Eesti kirjanduse ajalugu (Hermann)/J. Kõrw
J. Kõrw.
Kõrw on sündinud Torma kihelkunnas umbes a. 1853 ümber, oli säälsamas koolmeistriks, tuli 1875 Tartu nõuuga üliõpilase-eksami teha, kuid oli priikuulaja ülikoolis, läks siis 1878 C. R. Jakobsoni „Sakala“ toimetuse liikmeks Wiljandi ja säält 1881 ümber Rakweresse, kus ta ajalehe „Walguse“ Michail Lindenbergi käest omandas ja selle toimetajaks ja wäljaandjaks hakkas. Pärast C. R. Jakobsoni surma oli ta ühel ajal ka „Sakala“ toimetajaks. Hiljem umbes 1883 ümber läks ta „Walguse“ toimetajana Tallinnasse, kus ta sellesse ametisse wiibis. A. 1888 järel, kui „Wirulane“ ära lõppis, sai tema leht „Walgus“ palju lugejaid juurde.
Kõrw on wäga wiljakas ning agar sulemees olnud. Oma lehes „Walguses“ on ta palju kirjutanud, kuid ka raamatulises kirjanduses on tema nii hästi palju tõlkeid kui ka alguskirjasid awaldanud. Esiti ilmus tõlge „Asujad Kaanada metsas“ 1877 ja „Wene-Türgi sõda“, 4 annet ka 1877, „Pealiku tütar, Puschkini jär.“, pärast „Reisi- ja jahipildid wõõratest maadest“, „Elujuhtumised Wandimeni saarel“, 1880, „Kasaka-hetman Taras Bulba, Gogoli jrl“, „Mõistukõned ja luulejutustused, Herderi ja Krummacheri kirjadest“ ja „Metsarändajad, Gabriel Ferry jär.“ kõik 1880, „Eesti rahwa muistejutud ja wanad kõned“ 1881, „Jõulu õhtu. Inglise luuletaja Ch. Dickens’i jär.“ 1882, „Joosep lumes, B. Auerbachi jär.“ 1883, „Ben Hur ehk Kolgata. Jutustus Kristuse ajast“ 1888, „Kindel eesmärk“ 1889, „Tobi ja Mali, Franz Hoffmanni jär.“, „Kiired kosjad. Eesti jutt Tallinnast“ 1893, „Luigemäe Olli. Kujutused Eesti minewikust 1217—1224“ 1893 ja palju muid juttusid, millest nimetada Rateliffi „Nena Sahib“ „Walguse lisas“ ja hommikumaa ja inimese-sööjate kirjeldused.
Nagu neist nimedest näha, on Kõrw mitmed wäga kasulikud kirjad Eesti keelde muretsenud, mis otse kirjanduse wäärtust kõrgendawad. Wigaks tuleb iseäranis wanematele kirjadele wähe kanget ja wastikut keelt arwata. Jutus „Kindel eesmärk“ ei ole kasu püüdmine teise kahjust kombeliselt kiita. Nagu ülemalt näha, on Kõrw ka Eesti wanu juttusid ja mõistukõnesid kirja pannud ja trükis awaldanud. Teistest iseäranis õpetliku sisuga kirjadest, nagu aiapidamise kunstist, ei kõnele meie siin pikemalt.