Mine sisu juurde

Veel otsustavamalt võidelda kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis

Allikas: Vikitekstid
Veel otsustavamalt võidelda kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis
Ilmunud 6. mail 1950 TRÜ ajalehes nr. 16(63)

Veel otsustavamalt võidelda kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis.

Nõukogude Eesti töötav rahvas läheb vastu oma nõukogude vabariigi kümnendale aastapäevale. Seda kallist tähtpäeva võime me tähistada olukorras, kus meie vabariigi tööstus ja põllumajandus sammuvad kiiresti ja jõuliselt edasi oma sotsialistlikul arenemisteel, mis on saanud võimalikuks tänu vennasvabariikide omakasupüüdmatule abile ja meie töötava rahva sügavale nõukogude patriotismile, mis leiab kirka väljenduse tema sangarlikus töös.

Selle kõrval peame me aga konstateerima tõsist mahajäämust ideoloogilise töö valdkonnas, sealhulgas ka teaduslikus töös ja noorte kõrgema haridusega kaadrite ettevalmistamises. Sellel alal esinevate puuduste kogu ulatus ja sügavus said meile täiesti selgeks pärast ÜK(b)P Keskkomitee otsust „Vigadest ja puudustest Eestimaa K(b)P Keskkomitee töös" ja selle meie vabariigi arenemise seisukohalt ajaloolist tähtsust omava otsuse läbiarutamist EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ning Tartu linna parteiaktiivi koosolekul.

ÜK(b)P Keskkomitee otsus, aga samuti ka EK(b)P KK VIII pleenumi ja Tartu linna parteiaktiivi otsused kohustavad meiegi ülikooli parteiorganisatsiooni ja rektoraati tõsiselt läbi kaaluma meie ülikooli töö küsimusi, paljastama kodanlikud natsionalistid ja nende mõttekaaslased, tegema lõpu nende kahjulikule, rahvavaenulikule tegevusele ja sellega looma eeldused hoogsaks tõusuks meie ülikooli töös nii teadusliku töö osas kui ka noorte kaadrite ideoloogilises ja erialases ettevalmistuses.

Olukorraga tutvumine näitab, et Tartu Riiklikus Ülikoolis on esinenud ja esineb küllalt rohkesti kodanliku natsionalismi avaldumise nähtusi. On teada, et kodanlike natsionalistide Kruusi, Andreseni jt. abiga on ülikooli tööle pääsenud rida kodanlikke natsionaliste, nende agente ja mõttekaaslasi (Kleis, Moora, Laja, Nurk jt.), kes kasutasid oma positsiooni selleks, et teha katseid meie noorsoo kasvatuse nurjaajamiseks ning noorte nõukogude kaadrite väljakasvamise saboteerimiseks, teadusliku uurimistöö arenemise takistamiseks ja kodanlike pseudoteaduslike kontseptsioonide levitamiseks. Kõige sellega on kodanlikud natsionalistid meie ülikooli tööle tekitanud määratut kahju. See on saanud võimalikuks tänu sellele, et mitmed ülikooli juhtivad töötajad (Uibo, Haberman, Pint, Preemet, Taev) ajasid väära kaadripoliitikat ja ei märganud kodanlike natsionalistide vaenulikku tegevust, tänu sellele, et rektoraat paljudes küsimustes kaotas poliitilise valvsuse ja parteiorganisatsioon ei pidanud küllaldast võitlust kodanliku natsionalismi vastu. Sellest annab tunnistust muuseas ka teaduslike kraadide omistamine Õpetatud Nõukogu poolt mitmetele kodanlikele spetsialistidele tööde eest, mis on kirjutatud kodanlikul ajal ning ei oma mingit teaduslikku väärtust.

Tuleb tunnistada, et meil esineb veel juhtumeid, kus ülikoolis juhtivale tööle pugenud kodanlikud natsionalistid ja nende mõttekaaslased kasutavad tänapäevani oma mõju meie töö takistamiseks ja nurjaajamiseks. Näiteks on üldiselt teada, et matemaatika-loodusteaduskonnas mõned õppejõud ikka veel kaitsevad „teooriat", nagu oleks selles teaduskonnas õpetatavad distsipliinid „apoliitilised". Seetõttu esineb teaduskonnas õppetöö korraldamise osas suuri ja raskeid vigu. Õppejõud Keres ja Preem räägivad teoreetiliselt küll nõukogude teaduse üleolekust kodanlikust teadusest, kuid tegelikult soovitab eriti endine kaitseliitlane ja sõjast fašistide poolel osavõtnud Preem üliõpilastele kasutamiseks peamiselt kodanlike teadlaste, eeskätt saksa autorite töid. Suurt ideoloogilist mahajäämust esineb G. Rägo ja Kardi juures, kes alahindavad praktika osatähtsust teaduse arengus. Bioloogia ja darvinismi õpetamist pole vastav kateeder veel otsustavalt üle viinud mitšuurinliku bioloogia põhimõtete alusele. On väga halb, et mõningad ülikooli juhtivad töötajad kergemeelselt esitasid selle teaduskonna õppejõu dots. Kangro, kes senini varjas oma sotsiaalset päritolu, professori kutse saamiseks.

Samasuguseid karjuvaid väärnähteid esineb teistegi teaduskondade ja kateedrite töös. Nii on õigusteaduskonnas seni väga vähe ära tehtud õppejõudude kaadri parandamiseks ja tugevdamiseks. Seetõttu on meil tähtsad positsioonid nõukogude juristide kasvatamisel ikka veel jäetud ideoloogiliselt madalal tasemel seisvate õppejõudude Ilusa, Rebase, Leesmendi, Randalu jt. kätte, kes teostavad õppetööd formalistlikult ja tekitavad kahju noorte juristide ettevalmistamisele. Teaduskonna ainus doktorikraadiga professor Ilus on üldse kirjutanud ainult kaks-kolm igasuguse väärtuseta töökest, nõukogude teaduse arendamiseks aga pole üldse kaasa aidanud. Aga ometi makstakse talle palgana iga kuu suur summa riigi raha. Olulist osa vastutusest tekkinud olukorra eest kannavad teaduskonna dekaan sm. Talvik ja parteigrupi organisaator sm. Auling, kes kateedrite juhatajate muutmisel on asendanud ühe sobimata töötaja teise samasugusega, teinud vigu aspirantuuri komplekteerimisel ja pole osutanud vajalikku printsipiaalsust teaduskonna töö juhtimisel.

Palju puudusi on ka arstiteaduskonna üksikute õppejõudude tegevuses, kus paiguti löövad välja kodanliku ideoloogia igandid. Nii ei lase professorid Linkberg ja Vadi kliinikutesse tööle ausaid nõukogude arste, vaid sokutavad oma assistentideks oma mõttekaaslasi (Purre) ja sektante ning palvevendi (Pihl, Suubi, Aug). Kodanlik natsionalist Bernakoff suhtub vastutustundetult oma ülesannetesse õppetöös. Parem pole olukord ka veterinaarteaduskonnas, kus võib märkida kodanlik-natsionalistliku ideoloogia tõsiseid igandeid õppejõudude Laja, Tombergi, Vau, Laasi jt. töös.

Ränki puudusi on metsandusteaduskonna töös. Selle teaduskonna dekaani kohale sattus kulak ja endine kaitseliitlane Ritslaid. See isik koondas enda ümber kodanlikke natsionaliste, kaitseliitlasi ja teisi sobimatuid elemente, millega tõi tõsist kahju teaduskonna tööle. Õppe-katsemetskonnas Järvseljal said mugava pesa nõukogudevaenulikud inimesed, kelle tegevuse tagajärjel kannatas metskonna tegevus ja hävis hulk riigi vara. Lubamatu on see, et teaduskonna parteigrupi organisaator sm. Korsmik on nii kaua rahulikult sallinud sellist olukorda. Ajaloo-keeleteaduskonna õppejõududest on tugevasti kodanliku ideoloogia kütkeis ka A. Elango, V. Vaga, K. Ramul jt. Eriti suuri väärnähtusi esineb kirjanduse õpetamises. K. Taev ja teised eesti kirjanduse kateedri õppejõud pole osutanud küllaldast sirgjoonelisust meie kirjandusliku pärandi ümberhindamisel ja on teataval määral lasknud end mõjutada Andreseni jt. kodanlike natsionalistide seisukohtadest. Niisuguse vastutusrikka distsipliini, nagu vene kirjandus, õpetamine on usaldatud paadunud dekadendile ja formalistile Adamsile. Veel enam, kommunistid Taev ja Säärits on koguni asunud Adamsi jämedaid vigu ja väärsuundi avalikult kaitsma!

Tõsiseid puudusi on tulnud ilmsiks ka rektoraadi töös. Rektor prof. Koort on mitmeis küsimustes ilmutanud liberaalsust, lastes end mõjutada endistel prorektoritel Habermanil ja Pindil, kes soodustasid kodanlike natsionalistide tegevust. Kahjuliku „asendamatuse teooria" varjus anti kodanlikele natsionalistidele võimalused rahvavaenulikuks tegevuseks. Sellise hoiaku tagajärjel on ka Õpetatud Nõukogu koosseis osalt risustatud, ebaterve. Rektoraadi vead soodustasid ja võimaldasid samasuguse orientatsiooni tekkimist ja arenemist ka teaduskondades. Tänu sellele sai võimalikuks, et kehakultuuriteaduskonna koosseisus hoiti terve hulk kaitseliidus ja fašistlikus armees teeninud isikuid ja koguni bandiitlikke elemente. On täiesti selge, et kõigi esinenud vigade tekkimise üheks olulisemaks põhjuseks on just tõsised puudused rektoraadi töös. Tänu vähesele abile EK(b)P Keskkomitee poolt, kodanlikke natsionaliste soodustanud inimeste sattumisele rektoraadi koosseisu, kriitika ja enesekriitika puudumisele rektoraadis ja bolševistliku printsipiaalsuse mitteküllaldasele rakendamisele töös osutusid võimalikuks puudused õppejõudude ja üliõpilaste koosseisu komplekteerimisel, juhtivate ametikohtade täitmisel, suhtumises vennasvabariikidest tulnud kaadrite kasutamisse, õppejõududele teaduslike kraadide omistamisel jne.

Siinkohal märgitud ja teised ebanormaalsed nähtused kohustavad meid otsustavalt tugevdama võitlust kodanliku natsionalismi vastu meie ülikoolis. Eriti tõsised ja vastutusrikkad ülesanded selles töös seisavad ülikooli parteiorganisatsiooni ees, kes peab esinenud väärnähtustest tegema vastavad järeldused ja kindlalt juhtima võitlust ideoloogilisel rindel üha suurema printsipiaalsuse ja järjekindlusega. Vältides igasuguseid liialdusi ja - kus võimalik - kannatlikult kasvatades meie inimesi ning selgitades neile nende vigu, tuleb parteiorganisatsioonil ja igal üksikul kommunistil teha kõik selleks, et saavutada lühima ajaga olukorra otsustav parandamine meie ülikoolis.

ÜK(b)P Keskkomitee otsus „Vigadest ja puudustest Eestimaa K(b)P Keskkomitee töös" on järjekordseks tõendiks sellest hindamatust igakülgsest abist, mida osutavad ÜK(b)P Keskkomitee ja isiklikult seltsimees Stalin Nõukogude Eesti töötavale rahvale uue elu ehitamisel. Meie ülikooli parteiorganisatsiooni ja kogu meie kollektiivi paremiku kohuseks on tegeliku tööga osutuda selle abi vääriliseks, otsustavalt, sirgjooneliselt, bolševistliku printsipiaalsusega arendada võitlust kodanliku natsionalismi igasuguste väljenduste vastu ja viia ülikool heade töösaavutustega vastu Nõukogude Eesti 10. aastapäevale.

Ei ole kahtlust, et ülikooli parteiorganisatsioon kui kuulsusrikka bolševike partei küllalt võitlusvõimeline ja ideeliselt karastatud võitlussalk, pühendades kogu oma jõu selleks, et lõpuni paljastada kodanlikud natsionalistid - eesti rahva õelaimad vaenlased, viib kõrvalekaldumatult ellu bolševike partei leninlik-stalinliku Keskkomitee ja suure Stalini poolt antud juhised ning ülesanded.