Daani hindamise raamat/Kose
| Daani hindamise raamat = Liber census Daniae Matthias Johann Eisen |
2. Parochia Koskis = Kose kihelkund.
Kose kihelkunda arwati Liberi ajal osa praegust Juuru, Rapla ja Harju-Jaani kihelkunda. 1584 kannab ta nime Kosküll. Mõned seletajad, isegi A. H. Snellman, arwawad, et koht enne nime Koskis kannud. Waewalt on see nii olnud. Ennem wõiksime arwata, et kohta Koskise (= Kosese) ehk lühemalt Koske hüüti, millest hiljem Kose sündis.
Kiulo, 10+6 = Kiwilo, küla Kosel, mõis Harju-Jaanis. Mõis, õigem loss, oli omal ajal piiskopi loss, 1482 ehitatud. Wanasti kirjutati w asemel tihti u; sedawiisi Kivilo asemel Kiulo, kusjuures kirjutaja teise i wist kirjutamata jättis. Kiwilo omanikuks nimetab Liber Thideric de Kiwael; ühes hilisemas kirjas nimetatakse sedasama meest Theodoricus de Kiwile. Kiwilo on keskajal suurele Kieweli sugukunnale nime annud. Tähtsam selle liikmist on Saaremaa piiskopp Johann Kiewel, kes Jaanipäewal 1525 ewangeliumi usule uksed awas. — Kiwilo = kiwilagedik.
Hirae, 13 = Iira küla Kuusikul. Hiira = hall hobune, hiire karwa hobune.
Karku, 9 = Kõrgu küla Sikeldis.
Terma, 4 = Tõrma küla Sikeldis. Tõrma tähendab küngast.
Palamala, 5 = Palamulla küla Alus. Liberis u asemele eksikombel a kirjutatud.
Kocial, 4 = Paucker arwab Waltuks, mis enne Saksa keeles nime Kotz kandis. Sedasama kohta tähendab wist ka Läti Hindreku Cozzo (XXI, 5). Kotz, Cozzo juhatab Kodisoo ehk Kodasoo juurde, millest nimi tekkinud. Wõrdle nime Kodasooga (Kuusalus), mis Saksa keeli Kotsum nime kannab. Wiimane nimi näitab, et koht waremalt wist Kodasoomaaks hüütud. Kocial asemel tuleb aga Kotial lugeda. On ju Liberi tihti c ja t ära wahetanud. Kotial = Kotiala = Kodiala = praegune Kodila.
Oiel, 8 = Uue ehk Oe suur metsa talukoht Harju-Jaani rajal, arwawad ühed. Seks koht aga Raplast liig kaugel. Kodilas leidub Oela küla; seda tähendab Oiel. Oela alguses = Ojala, seisab oja kaldal. 1586 kutsub Landrolle kohta Ogel. Brieflade nimetab 1573 Oigell ja Oiyell Harmi kõrwal.
Rakal, 8 = Raka küla Kodilas. l sõna lõpul laseb oletada, et kohta wanasti Rakala hüüti. Raka = kiwine põhi, kiwihunnik, kiwine koht.
Koit, 10 = Koiksi karjamõis Kuusikul. Selis on Kõigi karjamõis. Koit asemel tuleb igatahes Koic = Koik (= Koiksi ehk Kõigi) lugeda.
Sicaleth, 9 = Sikeldi, Saksa keeli Sicklecht. Nagu näha, nimetati Liberi ajal kohta Sigalehte (Sigalehde), sest tekkis hiljemini Sikeldi.
Kiarkiuer, 2 = Keriwere Pirgus. Liberi ajal kutsuti kohta wist Kärgiwere, hiljemini langes nimest g wälja, tekkis Käriwere, Keriwere. Waewalt wõib Liberi nimi praegust Kiruwere mäge, järwe ja küla Paunküla wallas tähendada. Kärk = kruusine maa.
Alafae, 12 = endine sõna Alawa, alawus = madal, alam maa. Alamast lühenduse teel Alu. Ei leiduks Liberis Alafae, wõiksime oletada, et alu sõnast Alu tekkinud.
Harandaeuaerae, 2 = Arangwere Alus. Hüütakse ka Harandi ja Haranküla. Uuemõisas leidub Harandi mägi ja talu.
Palikyl, 5 = Paluküla Ohukatkus. Waewalt oletada, et kohta Liberi ajal Paliküla kutsuti, wist küll Paluküla, nagu praegu. Palu = põlenud koht, nõmm, kuiw männik.
Waeraeng, 1 = Tundmata koht. Ehk mõni Wärawa nimeline koht.
Wori, 2 = Tundmata koht. Woori tähendab mäge. Rootsi ajal kutsutakse kohta Fohre = Woore.
Othengac, 1 = Ohukatku, Saksa keeli Odenkat; Rootsi ajal koht Odenkatke. Wõrdle nimega Otepää, S. k. Odenpä. Nagu wana nimi seletab, pole kohal ohuga tegemist. Nimi tuletab karukatku meelde.
Calablae, 5 = Wist seesama, mis Rapla kihelkunnas Calablia. Osa küla arwati Kose kihelkunda.
Natamol, 5 = Nadalama küla Rapla kihelkunnas, wist juba enne nimetatud koht.
Litnanas, 14 = Linnakse talu Abajas, kus muiste Eesti linn leidus. Wanasti tarwitati ehk linna asemel sõnakuju linde, kui Läti Hindrek õieti kirjutab; Hindrekul leiduwad Somelinde, Agelinde. Salemann laulab 1656 Meij’ Jummal on üks kindel lind! Eeldada tuleb, et Salemann sõna õieti kirjutas. Muiste esines ehk teine haruldasem sõnakuju litn. Wepsa keeles hüütakse nüüdki weel linna „litna“. Praegune koha nimi Linnakse annab igatahes teateid wanast Eesti linnast. Õlle linnastega pole nimel midagi tegemist.
Weri, 6 = Wist Werike küla Kaius. 1586 nimetatakse kohta Wyrike.
Haermaeto, 10 = Härtu Raplas, Saksa keeli Hermet. Nagu Liberi nimest selgub, kandis koht wanasti Härmatu nime. millest sakslased Hermet tegid. Wiimsel ajal hakatakse raudteejaama Saksa keele eeskujul Hermetiks kutsuma. Eesti wana nimi Härmatu palju ilusam ja parem. Härmatust lühenduse teel Härtu tekkinud.
Rocoaassen, 4 = Nimi tuletab Rooguaset, ka Rohuaset meelde. Sellenimelist kohta ei leidu. Uuemõisa wallas leidub Roogaja talu.
Purilo, 6 = Purila Juurus. Saksa nimi Purgel annab nagu näpunäiteid, et wanal ajal kohta koguni Purgela, Purgila hüütud. Purila oli wanasti Pirita kloostri päralt.
Selkius, 3 = Seli. Nimi sõnast selg.
Casacu, 10 = Kasaku nimeline koht tundmata, niisama kassakad Liberi ajal. Õigem sellepärast Casicu = Kaasiku lugeda. Kaasiku leidub Kurtnal, aga mujalgi weel.
Mekius, 3 = Rawila. Praegune saksakeelne nimi Meks juhatab meid sellele otsusele. Liberi Mekius ja Saksa Meks jälle sunniwad oletama, et koha nimi muiste Mägise olnud. Mägisest tegi Liber ladinalõpulise Mekius ja sakslased Meks. Hiljemal ajal anti Mägisele uus nimi Rawila; ehk sel ajal, kui mõis Rawilasse ehitati.
Sarmus, 5 = Saramõisa, Saksa keeli Saremois, arwab Knüpffer. Liberi järele wõib oletada, et kohta 13. aastasajal Saramõisaks hüütud. — Härglas Saarmuse karjamõis; selle kohta sobib nimi kõige paremini.
Asae Leus, 13 = wist mingisugune Aasa nimeline koht. Paucker arwab, et nimi aset tähendab. Leust peab Paucker Laiuse ehk Leiuse külaks, mis 1765 Landrolles Leiuse nime kannab. Ehk on Leus koguni isiku nimi? Kaberla omanik näituseks kannab nime Tuwi Leös. Wõimalik, et sarnane Leös = Leus Aasa omanikunagi esineb. Niisugusel korral oleks Liberi kirjutaja eksikombel nime Leus kohe Aasa järele kirjutanud, kuna oleks tulnud kirjutada Asae, XIII, Leus. Leus oleks Aasa endine omanik; selleaegse omaniku nimi leidub Aasa ees ja kuulub Kanutus.
Oal, 5 = Oala küla Inglistes. Wõimalik oleks Tuhala, Saksa keeli Toal wäände peale wõõriti kuulmisel mõtelda.
Mataros, 3 = Mahtra, Saksa keeli Machters, Juurus. Liberi järele oletada, et koha nimi ehk enne Madara olnud.
Sataial, 5 = Sadala küla Järlepal. Liberi nimest wõiks oletada, et koht muiste Sadajala nime kandis, sest 1613 nimetatakse kohta weel Sattyalck (Sadajalg).
Serriuerae, 2 = Särewere küla Juurus.
Aunapo, 2 = Õunapuu. Praegu ei tunta sellenimelist kohta.
Herkial, 10 = Hargla Juurus, Saksa keeli Herküll. Liberi ja Saksa nimi näitawad wanemat sõnakuju Herküla. Herkülast lühenduse teel Hergla. Her tuletab herrat ja härga meelde. Liberi nimest wõiksime härg-ala wälja lugeda.
Juriz, 7 = Juuru. Liberi järele wõiksime oletada. et nimi wanasti Juuriste kuulunud. Saksa nime — Jörden — järele, et Juurten, Juurden.
Kasawand, 8 = Kaswandu küla Kaius. 1586 nimetab Landrolle kohta Kasawan.
Kariscae, 5 = Keriste ehk Kiriste küla Pirgus. Ehk Kariste küla Kaiu wallas.
Salandaris, teised loewad Salandaus, 8 = Salutaguse küla, Saksa keeli Sallentack, Hageri kihelkunnas, Kose ligidal. Liber salun asemele salan kirjutanud, tagusest daus teinud.
Kaiu, 11 = Kaiu. 1586 Landrolle järele oli Kaiu weel Kuimetsa küla. Imeselgelt koht aastasajad nime muutmata hoidnud.
Tomias, 7 = Toomja küla Kaius.
Quiames, 10 = Kuimetsa Juurus. 1286 kirjutatakse Quyumetze (Bunge I, 1, 314). Nagu näha, nimetati kohta wanasti Kuiwametsa; sest tekkis lühenduse teel Kuimetsa.
Rauangaes, 4 = Raawa küla Triigi wallas, Liberi käsikirjas wist kirjutuse wiga. Rauangaes asemel peaks Rauangael seisma = Raawanküla. Raawas = loom, siis looma küla.
Wopal, 5 = wist Woose. 1586 nimetab Landrolle Wowell Waopere kõrwal. Praegu Woose ja Palu küla seal ligidal. Wõimalik, et alguses ainult Woosepalu küla leidus.
Leiusi, 2 = Leiuse, Lõiuse küla Hergla wallas Juurus.
Tamias, 6 = Tamsi küla Kuimetsas. Alguses nimi ehk Tammease.
Pickuta, 9 = Piiguta küla Pikaweres Jaani kihelkunnas. Pilwa mõis ja wald. Rawilas Pikuta talu.
Rocol, 6 = Rooküla, nüüd mõis.
Kaipiwerae, 6 = Kaiwere Alaweres. 1536 nimetatakse Kayfere küla 3 taluga.
Alauerae, 12 = Alawere. 1586 nimetatakse Alawere külaks 7 taluga, 1694 aga mõisaks 8 külaga.
Coriacmae, teisendid Coriaekivae, 6 = Korjakiwi, wõimalik ka Karjatmaa ehk Karjakiwi. Koht tundmata. Paucker arwab, et Coriacmae 1586 nimetatud Uuemõisa Kaeremecke = Kaeramäe wõiks olla. Karjamäe nime wõimalik wälja lugeda.
Rasiverae, 10 = Rasiwere Alaweres. 1586 kannab koht nime Rastifer (5 taluga), 1627 Rasiwer, 1696 Rayfer.
Hohen, 8 = Tundmata koht. Arwatakse mingisugust mäge tähendawat.
Paltauerae, 6= Pallwere küla Rawilas. Paltawerest lühenduse teel Pallwere tekkinud.
Lendaelemet, 4 = Lendermaa küla Rawilas. 1586 kirjutatakse Ländermegke küla.
Achildelempae, 3 = Tundmata. Nimi tuletab Ahisilla küla Rawilas meelde. Nime esimene pool läheb Ahisillaga küll ühte, aga lemba ja silla wahele ilmub liig suur wahe. Wõimalik, et lemba nime tuleb lahutada. Lemba wõiks niisugusel korral omaniku nimena esineda.
Semaer, 6 = Sõmeru, karjamõis Rawilas, Saksa keeli Sommerhof: Sommer tuletab elawalt Sõmerut meelde. Siiski kust sai Daani ajal Kosele Sommerhof? Wististi on Eesti Sõmerust saksakeelne Sommerhof sõna ühesuguse kõla mõjul tekkinud.
Laucotaux, 2 = Wist Lauge küla Inglistes. Kohta kutsuti minu oletamise järele wanasti Laukatagune, millest Liber Laucotaux tegi.
Pankyl, 5 = Paunküla. Liberi kirjutaja nimest u wälja jätnud. 1586 kirjutab Landrolle Paunküll ja Silmus.
Silmus, 5 = Silmsi, Paunküla karjamõis. Esiotsa nimi Liberi järele Silmuse.
Harco, 3 = Hardu küla Paunkülas. Soomes leidub Hartola. Wõimalik, et Hardu hartioga = õla, küngas ühenduses seisab.
Mustaen, 5 = Mustu küla Paunkülas. Mustla küla enne Kose, nüüd Anna kihelkunnas ei wõi küsimusesse tulla.
Sicalöth, 9 = Sikeldi Raplas.
Wahumperae = Waopere Kuimetsas Juuru kihelkunnas. 1286 kirjutatakse Wagumpere (Bunge I, 1, 588), 1310 Waumpere (Bunge I, 3, 727), Rootsi ajal Wagenpere.
Surti, 3 = Surdi metsakoht Alawere järele Madise rajal. Surti tuletab suurt teed meelde.