Wanapagana jutud/Wanapagan niitmas
8.
Wanapagan niitmas.
Juhan Holts Nõwalt.
Enne wanasti pinninud mees õhtul wikatit ja wandunud seal juures. Ütelnud ise: „Ma taon ta nii heaks, et keegi minu wastu ei niida, et tulgu minu poolest kas wana kurat ise minuga niitma.“
Läinud homiku selle wikatiga niitma. Wanakõhn olnudgi seltsis niitmas. Niitnud wanapagan nii wäledasti, et wägisi mehe ette tahtnud jõuda. Mees ei lasknud ometi, waid niitnud, et wesi ladunud mööda selga maha.
Wiimaks läinud mees keskhomikust sööma. Mõtelnud ise: „Ega ma muidu kuradist lahti ei saa, kui ma nõia käest nõuu ei nõua!“ Kohe pärast sööma rutanud nõia juurde nõuu küsima.
Nõid warsti õpetama: „Kui sa pärast niitma hakad ja ta su kõrwas niidab, siis haka ta jälgi mööda ta selja taga niitma. Sa piad tuliselt niitma, et maha ei jää. Küll sa selle moega lahti saad!“
Mees läinud niitma. Warsti olnud wana kurat jälle mehe kõrwas niitmas. Mees rutanud seda nähes kohe wana kuradi jälgedesse niitma. Niitnud nii kuradi jälgede ligidal, et kurat wandudes metsa jooksnud ja ise ütelnud: „Sina pagan tahad mind ilma jalgeta jätta!“
Nii saanud mees wanapoisist lahti. Nende kaarte peale, kus kurat niitnud, ei ole pärast enam ühegi aasta rohtu kaswanud, waid teine kaar olnud paljas, teise peal suur rohi. Meiegi päiwil leitakse mõne korra heinamaa peal niisugusid kohte. Wanad inimesed ütlewad, et niisuguse koha peal on wana kurat oma wikatiga niitnud.