Eesti muinasjutud (Kunder)/Raha hauk
Raha hauk.
1.
Karitsa wallas, Tamna küla Salu metsas olla üks raha-hauk maas. Metsas on suur kiwi ning selle juures olla inimesed sagedaste ööseti tuld näinud. Kui nad aga lähemalle läinud, siis kadunud tuli kui maa alla ära.
Ükskord elanud Karitsa wallas kaks wenda — kutsutud teisi Lipsu wennakesteks. — Need olnud julged mehed ning pidanud nõuu, raha hauku lahti wõtma minna. Küsinud ka weel ühe Toolse ranna kalapüüdja käest nõuu ning hakkanud siis tööle. Käinud iga neljapäew ja laupäew õhtul metsas kaewamas.
Juba suur ring kiwi ümbert lahti! Mehed wõtnud juba raudahelaid ja muud kraami wälja. Kaewanud ikka sügawamalle.
Ühel ööl üteldud neile aga unes: „Nüüd kaewate teie küll labidatega ja kangidega, aga pärast kaewate oma ninadega, kui teie mitte oma ninatarka tööd järele ei jäta!“
Mehed jätnud ka sellestsamast päewast saadik kaewamise järele.
Praegu aga tuntada weel, et selle kiwi ümbert olla kaewatud. Hiljuti näinud õitsilised seal üht halli mehikest, tuld hargiga liigutama; kui nad talle ligemalle läinud, olnud tuli ja mees kadunud.
2.
Teises Karitsa metsas on jälle üks naine hiljuti raha hauku põlema näinud.
Tema jäenud sügisel kartohwli wõtmise ajal hiljaks metsa äärde tööle. Poeg läinud hobuse järele; meest ei olnud kodus.
Ei ole aga kahekesi kartohwli kotta wankrille ajada jõuudnud.
Ema ütelnud: „Mine wäljale waatama! Ehk leiad mõne abimehe!“
Poeg läinud ka waatama.
Seal näinud naine metsa ääre sees tulukese põlema.
„Wist õitselised juba metsas!“ mõtelnud ta ning läinud abi paluma.
Kui ta metsa äärde jõuudnud, näinud ta, et heleda tulukese ümber mitu tugewat meest olnud, kes keppidega tuld õhutanud.
„Olge head mehed, tulge aidake kartohwli kotta peale panna!…“
Sumpti! löödud keppidega tulesse ning mehed ja tuli olnud kadunud.