Waba Maa/1933/12/21/Laewastiku ülesehitamise ümber
| ||||||
Seni on saadud vabatahtlikke annetusi 16.000 kr. ― Kas lennukid või allveelaevad?
Teisipäeval [19. detsembril 1933] andsid allveelaevastiku sihtkapitali juhatuse liikmed admiral Pitka ja kaitsevägede staabi ülem kindral Tõrvand ajakirjandusele seletusi sihtkapitali valitsuse viimaseaja tegevusest ja selle tulemustest. Juhatuse liikmed tähendasid, et seniste resultaatidega võidakse rahul olla. Annetustena on
laekunud üle 16.000 krooni
ja teist niipalju on kindel tulemas. On korraldatud üle kogu maa igasse maakonda ja peale nende veel Narva ja Pärnu linnadesse kohalikud toimkonnad. Kohalikud toimkonnad organiseerivad omale abitoimkonnad. Niisuguse toimkonna-võrguga saadakse rahakogumist läbi viia ülemaaliselt.
Suurt poolehoidu me laevastiku ülesehitamise kavatsusele on näidanud ka välismaal elavad eestlased. Välismaale meie konsulitele saadetud korjanduslehed täituvad annetustega. New Yorgis luuakse isegi annetuste kogumiseks kohalik toimkond ja see omakorda asutab abitoimkonnad neisse Ameerika osariikidesse ja linnadesse, kus rohkesti eestlasi. Sihtkapitali komitee on esitanud palve majandusministrile, et allveelaevastiku heaks annetatavad summad loetaks ärikuludeks või väljaminekuteks ja ei maksustataks enam riigi heaks.
Üldiselt sihtkapitali juhatus konstateerib, et
viimasel ajal kodanikud suhtuvad heatahtlikult ja heldekäeliselt merekaitse ülesehitamisele.
Nii on viimasel ajal annetatud äride ja isikute poolt suuremaid summasid: piirivalve ohvitseridekogult 750 kr., peakonsul Grantilt Taanis 145 kr., kunstsarvevabrikult 500 kr., kinnitusselts “Hansalt” 250 kr., Tallinna komendantuurilt 700 kr.[,] Kuperjanovi pataljoni ohvitseridekogult 100 kr., Kilgase trikoo- ja sukavabrikult 1000 kr., Eesti tarvitajate keskühisuselt 5000 kr., nahatööstus “Unionilt” 500 kr., saapatööstus “Globuselt” 500 kr., 2. soomusrongide rügemendi ohvitseridekogult 124 kr., Aseri tsemendivabrikult 250 kr.
Ajakirjanikkude poolt tõsteti küsimus,
kas allveelaevastiku sihtkapitali komiteel ei oleks võimalus kasutada samasuguseid õnnemängu aparaate, 5-sendi automaate,
nagu neid praegu Punane Rist on üles seadnud rstoranidesse, kohvikutesse ja mujale. Õnnemängu automaadid andvat head sissetulekut. Soomes on üks Saksa alam, kellel oli tähendatud automaatide peale kontsessioon, teeninud 600 aparaadiga paari aasta jooksul ligi paarkümmend miljonit Soome marka. Meie olud on väiksemad, kuid õnneproovijaid siiski küllaldaselt. Ülestõstetud küsimuse üle lubati järele mõelda.
Edasi kõneldi laevastiku ülesehitamise kavast ja selle teostamise võimalusist. Admiral Pitka tähendas: Viimasel ajal on
mõnede ringkondade poolt hakatud propageerima lennukeid.
Öeldakse, et õhust saab riigi piire kaitsta paremini, kui merelaevastiku abil meie väikeste võimaluste juures. Ühe allveelaeva hinnaga saab mitu head aeroplaani. Admiral Pitka arvates lennukitest üksi ei aita. Allveelaevad on ikkagi rannakaitse selgroog, millele juure kombineeritakse lennukid ja teised abinõud. Meil on tarvis peale rannakaitse ka vaenlast silmas pidada. Lennukid ei saa iga ilmaga välja sõita. Rannakaitse küsimust ei saa nii ühekülgselt võtta. Valitsuse poolt on otsustatud ehitada kaks allveelaeva ja kolm torpeedo-kiirmootorpaati. See ei tähenda, et sellega ära oleks lahendatud kogu meie merekaitse probleem. Aineliste võimaluste puudusel jääb lahti rida küsimusi, rida ülesandeid, mida saame täita alles aegamisi.
Miks meil just on tarvilikud allveelaevad? Esiteks juba sellepärast, et
allveelaev praegu on modernim merekaitse relv,
ja et ka meie naabrid oma rannakaitset on korraldanud samal viisil. Allveelaev suudab arvult suuri ülesandeid täita. Allveelaevastik nõrgendab võimalikku blokaadi. Teadmine, et allveelaevade hädaoht olemas, sunnib blokeerijaid liikuma suure kiirusega, mis muudab blokaadi teostamise raskeks. Allveelaevad abistavad hästi ka merekindlusi. Nad ei luba vaenlasel seisma jääda väljaspoole patareide tuleulatust, mis raskendab patareide tabamist laevadelt. Eriti soodsad on allveelaevad pideva kaugeluure ja -valve teenistuses, kuna nad võivad viibida nägematult tarvilikul kohal pika aja kestel. Allveelaevastik võib välja panna miinitõkkeid. Teadmine, et allveelaeva hädaoht olemas, ei luba vaenlasel rahulikult tegutseda miiniväljade traalimisel.
Ajalugu ei tunne ühtki riiki, kes oma merepiiride kaitsel oleks loobunud relvastusjõududest merel.
Sama on maksev ka tänapäev, olgugi et lennuk võib võtta endale ka merel teatud ülesandeid, nagu maarindelgi. Viimasel ajal kõneldakse torpeedolennukeist. See tüüp on alles katsetamiste aegjärgus. Lennukid vananevad kiirelt. Kui kahe allveelaeva asemel omaksime 40 torpeedolennukit, oleks ka vaja suuremat meeskonda.
Ajakirjanikkude poolt küsiti,
kas otsustatakse mõned laevad ehitada kodumaal.
Admiral Pitka tähendas: Selle küsimuse otsustab valitsus ja riigikogu. Kuid valitseb üldine arvamine, et me oma allveepaadid peame tellima välismaalt. Meie ei või katsetada nii suurte summade juures, mida peame maksma uute merirelvade eest. Kodumaal ehitamine võib minna kaks kuni kaks ja pool korda kallimaks. Meil ei ole ühtki allveelaevade konstruktorit. Jutte kodumaal ehitamisest ei või võtta kuigi tõsiselt.
Seni on pakkumisi tulnud Inglismaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Soomest.