läbi wõimalik, et silmatera paenduw on ja oma kumerust muuta wõib.
Akkompagnement (Pr. k. l. akkompanjemang), kaasmäng (klaweril, wiiulil jne.); akkompagneerima (l. akkompanjeerima), kaasa mängima.
Akkord (Lad. k.), 1) helide kokkukõla; 2) kokkuleppimine (wõla-andja ja wõlgniku wahel); leping (töö-andja ja töötegija wahel), tükitöö.
Akkrediteerima (Pr. k.), kirjalikult kellegile luba andma, määratud summa raha wastu wõtta. — Akkreditiv, kirjalik tunnistus, et kellegile määratud summa raha wõib anda, mille eest soowitaja wastutab.
Akkumulator (Lad. k. „jõuukoguja“), riist elektrilise-jõuu kogumiseks. A-sid tarwitatakse lühikese, aga suurt jõudu nõudwa töö jaoks (nagu raskuste tõstmiseks, wesiwärawate lahtitegemiseks jne.). Esimene a. on Armstrongi üles leitud, ja see ei läinud palju harilisest weepressist lahku. A-del on suur tähtsus, sest nende abil on wõimalik elektri-jõudu ühest kohast teise wiia.
Akkumulatorid.
Akkurat (Lad. k.), karwa päält; hoolas.
Akmolinski maakond, Kesk-Aasia Wenemaa kirgiisi-stepi põhja-hommikupoolne jagu; 512,000 rw. suur 883,000 elanikku, kellest umbes 100,000 kirgiislast. Päälinn: Akmolinsk, Ischim’i jõe ääres, 10,000 el.
Akroamatiline õpetusewiis, jutustaw õpetusewiis, s. o. niisugune õpetusewiis, et kooliõpetaja jutustab ja lapsed kuulawad.
Akrobat (Gr. k.), köietantsija.
Akromatismus (Gr. k.), prismade (klaaside) omadus, walgeid walgusekiiri kokku hoida, nii et need üksikuteks wärwideks ei jagune. Niisugused prismad (klaasid) wõi linsed (läätsad) on kroon- ja flint-klaasist walmistatud.
Akromatiline (Gr. k.), wärwita, ilma wärwi-ringideta.
Akromatopsia (Gr. k.), wärwipimedus. Niisugune nähtus, kui inimene kõiki wärwisid eht ainult mõnda wärwidest ei näe.
Akropolis (Gr. k.), wanaaegsetes Greeka linnades kindlustatud jagu; iseäranis kuulus oli Athena akropolis.
Akróstichon (Gr. k.), salmik, mille üksikute ridade algtähed kokkulugedes sõna ehk lause sünnitawad.
Aksákow, 1) Sergei Timofejewitsch (1791—1859), Wene kirjanik. Tema tähtsamad tööd, mida iga haritud Wenelane tunneb, on: „Perekonna ajalugu“ ja «Bagrowi pojapoja lapse-aastad“. 2) Konstantin Sergejewitsch (1817 kuni 1860), Wene rahwusmeeleliste (slawofilide) juht. 3) Iwan Sergejewitsch (1823—1886), Konstantin Sergejewitschi wend. Oli oma wenna surma järele Wene rahwusmeelsete juhataja ja pää; hiilgaw kõnemees ja awaliku-elu tegelane.
Akt (Lad. k.), 1) tegu, tegewus, talitus; 2) järk (näitemängus); 3) ametlik paber, milles kohtu-asi üleskirjutatud ja mille järel siis kohus asja otsustab.
Aktinometer (Gr. k. kiirtemõõtja), riist, a) mille abil päikese-kiirte soendamise-jõudu mõõdetakse; b) millega seda päikese-kiirte soojuse-määra mõõdetakse, mis asjadest ja ollustest ilmaruumi lahkub.
Aktinometer.
Aktiva ja Passiva (Lad. k.), warandus ja wõlg (äriraamatute järel).
Aktsia-selts, äri- wõi kaubanduseselts, mille põhjuskapital liikmete osarahadest ehk aktsiatest koos seisab. Iga liige wastutab seltsi kohustuste eest üksi selle wõrra, kui palju tal aktsiaid on. Aktsionär, aktsia omanik. — Aktsiis, kaudne kroonumaks, mida mõnede asjade, nagu: suhkru, tubaku, tuletikkude, pärmi, wiina, petroleumi jne. päält wõetakse.
Aknometer, riist millega kuulamise terawust katsutakse; tarwitatakse ka kurtoleku suuruse mõõtmiseks.
Akustika (Gr. k.), kõla õpetus.
Akwarium. Nõnda nimetatakse weega täidetud ruumi, mis klaasist ehk muust materjalist tehtud on ja milles elawaid loomasid ehk taimesid hoitakse. A.-i tarwitatakse: 1) ilustuse jaoks, 2) teadusliku otstarbega, kui weeloomade ja taimede juures uurimisi toime tahetakse panna ja 3) tegelise otstarbega, kui näit. kalu tahetakse kunstlisel teel kaswatada. Wesi peab a-s tihedasti wahetatud saama, mida harilikult kraanide ehk wäikese gaasimotori abil toimetatakse. Kaswawad aga a-s taimed, siis wõib harwemini wett wahetada. Kui a-s kahepaikseid loomi hoitakse, nagu tritonisid, siis paigutatagu keset a-i kaljusarnane kiwi ehk muu asi, kuhu loom wahete wahel õhku wõib käia sisse hingama. Kõige paremad toiduained akwariumi-loomadele on: kuiw liha ja sipelgate munad. Noori kalapoegi ei tohi ialgi leiwasisuga toita. Kõige kohasem soojus a.-loomadele on harilik toasoojus.
A la baisse (Pr. k., l. a la bäss), raha- ja wäärtpaberite langemine.
Alabama, 1) riik P.-A. Ühisriikides, 135,363 rkm. suur, 1,520,000 in. Päälinn: Montgomery. — 2) jõgi Põhja-Amerikas, tuleb Alleghany-mägestikust, jookseb Mexiko lahte; 1015 km. pikk.
Alabaster, 1) tihe, sõmerline, läbipaistew, kollakas-hall, punakas wõi ka koguni walge, pehme gipsi-tõugu mineral, tarwitatakse waaside, kujude ja teiste ehteasjade walmistamiseks. 2) Kunstlikult walmistatud a. on põletatud gips, mis weega segatult kõwaks on angunud. Seda tarwitatakse niisamuti nagu päris a-t kujude ornamentide ja ehte-asjade walmistamiseks. Saadakse, kui 1 osa põletadud gipsi 2—21⁄2 osa weega segatakse. Angumine sünnib 1—2 minuti jooksul. Et angumise kiirust takistada, lisatakse gipsi-segule liimi juurde, mis alabastri kõwadust, läbipaistwust ja marmorisarnadust suurendab. Indigo, mangankaliumi ja teiste wärwide juurdelisamisega tarwitatakse a-t ka teiste kunstkiwide walmistamiseks. Iseäranis ilusa wäljanägemise ja kõwaduse saab a., kui talle maarjajääd juurde lisatakse.
Ala Dagh, mäe-ahelik Türgi Armenias, on kuni 3519 m. kõrge.
Alaealised kurjategijad, 10—17 aastased isikud, kes kuriteos süüdlased on. 18. aastasaja lõpul hakati neid wangistamise asemel parandusmajades kinni hoidma.
Alagôas, Brasilia riik, 58,491 rkm. suur, 460,000 in. Päälinn: Maceió.
Alagos, kustunud tulepurtskaw mägi Kaukasias, Eriwani kub., 4364 m. kõrge.
A la hausse (Pr. k., l. a la ooss, „kõrgesse“), raha- ja wäärt-paberite tõusmine.
Alais (l. alee), Prantsuse tööstuse-linn Gardoni jõe pahemal kaldal; 25,000 el.
Alamannid, Germani tõugu rahwas, elas 3. aastasajal Rhein’i, Main’i ja Donau wahel.
Alandi saared, wt. Ahwenamaa.
Alanid, Skyti tõugu rahwas, elas Kaukasia mägestikust põhjapool. Üks osa neist ühines hunnidega, teine osa läks (409) ühes suevide ja wandalidega Hispaniasse.
Alarcon, Pedro Antonio de (1833—91), Hispania luuletaja.
Alarcon y Mendoza, Juan Ruiz de (1590—1639), üks kõige tähtsamatest ja kuulsamatest Hispania näitemängude kirjutajatest.
Alarich, lääne-gothlaste kuningas, snd. 376, laastas esiteks (395) Greekamaad, pärastpoole (401—403) Italiat, wõitis 410 Roma linna ära, suri samal aastal (410) Cosenzas (Lõuna-Italias). Muinasjutu järele olla gothlased ta surnukeha Busento jõe põhja maha matnud.
Alaska, mägine poolsaar P.-Amerika loodepoolses osas; 1,530,000 rkm. suur, 65,000 in. Wenemaa müüs (1867) ta P.-A. Ühisriikidele 15 miljoni rubla eest. Uuemal ajal ou säält kulda leitud. Päälinn: Sitka.
Alaun, wt. Maarjajää.
Alba, Fernando Alvarez de Toledo (1508—82), hertsog, Hispania kindral ja riigimees; wõitles õnnelikult Prantsusemaal, Saksamaal ja Italias; oli 1567—73 asekuningas Madalmaadel (Hollandis), kus säälset mässu hirmu-abinõudega katsus maha suruda, kuid asjata; wõitis 1580 Portugalia ära.
Albalonga, wanal ajal linn Latium’is (Italias), Albanus’e järwe ja mäe ligidal; Askanius’e asutatud; Roma emalinn. — Roma kuningas Tullus Hostilius häwitas ta ära.
Albania, Türgi maakond Adria ja Ionia mere ääres, 70,000 rkm. suur, 21⁄2 milj. in. Elanikud: albanlased eht arnautid, kes wäga sõjakas rahwas ja osalt Muhamedi, osalt Greeka-Õiget usku, osalt katoliklased on. Nad kaswatawad karja, iseäranis lambaid. Päälinn: Janina.
Albany (l. oolbeni), New-York’i riigi päälinn (P.-A. Ühisriikides), Hudson’i jõe paremal kaldal; 94,900 el.; ülikool. A. on hollandlaste asutatud 1613.
Albatâni (u. 850—929), pärisnimega Muhammed Ben Seran Abu Abdallah, arablaste kõige tähtsam arwu- ja täheteadlane; sr. maawalitsejana Syrias.
Albatros (diomedea), suur, walge, mustade tiiwadega merelind, natuke suurem kui ani; elab Lõuna-maade meredes.
Albatros.
Alberdingk-Thym (l. teim), Josephus Albertus (1820—89), Hollandi romani- ja aja-kirjanik.
Alberoni, Giulio (1661—1752), kardinal ja Hispania kuninga Philipp V. minister.
Albert-Ryanza (Mwutan), kõige põhjapoolsem Nili jõe järw.
Albertus Magnus (krahw Albert von Bollstädt) (1193—1280), üks tähtsamatest õpetlastest kesk-ajal, kuulus koolitark, „Doctor universalis“, õpetas Aristoteles’e mõttetarkust. Rahwas pidas teda tema tarkuse pärast nõiaks.
Albert von Apeldern, Liiwimaa kolmas piiskopp 1199—1229, sr. 17. jaanuaril 1229 Riias; asutas 1201 Riia linna ja 1202 mõõgawendade rüütliordo; tõsteti 1206 Saksa riigi-würstiks.
Albigensid, usulahk XII—XIII aastasajal Lõuna-Prantsusemaal. Nad oliwad tähelepanemise wäärt oma lihtsa, tagasihoidliku ja wooruslise elu pärast. Paawst Innocentius III. kuulutas nende wastu risti-sõda, mis krahw Simon Montfordi juhatusel (1209—29) ette wõeti. Selles sõjas hukati umbes 25 tuhat inimest ära.
Albinismus, wärwi-olluse (pigmenti) puudus inimeste ja elajate keha nahas, mille tagajärjel nahk ja juuksed walged on.
Albion, Suur-Britannia (Inglisemaa) wanaaegne nimi.
Albit, walget karwa päewakiwi (mineral).
Alboin, longobardide kuningas, walitses 561 Pannonias, häwitas 566 gepidide riigi. Wõttis gepidide kuninga tütre Rosamunde omale naiseks. Läks 568 oma wäega Põhja-Italiasse ja põhjendas sinna „longobardide riigi.“ Tapeti oma abikaasa toimel 573.
Albow, Mihail Nikolajewitsch, snd. 1851, praeguse aja Wene kirjanik. Tema tähtsamad tööd on: „Arutegemise päew“, „Papi mantel“, „Waenelaps“.
Albumin, munawalge; saadakse kanamunadest ja werest.
Albuquerque (l. albukerke), Alfonso d’ (1452—1515), Portugalia asekuningas Indias 1508—15, wõitis Goa, Malabar’i, Ceylon’i, Sunda saared ja Ormus’e.
Alcalde (Hisp. k.), kohtunik.
Alcarraza (Hisp. k., l. alkarraasa, „jahutaja“), walge, sawist pudel, mille abil Lõuna-maadel joogi-wesi jahe ja wärske hoitakse.
Alcarraza.
Alcoy, Hispania linn Alicante maakonnas; 32,000 el.; paberitööstus.
Alcedo ispida, wt. jäälind.
Alchemilla vulgaris, wt. põimuleht.
Alcuin (736—804), Karl Suure sõber ja nõuu-andja, asutas koolisid Karl Suure riigisse; 796 saadik kloostri esimees Tours’is.
Aldehyd, wärwita, iseäralise lõhnaga wedelik; sulab wees, eeteris ja alkoholis, aurab ruttu ära ning kaob 21 graadi sooja käes; tarwitatakse anilini-wärwide walmistamise juures. Õhu käes imeb ta hapnikku enesesse ja muutub äädikahappeks. Tema omakaal on 0,8.
Aldermann, linna-nõuukogu liige Inglisemaal ja P.- A. Ühisriikides; rae-isand.
Aldershott (l. ooldrshot), Inglise linn Hampshire krahwikonnas; 31,000 el.
Aldrich (l. oldritsh), Thomas Bailey, P.-A. kirjanik, snd. 1836 Portsmouth’is (New-Hampshire’s), toimetab 1861 saadik Bostonis ajakirja „Atlantic Monthly“. Kirj. luuletusi, uudisjuttusid ja naljaromani „Prudence Palfrey“.
Alea, (Lad. k.), täring. — A. jacta est, täring on heidetud (s. o. taganemist enam ei ole). Nii olla Julius Cäsar ütelnud, kui ta sõjawäega üle Rubiconi jõe läks.
Aleardi, Aleardo (1812—78), Italia luuletaja. Kirj. politilisi- ja tunde-laulusid.
Aleksander I. — Wene keiser, snd. 1777; astus troonile 1801. Esimene pool tema walitsuse-ajast kulus sisemiste korralduste ja uuenduste, nagu: ministeriumide asutamise, rahwahariduse eest hoolitsemise jne. pääle ära. 1812 algas sõda Napoleoniga, mis sõjakäiguga Prantsusemaale lõppis. A. I. käsul sai rahwas 1816 Eestimaal ja 1819 Liiwimaal pärispõlwest wabaks. Oma elu lõpul langes A. usulisesse sala-õpetusesse (mysticismusesse) ja häwitas selles tujus palju sellest ära, mis ta oma eluajal üles oli ehitanud. Suri 1825 Lõuna-Wenemaal Taganrog’i linnas.
Aleksander II., Wene keiser, snd. 1818, astus troonile 1855. Kohe pääle Sewastopoli linna langemist (1855) tegi ta Parisis rahu ja astus warsti pääle selle riigi põhjaliste uuenduste juurde. Nendest on kõige tähtsamad: 1861 teo-orjuse ärakaotamine Wenemaal; 1863 ihunuhtluste muutmine ja ülikoolide põhjuskiri; 1864 maakogude ehk semstwo asutuste seadus ja kohtute uuendus; 1870 linnaseadus ja seadus üleüldisest wäeteenistusest. Wälimises politikas oli A. II. walitsuseajal kõge tähtsam sündmus Wene-Türgi sõda (1877—78). 1. märtsil 1881 sai A. nihilistide poolt wisatud lõhkewa pommi läbi Jekaterina kanali ääres, Peterburis surma.
Aleksander III., Wene keiser, snd. 1845, astus troonile 2. märtsil 1881. Tema walitsuse ajal ei olnud ühtegi sõda, aga seda rohkem töötati sisemiste uuenduste kallal, millest järgmised oleksiwad nimetada: seadus maakogu ülemate üle 1889, sõjawäe-gümnasiumide kadeti-koolideks ümbermuutmine, ülikoolide põhjuskirja uuendamine 1884, kiriku-kihelkonna koolide arwu suurendamine, trüki-õiguste kitsendamine, uued eeskirjad wandemeeste kohtutele 1889, linna ja maakogu omawalitsuse kitsendamine. Kõige rohkem edendati Wene keelt ja meelt. Läänemere kubermangudes kaotati Saksa ja Eesti-Läti koolid ära ning tehti kõigis koolides Wene keel õpekeeleks. Wälimises politikas sõbrustati Prantsusemaaga. A. III. suri 1894.
Aleksander Newski (1252—1263), Wene rahwa kangelane, Nowgorodi würst, wõitis (1240) rootslased Newa kaldal (säält saigi ta nime „Newski“), Peipsi pääl (1242) Saksa ordo rüütlid ja wõttis neilt Pihkwa jälle tagasi. Et ta tatarlaste khaniga (kuningaga) hästi läbi mõistis saada, siis hoidis ta niiwiisi Tatari sõjakäigu eemale.
Aleksander Suur, Makedonia kuningas 336—23 e. Kr., Philipp II. poeg; snd. 356, sr. 323 e. Kr. Babylonis; wõitis perslased 334 Granikos’e, 333 Issos’e ja 331 Gaugamela ja Arabela juures ning tegi nende wõitude läbi Persia riigile otsa pääle. Asutas Aleksandria linna Egiptusesse, wõitis 332 Tyrus’e linna ära, tungis Kesk-Asias kuni Jaxartes’i (Sõr-Darja) jõeni, läks 327 üle Indus’e jõe, kust sunnitud oli tagasi pöörama, sest et sõjamehed mässu tõstsiwad. Nende sõjakäikude läbi laotas ta Greeka keelt ja haridust Lääne-Asias ja Põhja-Afrikas laiali.
Aleksandria, 1) kauba- ja sadamalinn Alam-Egiptuses; u. 320,000 el.; kaks hääd sadamat; Egiptuse asekuninga (khedive) päälinn. — A. on Aleksander Suure asutatud 332 e. Kr., oli Ptolomäuste ajal Greeka hariduse-keskkoht. Arablased wõitsiwad ta 641 ära. — 2) kreisilinn Hersoni kub., Ingultsi jõe ääres, 14,000 el.
Aleksandria ajajärk, aeg, mil Greeka hariduse kesk-kohaks Aleksandria linn Egiptuses oli. See ajajärk langeb kahte jakku: a) 332—30 e. Kr. (Ptolomäuste walitsuseaeg); b) 30 e. Kr. — 140 p. Kr. (Roma walitsuseaeg).
Aleksandria raamatukogu, wana-aja kõige tähtsam ja suurem raamatukogu, Aleksandria linnas (Alam-Egiptuses), kuninga Ptolomäus II. asutatud. Selles raamatukogus oli umbes 400,000 paberirulli (raamatut). Üks osa sellest raamatukogust häwines juba sel ajal ära, kui Julius Cäsar Aleksandria linna ümber piiras, ülejäänud osa häwitasiwad usumäratsejad kristlased 391.
Aleksandri kool, Wene keiser Aleksander I mälestuseks asutatud Eesti kool Põltsamaal. Kooli esimesed asutajad oliwad Wiljandimaa (Paistu ja Tarwastu) mehed. — 1869 lubati walitsuse poolt kooli hääks raha hakata korjama. Raha korjamine kestis kuni 1888, mil kool Põltsamaal Wene õpekeelega ja linnakoolide õpekawaga awati. Pärast poole tegi A. kooli kuratorium otsuseks kooli põllutöö-kooliks muuta. Nüüd on ta siis ministeriumi poolt põllutöö-kooliks, niihästi keskmise kui alama eeskawaga, kinnitatud. Rahwa seast korjatud raha hoitakse Weneriigi kassas alles, kust ka kooli ülespidamiseks määratud summa Weneriigi poolt abi antakse.
Aleksandri sammas, Aleksander I. mälestuse-sammas Peterburis, Talwepalee ees. Sammas on umbes kümne sülla kõrgune graniti-kiwi post, mille otsas ingli kuju on. See on kõige kõrgem auusammas Peterburis. Awati 1834.
Aleksandrit, tume-roheline mineral.
Aleksandropol, kreisilinn ja kindlus Taga-Kaukasias, Eriwani kubermangus; 23,000 el.
Aleksandrow, kreisilinn Wladimiri kubermangus; 6,800 el.
Aleksandrowsk, kreisilinn Jekaterinoslawi kubermangus, Dnjepri jõe kaldal; umbes 16,000 el.
Aleksei Mihailowitsch, Wene tsaar Romanowide sugust (1645—1676). Tema Walitsuse aeg on tähtjas seaduseraamatu kokkuseadmise ja kirikuraamatute parandamise poolest, mille tagajärjel usu lahkuminek tuli. Tema walitsuse ajal tuliwad riigis mitmesugused segadused ja mässud ette, nõnda Nowgorodi ja Pihkwa mässud, mis peagi maha suruti. Pääleselle oli weel 1648 Moskwas mäss ja Wolga kallastel; Lõuna-Wenemaad ähwardas kasakate hetman Stenka Rasin oma mässusalgaga. Kõigist nendest mässudest ja segadustest saadi aga õnnelikult jagu.
Aleksei Petrowitsch, Wene keisri Peter Suure wanem poeg, snd. 1690; oli oma isa uuenduste wastu õige waenuline ja seisis sellepärast siis isa wiha all. Suri äkitselt 1718 wangikojas.
Aleksia (Gr. k.), lugemise, eht üleüldse kirja- ja trükitähe arusaamise wõime kaotamine.
Aleksin, kreisilinn Tula kubermangus; umbes 5000 el.
Aleman (1550—1610), Hispania romanikirjanik. Kirjutas kelmi-romani „Guzman de Alfarache.“
Alembert (l. alangbäär), Jean le Lerond d’ (1717—83), kuulus Prantsuse arwuteadlane, oli ühes Diderot’iga Prantsuse „encyklopedia“ wäljaandja.
Aleshki, kreisilinn Tauria kubermangus, Dnjeprowski kreisis; umbes 9000 el.
Aleuti saared, salk tulepurtskawaid saarekesi (arwu poolest 140—150) Behringi meres. Nad algawad Alaska maaninalt ja ulatawad kuni Kamtschatka poolsaareni; 16,600 rkm. suured, 3000 in. — Behringi ülesleitud 1728. — Wene walitsus andis nad 1867 P.-A. Ühisriikidele.
Alewik. Uute alewikkude asutamiseks on tarwis, et neli ehk enam usalduse-wäärilist kaupmeest, kellel tarwilik kapital peab olema, sääl wähemalt 6 aastat järgimööda kaubelda kohustawad. Neile antakse siis luba kauplemise-küla ehk alewikku (посадъ) asutada. Sarnased kauplemise-kohad (слобода) on nendesamade seaduste all kui alewikud, kuni nad alewite ehk linnade õigused saawad. Iga sarnase alewiku asutamiseks on kubermangu walitsuse luba tarwis.
Alewipoeg. „Kalewipoja“ lugulaulus nimetatakse A.-a ikka ühes Olewi- ja Sulewipojaga. Nende sugu on tume ja tundmata. Kas nad sugulased ehk muidu sõbrad oliwad, sellest ei kõnele rahwalaul lähemalt.
Alfenid ehk melchior, metallide segasulatis, milles 62% waske, 20% tsinki ja 18% nikkelt on.
Alfieri, Vittorio, krahw (snd. 1749 sr. 1803), Italia näitemängude kirjutaja. Kirj. 21 kurbmängu.
Alfons, 1) A. XII., Hispania kuningas 1874—85. — 2) A. XIII., praegune Hispania kuningas, snd. 1886, hakkas 1902 walitsema.
Alfred Suur (849—901), Inglise kuningas 871 saadik; ühendas peaaegu terwe Inglisemaa oma walitsuse alla; andis häid seadusi, korraldas kohtupidamise korda, asutas koolisid.
Alfurid, Celebes’i ja Molukki saarte elanikud.
Algae, wt. meriheinad.
Algebra (Ar. k.), üks jagu arwuteadusest; tähtedega arwamine.
Algelajad (Protozoa), wäikesed loomad, mida üksi suurendamise klaasi abil näha wõib. A-te keha on süldisarnane. Nad elawad enamasti wees, iseäranis meres. Algelajaid ou 2 sugukonda: inwusorid (infusoria), ja juurjalgnikud.
Algenib, kõige heledam taewatäht Perseus’e (küünlapäewa tähtede) tähesalgas.
Algeria (l. alshiiria), Prantsuse asumaa Põhja-Afrikas; 797,770 rkm. suur; 4,800,000 in., kellest 364,000 prantslast, 155,000 hispanlast, 57,000 juuti, 39,000 itallast, 29,000 marokkolast. — Saadused: raud, wask, tina, hõbe, marjawiin, õlu, siid, wili, willad, loomad, tubak, kork, nahad jne. — A-s on 3 maakonda: Algier, Oran, Konstantine. Päälinn: Algier. — Mäed: Wäike-Atlas, Aures. — Jõed: Wadel, Kebir, Tafna, Chelif. — Maa on wäga wiljarikas. — Raudteede pikkus: 3094 km. — Ajalugu: Roomlaste walitsuse ajal oli A. (sellel ajal kutsuti teda Numidiaks) õitswal järjel: 429 häwitasiwad teda wandalid, 690 wõitsiwad arablased ta ära; sultan Haireddin-Barbarossa andis 1520 maa Türgi walitsuse alla; 1847 wõitsiwad prantslased ta oma kätte.
Algier (l. alshiir), Algeria päälinn Wahemere ääres, 97,400 el.; terwise parandusekoht. A. on 935 asutatud.
Algkaljud, wt. kaljud.
Algol, teisest suurusest taewatäht, Perseuse (küünlapäewa tähtede) tähesalgas. A. on sellepoolest imelik, et ta oma hiilgust muudab: kord on ta teise suuruse täht, kord jälle kahaneb ta neljandama suuruseni.
Algollused (elemendid), ained, mida lahutus-teaduse (kemia) abil enam lahutada ei saa ja millest siis kõik lahutusteaduselised ühendused koos seisawad. Nad jagunewad kahte jakku: 1) metalloidid: hapnik, wesinik, lämmastik, süsinik, klor, weewel, woswor, silicium jne, ja 2) metallid: raud, aluminium, kalcium, magnesium, natrium, kalium, wask, tsink, seatina, tina, elawhõbe, kuld, hõbe jne.
Alhamaridid, Mauri kuninga suguwõsa Granadas (Hispanias), walitsesiwad 1236 kuni 1492.
Alhambra, endine Mauri kuningate (alhamaridide) loss Granadas (Hispania maal), ehitati 1213—1338. — Kõige ilusam arablaste ehitus Europas.
Alhambra.
Alias (Lad. k.), teisiti.
Alibi (Lad. k.), mujal. — A. tõendus, niisugune tõendus, et kaebtusealune kuritöö kordasaatmise ajal kogunisti teisel kohal on olnud. Sellest järgneb siis, et kaebtusealusel täiesti wõimata oli teatud kuritööd korda saata.
Alicante, Hispania linn Wahemere ääres, ilusa sadamaga; 50,000 el.; kuulus oma marjawiina (weini) poolest.
Alidade (Ar. k.), maamõõtmise juures tarwitataw riist, millega asja seisukohta joonistusesse ära tähendatakse. A. on harilikult metallist joonelaud (liinial), millele kummagisse otsa wäikene metallist tahwel püstiloodis on kinnitatud. Igale tahwlile on püstilõhe sisse lõigatud, mida dioptriks nimetatakse. Ühe tahwli lõhe on päält kitsas ja alt lai, teise — päält lai ja alt kitsas, näit. nii △▽; iga lõhe keskkohta on peenikene juuksekarw püstiloodis pingule tõmmatud. Keset metalljoonelauda on wesilood. Tarwitamise juures pööraratakse a. nõndakaua, kuni määrataw punkt mõlemate juuksekarwaga ühe joone pääl on.
Alidada.
Alighieri, wt. Dante.
Alimentation (Lad. k., l. alimentatsion), elatamine, toitmine.
Aliment (Lad. k.), elatamise kulu.
A linea (Lad. k.), uus rida.
Alioth, teisest suurusest taewatäht, millel Eestikeeles nimeks ais. Ta on suure wankri tähesalgas Mizari (härja) ja rataste wahel.
Alismaceae, konnakaswud; wäiksed wees kaswawad üheidulised taimed.
Alitsarin, wärwiaine, mida ennemalt Lääne- ja Lõuna-Europas kaswawa taime (rubia tinctorum ja tema sugulaste) juurtest saadi, nüüd aga kunstlisel teel kiwisöe saadusest (produktist), antratsenist, wälja aetakse. A. abil saadakse punaseid, siniseid ja lilla-wärwisid. A. on meile kõige tuttawam alitsarin tindi nime all. A. tinti saadakse, kui 42 osa tindi pähkleid ja 3 osa krappi suurema hulga wee sees nii ära keedetakse, et 120 osa keedist järele jääb; keedisele lisatakse 1,2 osa weewlihapu indigot, 5,2 osa rauawitrioli ja 2 osa äädikahapu rauda juurde ja kurnatakse segu hästi läbi.
Alkalid (lehelised), alkali-metallide ühendused 1) hapnikuga (oxydid) ehk 2) hapniku ja wesinikuga (hydradid). A. on põletaw, s. o. nad põletawad inimese ja elajate naha ja keha ära. Wees sulawad nad kergesti. Neid sulatisi kutsutakse rahwa suus lehelisteks ehk libedateks.
Alkali-metallideks nimetatakse järgmised ollused: kalium, natrium, lithium, rubidium, caesium.
Alkaloid, lämmastikku sisaldawad organilised lehelised, nagu: nikotin, morphin, chinin, strychnin, koffein, koniin jne. Mõned neist on wäga kanged mürgid. A-sid saadakse taime- ja looma-riigist, walmistatakse aga ka kunstlisel teel. Mõned a-d on ülitähtsad arstirohud. Mürgiste a-de tähtsam wastu-mürk on tannin.
Alkamenes, Greeka kujurajuja Athenas, elas 402 e. Kr.
Alkemia (alchemie), kunst iseäralikku ainet walmistada, mida „tarkade kiwiks“, „punaseks lõwiks“, „punaseks tinkturiks“, „suureks eliksiriks“ ehk „magisteriumiks“ j. n. e. kutsuti. Selle olluse abil loodeti lihtmetallisid kullaks ehk hõbedaks ümber muuta ja haigusi parandada ning inimese keha nooreks teha. A. kunsti asutajaks arwatakse Hermes Trismegistos’t Egiptusest (elas 100 pr. Kr.). — A. toodi arablaste läbi Europasse, kus ta omale kuulsaid poolehoidjaid leidis, nimelt: Albertus Magnus’e, Roger Bacon’i, Raimundus’e ja Lullus’e.
Alkibiades (451—404 e. Kr.), kuulus Athena sõjaülem ja riigimees, Perikles’e õepoeg, mõttetarga Sotrates’e õpilane. — 451 nimetati ta juhatajaks selle sõjawäe üle, mis Syrakusa’t (Sizilia saarel) wõitma saadeti. Kuid tee päält kutsuti ta Athenasse tagasi, sest teda süüdistati selles, et ta ööl enne äraminekut Hermes’e jumala kuju olla ümber lükanud. A. põgenes esiteks Spartasse ja pärast seda Persia satrapi Tissaphernes’e juurde. Athenalased kutsusiwad 411 ta tagasi. Ta wõitis spartalased 411 Abydos’e ja 410 Kyzikos’i juures. Aeti 409 uuesti Athenast ära, põgenes Persia satrapi Pharnabazus’e juurde, kes teda Phrygiamaal ära tappa laskis.
Alkohol ehk aethylspiiritus, ilma wärwita, kange lõhnaga, kibeda kõrwetawa maitsega wedelik, mis kergesti tuld wõtab, põledes palju soojust annab ja 130 graadi külma käes C. järele ära külmab. A. saadakse suhkru-sulatiste käärimise juures, sest käärides langeb suhkur kahte jakku: alkoholiks ja söehappeks. Nii muutub wiinamarjade, õunade, pirnide ja teiste aiawiljade mahl käärides alkoholiliseks joogiks (weiniks). Tärkliserikkad ained, nagu: terawiljad, kartulid jne. muutuwad pärmi tegewusel suhkruks, mis jälle omakord alkoholiks ja söehappeks muutuwad. Neist tärklisrikkadest ainetest saadakse (puhastamise ehk pää-asjalikult destilleerimise teel) alkoholi. Müügi alkoholid on: 95 ja 90 graadiline spiiritus ja 40—50 graadilised wiinad. A. tarwitatakse joowastawate jookide, lakkide, eetri, kollodiumi, lõhna-ainete, arstirohtude walmistamiseks. Wenemaal tehtakse iga aasta ligi 32 miljoni pangi spiiritust.
Alkoran (Ar. k.), wt. koran.
Alkow (Ar. k.), magamise- ehk sängi-paik toa seina sees.
Alkow.
Alkyone, kolmandast suurusest taewatäht, plejadide (uue sõela) tähesalgas. Ta on selles salgas kõige heledam täht.
Allah (Ar. k.), jumal.
Allahabád, linn Briti Ida-Indias; kindlus; 175,000 el.
Allée (Pr. k.), puiestee, s. o. niisugune tee, mille kummagil pool puud kaswawad.
Alleghani City (l. älligeeni sitti), linn P.-Amerikas, Pennsylvania riigis Alleghani jõe ääres; 130,000 el. Suurepäraline rauatööstus.
Alleghani-mägestik (l. älligeeni), P.-A. Ühisriikide idapoolses osas olew mägestik; 2,200 km. pikk, 200—300 km. lai. Saadused: raua-ärtsid, kiwisüsi, petroleum. Kõige kõrgema mäeladwa nimi on Mount-Mitchell, mis 2,044 m. kõrge.
Allegoria (Gr. k.), mõistu-kuju, kujutus-kõne.
Allegrétto (It. k.) elawalt (muusikas). — Allégro (It. k.), ruttu (muusikas).
Alliance (Pr. k., l. alljangs), leping, ühendus.
Alliançe israélite universelle, rahwuswaheline juutide ühisus, millel otstarbeks on kõigi maade juutide kasusid kaitsta. Ühisuse asutas Crémieux 1860 Parisis.
Alligator (kaiman, alligator lucius), Amerika krokodil, kaswab 3—4 m. pikaks.
Alligator.
Alliteration (l. alliterátsion), luuletusekuju, mis end selles awaldab, et ühe ja sellesama wärsi sees mitu sõna ühe ja sellesama umbhäälikuga (konsonandiga) algawad. Näit. Wõtab wihu wõlsi-wallast, tüki teise tõsi-talust. A. on Eesti keele kõige loomulikum ja kenam luule-ehe.
Allium sativum, wt. küislauk.
Allmende (almende), kogukonna maa, s. o. maa, mis kogukonna päralt on ja tema liikmetele tarwitada antakse. Metsasid ja karjamaid tarwitawad kogukonna liikmed ühiselt, põllud ja heinamaad saawad aga osanikud tüki kaupa kas mõneks aastas wõi eluajaks tarwitada. A-t on Schweizis ja Lõuna-Saksamaal weel rohkesti leida.
Allód, waba-mõis. A-ks nimetati keskajal niisugust mõisat, mis mitte laenatud (läänitatud) ei olnud.
Allopathia (Gr. k.). Arsti Hahnemanni arwamise järele wõib üht haigust ainult niisuguste rohtudega arstida, mis terwe inimese juures niisamasuguse mõju (nähtuse) sünnitawad, nagu haigel ilma rohtudeta on tekkinud. Seesugust arstimise-wiisi nimetas ta „homöopatiaks,“ kuna ta aga homöopatia wastalist arstimise-wiisi, s. o. niisuguste rohtudega, mis terwe inimese juures teistsuguse mõju (wastu-mõju) sünnitawad, nagu kõik muude arstide rohud, allopathiaks kutsuma hakkas.
Allotropia (Gr. k.), mõnede kehade omadus end mitmesugusel kujul awaldada. Nii näit. awaldab süsinik end diamanti, söe ja grafiti kujul.
Allúvium (Lad. k. uhetud maa), kõige noorem maa-kiht.
Alma, jõgi Krimmis. Siin wõitsiwad 1854 (Krimmi sõja ajal) prantslased Saint-Arnaudi ja inglased Raglan’i juhatusel wenelased.
Almagro, Diego de, leiti 1454 Hispania linna Almagro juurest maast, läks juba noores eas Amerikasse, wõttis sääl Pizarro kangelase-tegudest osa, leidis 1524 Peru-maa üles, wõitis 1536 Chile-maa ära. Pizarro laskis ta Cuzco lähedal 1538 ära kägistada.
Alma mater (Lad. k.), toitja ema; nimetus ülikoolidele.
Almasow, Boris Nikolajewitsch (1826—76), Wene luuletaja ja naljakirjanik.
Alma Tádema, Laurens, Hollandi kunstmaalija, snd. 1835 Dronrijp’is.
Alméida, Francesco de, Portugalia esimene India asekuningas 1505–9, wõitis Malakka, suri 1510 Afrikas. Tema poeg Lorenzo leidis Madagaskeri ja Maledivi saared üles; sai 1507 merelahingus egiptlaste wastu wõideldes surma.
Almeria, Hispania linn Wahemere ääres, 47,000 el.; mineralhallikad.
Alnpeke, Dietleb v., ordorüütel, kirjutas 1296 Tallinnas olles Wana-Saksa keeles Liiwimaa ajaraamatu, „Livländische Reimchronik“ salmides.
Alnus, wt. lepad.
Aloë (aloe), mitmeaastane, paksude ja lihawate lehtedega taim lilia-taimede (liliaceae) sugukonnast. Tema kodumaa on Lõuna-Afrika, kaswatatakse aga ka Europas aedades ja tubades ehte-taimena. A. lehtede mahlast saadakse „aloe“ nimelist ainet, mida arstirohuks tarwitatakse.
Alopecurus, wt. rebasehänd.
Alost, wt. Aalst.
Alosa (alosa vulgaris), 20—30 tolli-pikune kala heringate (clupeidae) sugukonnast. Tema keha on seljast sinikas-hall, küljest ja kõhu alt hõbewalge. A-d elutsewad Wahe- ja Saksa-meres ning Lääne-mere läänepoolses jaos.
Alpáka, wt. lama.
al pari (It. k.), nimelise wäärtuse järele.
Alpid, Europa kõige kõrgemad mäed, algawad Rhone jõe orust ja ulatawad kuni Donau-jõeni, lahutawad Italia kuningriigi Prantsuse- ja Saksamaast, täidawad terwe Schweizimaa. A-d on 1035 km. pikad ja paiguti kuni 300 km. laiad; keskmine kõrgus on 2500 m. Kõige kõrgemad mäeladwad on: Montblanc (4810 m.) ja Monte Rosa (4638 m.). A. klima on wäga mitmekesine. A. taimedest olgu nimetatud: saxifraga’d, gentiana’d, primula’d, alsine’d, campanula’d, rhododendroni’d jne. Kõige rohkem tuntud on gnaphálium leóntopodium (Sk. k. Edelweiß) nimeline taim, mis mägestiku äkilistel serwadel kaswab. — Õõnesteedest, mis üle Alpide wiiwad, on nimetamise wäärt: Monte Genèvre, Mont Cenis, Suur ja wäike St. Bernhard, Simplon, St. Gotthard, Arlberg, Semmering jne. — A-es on 3 raudtee tunnelt: Mont Cenis (12,2 km. pikk), Gotthard (14,9 km. pikk), Arlberg (16,3 km. pikk).
Altai („kuldmäed“), mägestik Kesk-Asias Irtõshi jõe ja Baikali järwe wahel, Hiina ja Venemaa piiril. A. langeb kolme jakku: Altai, Sajani ja Tagnu mäed. Kõige kõrgem mäelatw on Munka Sardõk (3473 m.) Sajani mägestikus.
Altai rahwad (ka ural-altailased ehk turanilased). Siia arwatakse järgmised wiis suurt rahwasugu: tunguslased, mongollased, türklased, samojedlased ja Soome sugu rahwad (eestlased, soomlased ja ungarlased).
Altenburg, Saksen-Altenburi hertsogiriigi päälinn Saksamaal, Pleisse jõe ääres; 40,000 el. Linna ligi on ilus loss.
Altóna, linn Schleswig-Holsteinis (Saksamaal), Elbe jõe paremal kaldal, Hamburi linna naabruses, 170,500 el.
Altruìsmus (Lad. k.), oma-kasu-püüdmata ligimise armastus, iseenese ärasalgamine (mõttetarga Comte järel.) Altruìstiline, ligimise hääkäigu eest hoolitsew. Altruistiline kõlbluse-õpetus, niisugune kõlbluse-õpetus, mille pää-põhjusmõtte järel meie rohkem oma ligemiste kui oma enese kasusid peame taga nõudma.
Alulinn, wana eestlaste kindlus Alutagusemaal, oli 3 wersta Soomelahest eemal soos, praeguse Aa mõisa lähedal, Lüganuse kihelkonnas, Rakwere maakonnas.
Aluminium, kerge, kindel, hõbeda läikega metall. Ta on oma omaduste poolest hõbedaga wäga sarnane, sest niisamuti kui hõbe, ei muutu ta õhu käes ega wee sees pea sugugi. Teda leidub looduses wäga palju ja nimelt sawis, ja silikatide ühenduses, millest teda elektri abil saadatse. A-i tarwitatakse tööstuses ja ehteasjade walmistamiseks palju. Wasega kokkusulatud segu (90 osa waske ja 10 osa a-i) kutsutakse „uueks kullaks,“ millest mitmesuguseid toredaid iluasju tehtakse.
Alúta (Sk. k. Alt), Donau jõe pahem haru, tuleb Siebenbürgi Karpati mägestikust, 556 km. pikk.
Alutaguse maa, Rakwere kreisi idapoolne osa. Siia arwatakse: Iisaku kihelkond, lõunapoolne jagu Lüganuse, Jõhwi ja Waiwara kihelkondadest ning Tudulinn.
Amabile (It. k.), hellasti, armsasti.
Amálsi, Italia sadamalinn Salerno lahe ääres.
Amalgam, metallide ja elawa hõbeda ühendus ehk segu.
Amaranthaceae, suur sugukond kahe-idalehelisi põõsaid ja taimi. Suurem jagu selle sugukonna liikisid on lihawate wartega ja õrnade lehtedega ning neid kaswatatakse ilusate helewärwiliste lehtede ehk iseäraliste õite pärast. Mõned selle sugukonna liigid kaswawad ka meie maal, nagu amaranthus retroflexus ja amaranthus blitum j. n. e.
Amarapúra, linn Taga-Indias, Birma riigis. Oli 1783—1860 Birma kuningriigi päälinn.
Amásia, Türgi linn Wäike-Asias, Jeschi’li jõe ääres, 25,000 el.
Amáti, kuulus wiiulitegijate perekond Cremona linnas Italias. Selle perekonna põhjendaja oli Andria A. (sr. 1577). Tema pojad Geronimo (sr. 1635) ja Antonio (sr. 1638) oliwad kuulsad wiiulitegijad. Aga kõige kuulsamaks sellest perekonnast sai Geronimo poeg Niccolo (1596—1684). Tema tehtud wiiulid on wäga otsitud ja nende eest maksetakse kõrget hinda.
Amazoni jõgi (Rio das Amazonas, Maranon), Lõuna-Amerika jõgi, tuleb Kordilleri mägestikust ja woolab kahes harus (Rio Maranon ja Rio Para) Atlandi merde; 5770 km. pikk, millest 4100 km. laewakäidaw. Tema jõewald on 6,500,000 rkm. suur, s. o. nii suur, kui terwe Europa-Wenemaa. Paremalt poolt jooksewad temasse järgmised kõige suuremad harud: Ucayali, Purus, Madeira, Tapojas, Hingu, Tocantins; pahemalt poolt: Japura, Rio Negro jne. A. leiti 1499 a. üles.
Amazonid (Gr. k. a ja mazos, ilma nisata. Ööldakse, amazonid olla, et paremini wibupüssi lasta, oma parema nisa ära lõiganud. Piltidel aga on neil alati kaks nisa.), sõjakad naisterahwad, kes wanade Greeka muinasjuttude järel Musta mere idarannal, Kaukasia mägestikus ja Afrikas oma eneste asutatud riikides naiskuningate juhatusel elasiwad, ilma et mehi oma hulgas sallisiwad. — Keskaja ajaloo-kirjutaja Adam v. Bremen räägib ka Balti a-st, kellest üks osa Naissaarel Kalewi linna naabruses olla elanud, kus neid mehed aastas kuu aega waatamas käinud.
Ambla, alewik Järwamaal, Ambla kihelkonnas, 10 wersta Tapa raudtee-jaamast ja 44 w. Paidest eemal. Elanikkude arw on umbes 400.
Ambra, physetor macrocephalus’e nimelise kala hall sapikiwi; leitakse mere-pinnalt lõunameredes. A-l on moschus’e sarnane lõhn. Tarwitatakse lõhna-ainete walmistamiseks.
Ambrósia (Gr. k. ambrósios, suremata), jumalate toit, mis neile, kes teda sõiwad, surematust ja igawest noorust andis.
Ambrósius, Püha (340—397), kiriku-isa. Oli maawalitseja Ülem-Italias; waliti 375 Milano ehk Mailandi linna piiskopiks; sundis keiser Theodosius’t Tessalonika linna elanikkude metsiku hukkamise pärast awalikult oma tegu kahjatsema; kaitses südilt kirikut waleõpetuse ja paganate wastu. Tema on palju raamatuid, jutlusi, kiidulaulusid jne. kirjutanud. — „Ambrosiuse kiidulaul“ (Te deum laudamus) ei ole mitte tema töö, waid on 5. aastasajal tekkinud.
Ambu, wibupüss; wanade eestlaste jahi- ja sõjariist.
Ambulants ehk Ambulance (Pr. k.). 1) sõjawäega ühes rändaw haigemaja ehk latsaret; 2) haigete arstimisepaik, kus haiged mitte ei ela, waid kuhu nad tohtri juurde arsti-abi otsima tulewad, nii näit. kliinikutes, hospidalides. — Ambulatórine, rändaw, ühest paigast teise liikuw.
Amen (Ebr. k.), jah, nii sündigu!
Amendement (Pr. k., l. amangd’mang), lisa, parandus ehk muudatus, mis seaduseandwas kogus seaduse-eelnõu kohta ette pandakse. A-ga püüawad wähemuse erakonnad parlamendis ettepanekuid omas mõttes parandada, aga wahel ka ainult töötegemist takistada.
Amerígo Vespucci (l. wespútshi), Italia kaupmees, snd. 1451 Florenz’is, sr. 1512 Sevillas, käis 4 korda Uues-maailmas; seadis kaardi ja kirjelduse nende maade kohta kokku, kus ta käinud oli. Tema nime järele hakati Kolumbuse poolt ülesleitud uut maailma-jagu Amerikaks kutsuma.
Amerika ehk Uus maailm, Asia järele kõige suurem maailma jagu, 41,926,600 rkm. suur. Piirid: põhjas Põhja-jäämeri, idas Atlandi okean, läänes Waikne okean. A. langeb kahte pääjakku: Põhja-A. (24,181,800 rkm.) ja Lõuna-A. (17,744,800 rkm.), mida Panama maakitsus üksteisega ühendab. Poolsaared: Labrador, Uus-Schotimaa, Maryland, Florida, Yukatan, Kalifornia, Alaska. Saared: Põhja-jäämeres Gröönimaa ja Põhja-jäämere saarestik; Atlandi okeanis Newfoundland, Bahama saared, Suured- ja Wäiksed-Antilled, Falklandi ja Tulimaa saared; Waikses okeanis Chonos’e saarestik, Chiloe, Vancouver, Galapagos’e saarestik, kuninganna Charlotte saared ja Alëutid. Lahed: Baffini, Hudsoni, Püha-Laurentia, Mexiko, Karaibi meri, Panama ja Kalifornia. Mäed: Põhja-Amerikas: läänes Rocky Mountains (kalju mäed), Cascade mägestik, Sierra Nevada, Sierra Madre, Anahuac’i kiltmaa, idas Alleghany-mägestik; Lõuna-Amerikas: lääne rannal: Kordillerad (Cordilleras de los Andes) ja idas Venezuela, Guaiana ja Brasilia mägestikud. Kõige kõrgem mäelatw on Aconcagua (Kordillera mägestikus, 6834 m kõrge). Jõed: Põhja-jäämerde jookseb: Mackenzie; Atlandi merde jooksewad: St. Lorenz, Hudson, Delaware, Missisippi, Rio Grande del Norte, Magdalena, Orinoko, Amazoni jõgi, San-Franzisko, La-Plata; Waiksesse okeanisse jooksewad: Colorado, Sacramento, Columbia, Fraser ja Yukon. Järwed: Põhja-Amerikas Suur karu järw, Suur orja järw, Athabasca järw, Ülem järw, Michigani järw, Huroni järw, Winnipegi järw, Erie järw, Ontario järw, Suur soolajärw ja Nicaragua järw; Lõuna-Amerikas Titicaca järw. Klima Amerikas on wäga mitmesugune: põhjas on ta kare ja külm, parajal maawööl ilus ja lahke, maawöö mõlemal poolel palaw ja kuum. Taimeriik: Agave-, puuwilla-, kampeche-, kakao-, kaktuse-, piima- ja palmi-puud, suhkru pilliroog jne. Loomariik: Ahwid, pühwlid, jääkaru, pesukaru, kolibri, kondor; lama, tapir, hiigla maod, moskito-sääsed, Brasilia sipelgad jne. Saadused: puuwill, Hiina puu koor, kuld, hõbe, wask, kallid kiwid, wärwiained, liha, wili, nahad, guano, kohwi, suhkur, tubak, jne. Inimesed. Amerikas elab umbes 144 milj. inimest. Neist on: 1) algelanikka (indianlased jne.) — umbes 10 milj., 2) walgeid — 95 milj. Valgetest elawad Anglo-saksi tõugu rahwad Põhja-Amerikas, Romani tõugu rahwad (portugallased, hispanlased) Lõuna-Amerikas; 3) neegrid — 20 milj. (endiste pärisorjade järeltulejad, keda Afrikast siia toodi); 4) mestitsid — 13 milj.; 5) hiinlasi, kulisi, eskimolasi jne. Riigid: 1) Põhja-Amerika Ühisriigid, 2) Mexiko, 3) Guatemala, 4) Honduras, 5) San-Salvador, 6) Nicaragua, 7) Costarica, 8) Columbia, 9) Ecuador, 10) Peru, 11) Bolivia, 12) Chile, 13) Argentinia, 14) Uruguay, 15) Paraguay, 16) Brasilia, 17) Venezuela, 18) Haiti, 19) St. Domingo. Asumaad: Taanimaa päralt (88,459 rkm. 44,000 in.): Gröönimaa, St. Croir, St. Thomas ja St. John; Inglisemaa päralt (9,491,401 rkm. 7,280,000 in.): Kanada, Newfoundland, Bermudas, Briti Lääne-India, Briti Honduras, Briti Guaiana ja Falkland; Prantsusemaa päralt (81,993 rkm. 315,000 in.): St. Pierre, Miquelon, Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guaiana; Hollandi päralt (130,230 rkm. 130,600 in.): mõned Lääne-India saared ja Surinam; Ühisriikide päralt (128,147 rkm. 2,450,000 in): Kuba, Puertorico. — Uurimise reisede ajalugu. Norra meresõitjad leidsiwad umbes 1000 a. Gröönimaa ja Põhja-Amerika idaranna üles. Aga alles 15. aastasaja lõpul (1492) tõi Kolumbus kindlaid teateid Amerika kohta Europasse. 1497 leidis Cabot — Newfoundlandi ja Labradori, 1500 Cabral — Brasilia, 1512 Ponce de Leon — Florida, 1513 Balboa — Waikse okeani üles. 1519 läks hispanlane Cortez Mexikosse, 1526 Pizarro — Peru’sse ja Cabot — Paraguay’sse. 1611 leidis Baffin Baffinilahe üles. Saksa teadusemees Humboldt uuris 1799—1803 Lõuna-Amerikat ning alles 19. aastasaja keskel läks Inglise meresõitjatele korda Põhja-jäämere kaudu Amerikast põhja poolt ringi sõita. — Amerika ajalugu. Selle järele kui europlased Amerika (1492. a.) üles oliwad leidnud, hakkasiwad nad sinna sisse rändama. Kus maa päriselanikka wähe oli, nagu Põhja-Amerika põhjapoolses osas, sääl kadusiwad need ruttu ja maad saiwad täielikkudeks europlaste maadeks. Aga kus maapäriselanikud paksemalt koos elasiwad, nagu Põhja-Amerika lõunapoolses osas, Kesk- ja Lõuna-Amerikas, sääl hakkasiwad nad sisserändajatega ühte sulama ja oma kombeid ja haridust Europa kommete ja haridusega segama. Esimest liiki maadele asusiwad inglased ja prantslased, teist liiki maadele hispanlased ja portugallased. Inglased oliwad juba sel ajal oma asju wabalt ajama harjunud ja nii saiwad ka nende asumaad hää waba korra, kuni nad wiimaks 1783 aastal täiesti iseseiswateks tunnistati. Ainult Kanada, mille Prantsusemaa 1703 Inglisemaale oli jätnud, ja mõned wähem tähtsad maad jäiwad asumaadeks edasi. 13 endist asumaad astusiwad aga wabaks ühisuseks kokku. Teist liiki maad, kus hispanlased, neegrid ja teised koos elasiwad, ei olnud nii õnnelikud. Hispania pidas neid oma lüpsilehmadeks, ja wõttis neilt nii palju kui sai. Selle juures ei andnud ta neile wähematgi wabadust, waid laskis oma ametnikka nende üle wägiwaldselt walitseda. Kui Põhja-Amerika iseseiswuse sai ja Europas rahwaste wabadusewõitlus algas, siis tõstsiwad ka Hispania asumaad mässu ja kuulutasiwad endid wabamaadeks (1810—1826). Selsamal ajal lõi Brasilia enese Portugali alt lahti, jäi aga keisririigiks (kuni 1889) edasi. Aga inimesed, kes kolmsada aastat orjuses oliwad elanud, ei osanud wabadust esiotsa tarwitada. Uutes wabariikides, mis Hispania-Amerikasse asutati, walitses harwa rahu. Kui nad naabririikidega sõda ei pidanud, siis möllas neil kodusõda. Pääle selle, et Hispania inimesi iseendid walitsema ei olnud õpetanud, mõjus ka see, et neil maadel suur jagu rahwast neegrid ja indianlased on, kellel politilist haridust ja nähtawasti ka politilist annet ei ole. Kuna Põhja-Amerika elanikud kaugelt suuremalt osalt anglo-saksid on, kes omawalitsusega juba ammu on harjunud, on Kesk- ja Lõuna-Amerika elanikkudest kaugelt suurem osa maapäriselanikud. Mõnes riigis ei ole walgeid peaaegu sugugi olemas, mõnes on neid ainult 10—15 protsenti, ja ka Mexikos ainult 20 protsenti. Lõuna- ja Kesk-Amerika wabariigid ei ole weel 100 aastat wanad, aga sellest hoolimata on neist mõnes juba wiiesteistkümnes põhjusseadus, nii suured muudatuste armastajad on nemad. Würstiwalitsust ei ole palju aga neis enam tagasi seada katsutud, ainult Mexikos on see kaks korda sündinud ja siis weel Brasilias; küll aga on presidendid wõimu oma eluotsani sagedasti eneste käes hoida püüdnud, mis neile ka suurelt jaolt korda on läinud, kuna nad wastased wägiwallaga alla on surunud. See erakondade wõitlus wõimu pärast on palju werd nõudnud. — palju on ka sellepärast wõideldud, kas ja kuida riigid isekeskis ühendust peawad pidama. Põhja-Amerika eeskujul katsuti ka Kesk- ja Lõuna-Amerikat suureks ühisuseks ühendada, aga see katse läks nurja. Niisamuti ei ole ka wähemate ühisuste asutamise-katsed hästi korda läinud, kui ka wahel mõned riigid mõne aja ühendatud on olnud. Ka see küsimus, kui palju õigusi üksikus riigis üksikutel maadel peab olema, on palju wõitlusi sünnitanud. Mitmes suuremas riigis (Mexikos, Brasilias, Argentinias ja Venezuelas) on föderalismuse mõte wõitnud, ja need on nüüd niisamuti nagu Põhja-Amerika maad ühisriigid, see on, üksikus riigis on üsikutel maadel riikide õigused, Brasilia wabariigis näituseks on 21 ühendatud riiki koos. Praegu elab kõigist Amerika elanikkudest (keda 145 miljoni on) 84 protsenti (122 miljoni) ühendatud riikides.
[Vikitekstide viide: Kaart „Amerika“.]
Amersfoort, Hollandi kaubalinn Eemi jõe ääres, 19,000 el.
Amethyst (l. ametíst), lilla, mõnikord rohelgas-sinine ehk punakas konnakiwi; leidub Ida-Indias ja Urali mägedes (Jekaterinburi kreisis).
Ametiühisused (Inglisemaal trade unions, Saksamaal Gewerkschaften (Gewerkvereine), Prantsusemaal syndikats ouvriers professionels, Wenemaal профессіональные союзы), tööliste ühisused, kus ühe ja sellesama tööstuse töölised end ühendawad, et oma kasusid üheskoos tööandjate wastu kaitsta. Igal tööstuse-haru töölistel on oma iseäraline ametiühisus. A. püüawad ühenduse waral töölepinguid saada, mis töölistele wõimalikult hääd oleksiwad. Seks peawad nad tööandjatega wõitlust ja walmistawad töölisi niisuguse wõitluse tarwis ette. Pää-sõjariist selles wõitluses on streik. Ametiühisuste eelkäijad on sellide ühisused, mis juba keskajal olemas oliwad. Nüüdsed ametiühisused on suurtööstuse edenemise tagajärjel sündinud, mis üksiku töölise tööandja wastu wõimetuks on teinud. Kõige esiti asutati neid Inglisemaale, 18. aastasaja teisel poolel. Eluõiguse saiwad nad aga sääl alles pikkade wõitluste järel 1825. Teistel maadel, kus neid esiti niisamati taga on kiusatud, hakkasiwad nad alles 19. aastasaja lõpu poole edenema. Wenemaal on nende wabadus (1906. a. 4. märtsi määruste järel) alles wäga kitsendatud. Meie kodumaal, nimelt Tallinnas, oliwad 1907 a. 12 ametiühisust olemas.
Amhára, Abessinia keskmine jagu. A. oli kuni 1871 a. iseseisew riik. Päälinn: Gondar.
Amici (l. amíìtshi), Giovanni Battista (1784—1863), Italia täheteadlane, tähetorni juhataja Florenzis, parandas ja täiendas taewatähtede waatamise-riistasid.
Amicis (l. amíìtshis), Edmondo de (1846—1908), Italia kirjanik. Kirjutas reisikirjeldusi („Ricordi di Londra“, „di Marocco“, „di Constantinopoli“ jne.), uudisjuttusid ja laulusid.
Amiens (l. amiäng), Prantsuse wabriku- ja kaubalinn Somme jõe ääres, 92,000 el.
Ammon, wanade egiptlaste pääjumal. Oli egiptlastele umbes sedasama, mis Zeus greeklastele.
Ammoniák, kemialine ühendus, mis 1 osast lämmastikust ja 3 osast wesinikust kemialiselt koos seisab. Ta on wärwita gaas, sulab kergesti wees ja annab kanget ja lõikawat haisu. Wee sees sulatatud a.-segu nimetatakse nuusutuse- ehk tinkpiirituseks. — A. tekib lämmastikku-sisaldawate produktide mädanemise juures, näit. wäljaheidete aukudes, hukka läinud juustu juures jne. Suurel mõõdul saadakse a-i gaasiwabrikutes, kui kiwisütest lahkuw gaas läbi soolase wee sunnitakse minema; wähesel wiisil wõib ammoniaki gaasi sel teel saada, kui kustutamata lupja salmiakuga ühte segatakse ja seda segu kergelt tule kohal soojendatakse. — A-l on suur tähtsus tööstuse ilmas, sest tema abil tehakse kunstlikul teel jääd, soodat ja pärlikiwa. Arstid tarwitawad teda kui terawat ärituse-abinõuu ja sel korral, kui happe mõju wähendada tahetakse, näit. mesilaste piste-walu ja paistetuse wastu, wingu mõju wähendamiseks jne. Ettewaatamata sissewõtmise juures wõib a. ka surma tuua.
Ammónium, kemialine ühendus, milles 1 jagu lämmastikku ja 4 jagu wesinikku. Ei leita wabalt looduses.
Amnestia (Gr. k.), unustamine, armuandmine hulgale inimestele, kes seadusi on rikkunud, iseäranis politilistele süüdlastele. A. andja on harilikult riigipää, Prantsusemaal aga parlament. Würstid awaldawad armuandmise manifestisid, kui nende perekonnas mõni tähtjas sündmus on olnud. Muidu antakse a-t, kui politiline seisukord muutub, ehk kui karistamisel enam tähendust ei ole, kui ta üleüldise arwamise järel ülekohtune oleks, kui wanade asjade unustamine maad rahustaks jne.
Amor (Lad. k.), armastuse jumal, Mars’i ja Venus’e poeg.
Amorphiline (l. amórfiline), ilma kujuta, ilma kristallideta (mineral).
Amortisation (Lad. k., l. amórtisatsion), wõla kustutamine.
Amos, israelilaste prohwet; elas 800 e. Kr.; oli karjane Theko’as.
Amoy, Hiina sadama- ja kaubalinn wäiksel A. saarel Hiina meres; 114,000 el.
Ampère (l. angpäär), André Marie (1775—1836), Prantsuse arwu- ja wiisikateadlane; 1824 a. saadik prof. College de France’s. Awaldas tähtsaid uurimise-töösid elektro-dynamika õpetuse üle. Kirj. „Recueil d’observations electro-dynamiques“ (Tähelepanemisi elekro-dynamika kohta).
Ampère (l. angpäär), elekrtri-woolu jõuu üksus = 1⁄10 tsentimeter-gramm-sekund.
Ampèremeter, (l. angpäärmeter), riist, mille abil elektri-woolu jõudu mõõdetakse.
Amphibiad (Gr. k., l. amfìíbiad), kahepaiksed loomad. Oma nime on need loomad sellest saanud, et mõned neist niihästi maal kui wees elada
Ampèremeter.
wõiwad. A-de weri on punane ja külm. Nad hingawad kopsudega. Et nende seedimine aega mööda sünnib, siis wõiwad nad kaua aega ilma söömata olla. Mõned munewad, mõned sünnitawad elawaid poegi. A-de hulka arwatakse: kilpkonnad, sisalikud, maod ja konnelajad.
Amphiktyonia (l. amfiktionia), wanade greeklaste juures mitmete rahwa-suguharude leping, mille otstarbe oli ühise püha-paiga kaitsmine ja lepingu-koosolekul omawaheliste tülide õiendamine. Kõige kuulsam oli Delphi a., millest 12 suguharu osa wõttis.
Amphiteater (Gr. k., l. amfiteater), wanade romlaste juures loomawõitluste ja wõidumängude jaoks määratud hoone. A-d oliwad ümargused ehk pikerik-ümargused ilma katuseta. Keskel oli wõitluseplats ehk arena, mille ümber tugew müür oli ehitatud. Müüri taga oliwad istekohad, mis keskelt tagapoole järk-järgult ikka kõrgemaks tõusiwad. — Kõige suurem a. oli Roma linnas amphitheatrum Vespasiani, mis nüüd Colosseumi nime all tuttaw. Selles olla 85,000 istekohta olnud. Ta on praegu waremetes.
Amphiteater.
Amputation (Lad. k. amputatsion, äralõikamine), haawa-arsti-teaduses haigeks jäänud keha liikme, nagu jala, käe, rinnaosa jne. äralõikamine, kui muul wiisil enam terwekssaamist loota ei ole.
Amritsar, linn Ida-Indias (Pandschabis), 162,000 el.; sikh’ide püha linn.
Amr ibn al Assi, arablaste sõjaülem, wõitis Syria, Egiptuse ja Põhja-Afrika kuni Tripolini, asutas Fostât’i (wana Kairo), suri 664.
Amsterdam, Hollandimaa päälinn, Amstel’i jõe ja Y (l. ei) lahe ääres, 550,000 el. Linn on 90 saarele ehitatud, mida 300 silda üksteisega ühendawad. A-s on diamandi ihumise-kodasid, ülikool taime- ja loomade-aedadega, teaduste akademia jne.
Amu-Darja, jõgi Turkestanis, tuleb Pamir’i mägestikust, jookseb Arali järwe (wanasti jooksis ta Kaspia merde), 2128 w. pikk.
Amulet (Ar. k.), asi, millel ebausklikkude inimeste arwamise järel terwekstegemise ja õnnetuste eest kaitsmise jõud olla; kantakse harilikult kaelas.
Amúr, jõgi Ida-Siberis Amuri piirkonnas (oblastis), tuleb Dauria mägestikust, sünnib kahest jõest (Schilka ja Argunja), woolab Limani lahte, mida Sahalini saar Waiksest okeanist lahutab; umbes 4000 w. pikk. Paremalt poolt jooksewad Sungari ja Ussuri ning pahemalt poolt Seja, Bureja ja Amgun temasse. A. on kuni Ussuri jõesuuni piiriks Hiina- ja Wenemaa wahel. — Amuri-maa ehk oblast, Amuri jõe keskjooksu pahema kalda ääres; 400,000 rw. suur, 120,000 in. (wenelased, tunguslased, giljäkid, korealased ja hiinlased). Saadused: kuld, hõbe, kiwisüsi. Päälinn: Blagoweschtschensk. — A. maa langes 1858 Aiguni lepingu põhjustel Hiinalt Wene kätte.
Amygdalín, ollus, mida kibedate mandlite, kreekide, õunade jne. seemnetes leida. Inimese kehas jaguneb ta suhruks, kibedate mandlite õliks ja sinihappeks, mispärast ka siis mürgiline on.
Amöba, üherakuline, ainult suurekstegewa klaasi abil nähtaw elaw olewus algelajate (protistide) liigist. A-d elawad pääasjalikult magedas wees ja märjas maas.
Amöba.