Mine sisu juurde

Vana kannel II/VIII

Allikas: Vikitekstid
Vana kannel II
Jakob Hurt

VIII.

Nr. 296. Orja laul. 146.

A.

   Küll mina tundsin orja hoole,
Orja hoole, vaeze vaeva,
Kudas orjas oldanessa,
Käskijalas käidänessä:
5.Ori peäb uzin olema,
Käskijalga kärmä'ässe.
Heedäb õhta'alt magama:
Paneb hoole õrre peäle,
Mure musta parre peäle.
10.Tõuzub hommokult ülesse:
Võtab hoole õrre peältä,
Mure musta parre peältä,
Joostes tuob tule külästä,
Karates vie kajolta.
15. Oh ma vaene orjalapsi!
Mis mull palgas paezatasse,
Mis mull annis annetasse?
Meri mull musta joogikappa,
Taevas mull laia söögilauda:
20.Sie mull annis annetasse,
Sie mull palgas paezatasse.
Küll olli vares varane,
Enne päevä pääzukene:
Varazem viel vaenelapsi.
25. Ingel tulli taeva'asta:
Peremies, peremehike,
Tule taeva, peremehike,
Võta kangas kaindelasse,
Küünärpuu pikkä peosse,
30.Maksa ärä orja palka.
   Alla anti raudatuoli,
Ette panti raudalauda,
Kätte tõrvane karikas:
Peremies, peremehike,
35.Süö sa tulda, juo sa tõrva!
   Ingel tulli taeva'asta,
Kutsus orja taeveüatsse:
Tule taeva, võta vaeva!
   Mis tall alla annetie?
40.Alla anti kuldatuoli.
Mis tall ette pannetie?
Ette panti kuldalauda.

Mis tall ette kannetie?
Ies tall kullatsed karikad.
45.Oh sa vaene orjalapsi,
Süö sa kulda, juo sa metta!


B.

   Küll mina tunnen orja hoole,
Orja hoole, vaeze vaeva.
Ori magab õrre peäle,
Palgalene parre peäle.
5.Ori peäb uzin olemtma,
Käskijalga hästi kärmäs:
Üöd otsa hobeste õidzes,
Päeväd kõige karja õidzes,
Koidos peän kodos olema,
10.Hiljut peän uksed avama,
Taza lingid liigutama,
Et ei ulu uued uksed,
Egä paugu paksud lauad,
Karju saarized sagarad,
15.Et ei ärkä perenaene,
Et ei ärkä peremies.
   Võtsin hõlpemed õlale,
Kaelakoogod kaela peäle‚
Raudapanged hõlpe otsa:
20.Läksin merelt vetta tuoma.
Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli Mari neitsikene.
Võttis hõiku orjalasta:
Oh sa vaene orjalapsi!
25.Kunas sa une magazid,
Päevä väzimust puhazid?
Tule taeva, orjakene,
Tule taeva vaatamaie!
   Läksin taeva vaatamaie.
30.Mina hiljuke iessä,
Peremies pikkä perässä,
Kangapaaki kaindelassa,
Küünärpuu pikkä peossa:
Tule, ori, võta oma,
35.Tule, vaene, võta vaeva,
Palgalene, võta palka!
   Mina mõistsin, vasta kostsin:
Peremies, peremehike!
Kui sa ei maksnud seäle maale,
40.Siis ärä maksa siiä maale,
Kes mina riksin rinnaluida,

Kakestazin kaelaluida,
Teie tüödä tehjessagi.
Küll sai päini tehjä tüödä:
45.Ei saand pähä pärjäkestä;
Küll sai kaelu tehjä tüödä:
Ei saand kaela helmekorda;
Küll sai rindu tehjä tüödä:
Ei saand rindu reezikestä;
50.Küll sai vöini tehjä tüödä:
Ei saand vüöle vüökestä;
Kull sai põlvi tehjä tüödä:
Ei saand põlvi põllekesta.
   Peremies uuesti pajatas:
55.Tule ikki, orjakene,
Tule, orja, võta oma,
Tule, vaene, võta vaeva.
Pikemilla küünärdella,
Laiemilla kangastella!
60. Mina mõistsin, jälle kostsin:
Peremies, peremehike!
Juba Mari mulle maksnud,
Taeva Taati mull tasunud.


C.

   Peremies, peremehike‚
Perenaene, naezukene!
Maksa ära orja palka,
Orja palka, vaeze vaeva,
5.Suileze suve vaeva!
Kui sa ei maksa siiä maale,
Küll sä maksad taeva'assa,
Maksad Marija majassa.
Käid küünärpuu käessü,
10.Kangapaaki kaindelassa,
Rõõvarull' risti õlale:
Tule, vaene, võta vaeva,
Tule, ori, võta oma,
Sulane, suvine vaeva!
15. Ori mõistis, vasta kostis:
Kui sa ei maksnud sinna maale,
Ei ma taha taeva'assa,
Kus mo küüdsed külmetäzid,
Sõrme otsad sõitelezid,
20.Õlanukid õhutazid,
Varva'ad valu ajazid,
Kus ma riksin rinnaluida,
Kakestazin kaelaluida,

Põrutazin põlveluida.
25.Seäl on valmis vaskisammas,
Kus so peä raiutasse,
Seäl on valmis vaskikatel,
Kus so kehä keedetässe.


D.

   Ärä teätsin orja põlve,
Orja põlve, vaeze vaeva,
Kudas orjas oltanessa,
Käskijalas käidänessä.
5. Ori peäb usin olema,
Käskijalg peäb käimä kärmäst.
Muu pere heedäb magama,
Ori läheb üösi härjä karja,
Puhte läheb pulli karja,
10.Enne valget varsa karja,
Koedos peäb kodo olema,
Hiljut peäb uksed avama,
Taza lingid liigutama,
Et ei hulu uued uksed,
15.Karju kaskized sagarad.
   Kui läkain õhtul kodosta,
Antsin uksile õluta,
Sagarille saatsin viina,
Antsin kanale kezida,
20.Kukel kuivi rukki'ida,
Et ei laulnud kurja kukke,
Kõerutand kana kadeda.
   Muu pere alles magamas,
Ori läheb härjil kündemaie.
25.Kes talle vasta või tuleksi?
Tulli teene orjapoissi:
Kunas, kunas, vennäkene,
Kunas sa une magazid,
Kunas tunni tukastazid?
30.Ustela une magazin,
Tua iessä tukastazin.
Ori magab õrre peäl
Ja pal'l'a puhta parte peäl.


Nr. 297. Ikki peab ori ojuma. 147.

   Tuleks või tulista lunda,
Sajaks raudasta raheta,
Tilguks tinavihmukesta:
Ikki peab ori ojuma,
5.Ikki vaene vanderdama,

Orjalaps läbi ojuma,
Palgapoiss läbi pugema.
Küll tien tüödä, ei tänätä,
Näen vaeva, vannutasse.


Nr. 298. Mail on kuri kubja põli. 148.

   Meil on kuri kubja põli,
Vali vana härrä põli.
Kuri pantud kubijasse,
Vali valda valitsema.
5. Mehed mõiza'as alati,
Naezed käeväd mõiza tiedä,
Munakinda'ad käessä,
Hani hal'l'as alla hõlma,
Kana kallis kaindelassa,
10.Viiväd mesti meelitesse,
Linna härräl lepitädä:
Ehk siis meelis meie härrä,
Ehk siis lepis linna härrä,
Ehk siis vaikis vana härrä.


Nr. 299. Kurat pantud kubijasse. 149.

   Teolapsed tillukezed,
Vaezed vallaneitsikezed!
Kurat pantud kubijasse,
Pagan valla päälikusse,
5.Saadan säetud kilterisse.
   Mehed mõiza'as alati,
Tüdrekud käeväd teole‚
Naezed uksile huluvad,
Kanapaarid kaindelassa,
10.Hani hal'l'as alla hõlma.
Mehed pakussa paluvad:
Oh mo härtu härräkene!
Kuri meil pantud kubijasse,
Vali valla päälikusse,
15.Kibe pantud kilterisse!
   Tüdiväd mehed tugevad,
Väziväd mehed vägeväd,
Miks siis ei tüdi tütärlapsed,
Vaibu vaeze me kanazed?
20.Küll mina tüdin tütärlapsi,
Vaibun vaeze me kanane.
   Nägin aga saksa sõitevada,
Izi vasta palvelema:
Oh minu härtu härräkene,

25.Kuldakruoni prouakene!
Tõuzu üles tõllastagi,
Tõuzu üles tooli peältä,
Astu aknaraami peäle,
Vaata oma valla peäle,
30.Kudas so valda vaevatasse,
Pizukezi piinatasse!
Kuri meil pantud kubijasse,
Vali valla päälikusse,
Kibe säetud kilterisse.
35.Aab ta valla varda'asse,
Teolapsed teibä'ässe.
Oh mo härtu härräkene,
Kuldakruoni prouakene!
Pane kubjas kurgedesse,
40.Kilter adra kiiludesse‚
Valla päälik varda'asse,
Täägimiezi teibä'ässe.
Siis pääzes valda vaevastagi,
Pizukezed piinastagi.


Nr. 300. Käizin tilluke teole. 150.

   Käizin tilluke teole,
Alati abivaemusse.
   Kui mina küütsin vällä peäle,
Tulli kubjas mõiza puolta,
5.Kilter Kiima kõrtsi puolta,
Vedäs vemmältä järele,
Kandis kaegasta õlale,
Lõi mull pieni pihtu müödä,
Õhukeizi õlazid müödä.
10. Ma läksin mõiza kaibelema:
Oh mo härtu härräkene,
Kuldakruoni prouakene!
Tõuze üles tuoligtagi,
Astu aknaraami peäle,
15.Toeta nurga nõjale,
Vaata oma valla peäle,
Kudas so valda vaevatasse,
Pizukeizi piinatasse,
Valda aetasse vardasse,
20.Teopoissi teibä'ässe.


Nr. 301. Oh minu kubjas kullakene! 151.

   Oh minu kubjas kullakene,
Kilter kirju linnukene,
Võta mo tütar teole!

   Tullin izi tillukene.
5.Kubjas mõetis mõedumaada,
Tüki mõetis söödimaada,
Teeze tüki kütismaada.
Ärä mina veänzin värsi sarved,
Puestazin pulli sarved.
10. Kubjas tulli mõiza puolta,
Vedäs vemmältä järele
Minu vaeze turja tarvis.
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Oh minu kulla kubjakene,
15.Kilter kirju linnukene!
Ärä mina veänzin värsi sarved,
Puestazin pulli sarved.
Oh minu kubjas kullakene,
Kilter kirju linnukene!
20.Laze lapsed lõune'elle,
Õiget aega õhta'alle!


Nr. 302. Ollin tilluke teole. 152.

   Ollin tilluke teole,
Läksin rääguke rehele,
Väeti härrä vällä peäle:
Hästi küntsin härrä välläd,
5.Risti rästi Riia välläd.
Põigiti Põltsama välläd.
   Tulli kubjas mõiza puolta,
Kilter Kiima kõrtsi puolta,
Vedäs vemmältä järele,
10.Kandis kaegast kaindelassa:
Viis olli vindunud pajozid,
Kümme turda toomingada,
Seetse lõi ta sellä peäle,
Kahessa lõi ta kaela peäle,
15.Kümme külle luie peäle.
   Mina kubjast noogotama:
Uot, uot kubjas, no no kubjas!
Las tuleb lauba õhtukene,
Ma tahas härräle kaevata.
20.Kubjas pakku pannetasse,
Kilter kivikelderisse;
Kubjas saab mind siis paluma:
Tillukene teopoissi,
Peästä mull pakku jalusta,
25.Kilter kivikelderista!


Nr. 303. Kuu ma ollin kubja alla. 153.

   Kuu ma ollin kubja alla,
Viizi kiltre vitsa alla.
   Meie kubjas kullakene,
Kilter hellä linnukene:
5.Ärä ole mulle kurja,
Mulle kurja, vaezel valju!
   Meil on kuri kubja põ1i,
Küll on kibe kiltre põli,
Vali vana härrä põli.
10.Kubjas kuri mõiza'assa:
Aab ta valla varda'asse,
Teolapsed teibä'ässe,
Pizikezed pilpa'asse.
   Oh sa härtu härräkene,
15.Kuldakruoni prouakene!
Vaata vällä valla peäle,
Kudas sedä valda vaevatasse.
Mehed pakussa paluvad,
Naezed uksila huluvad.
20.Naezed käeväd mõiza tiedä,
Munakinda'ad käessä,
Lammas lauku vankerilla,
Hani hal'l'as alla hõlma,
Kana kal'l'is kaindelassa,
25.Viiväd meestest meeleheädä.
   Mina kubjast haugutama:
Uot, uot, kubjas, no, no, kubjas!
Sull on aze ammu val'mis‚
Katel on val'mis valatud,
30.Põrgus val'mis vaskikatel.
Seäl sa kied kibedasti,
Teopoizid teeväd tulda,
Abivaemud aavad halgu,
Varized valuzamini.


Nr. 304. Püüdsin kubjale kalada. 154.

   Kaua käizin karjassagi,
Kaua karja hoole peäle,
Tilluke käizin teole,
Alati abivaemusse.
5.Püütsin kubjale kalada,
Kilterille lutsuzida,
Et võizin võzas magada,
Rehe taga ringutada.
Ei mind tohtnud Toomas lüüä,

10.Egä Andres haugutada.
Ma püüän kubjale kalada,
Kilterille lutsuzida.


Nr. 305. Hanekarjane ja kubijas. 155.

   Muele anti muida tüödä,
Mulle tüödä hõlbukesta:
Hanid hoida, kanad kaitse,
Varvasjalad vaigistada,
5.Lestäsjalad lepitädä.
   Ajazin hanid ojale,
Lestäsjalad lepikusse.
Tulli kulli kurja küüzi,
Halli jõnni haavikusta,
10.Laia käppä laane alta.
Ajas mo hanid ojalta,
Keerutas kanad kezältä,
Lestäsjalad lepikusta.
   Sain siis vaene mies valama,
15.Püksid põigiti peossa,
Kaltsud kaksiti õlale,
Sukad suus ja kaltsud kaelas,
Hame hammaste vahele.
Võtan küüri kõrtsi poole,
20.Võtan reizi rehe poole,
Mõtlen minnä mõiza'asse.
   Võtsin kubjasta paluda:
Oh minu kubjas kullakene,
Kilter kirju linnukene!
25.Ajazin hanid ojale,
Keeräzin kanad kezäle,
Viibizin vilet ajama,
Pajopilli puhkumaie.
Tulli kuri kuuzikusta,
30.Halli jõnni haavikusta,
Laia käppä laane alta,
Ajas mo hanid ojasta,
Keeräs mo kanad kezältä.
   Kubjas minda ähvärdämä,
35.Mina kubjast noogotama:
Uot, uot, kubjas, las, las kubjas,
Las tuleb lauba õhtukene,
Pühäbäne päeväkene, —
Põrgus valmis vaskikatel,
40.Seäl so kehä keedetässe,
Liha liipa lõegatasse,

Kondid kokko korjatasse,
Nööri otsa aetasse.


Nr. 306. Pühäbä pühä pidäzin. 156.

A.

   Pühäbä pühä pidäzin,
Esmäbä une magazin,
Tõõziba läksin teole.
   Kubjas mõetis mõedumaada:
5.Muele anti häidä maida,
Mulle anti ääremaida.
Seäl mina küntsin küüdu sarved,
Murtsin ärä musta sarved,
Küütu kündis‚ selgä nõkkus,
10.Val'gi vedäs, peä vabizes.
   Tulli aga kubjas mõiza puolta,
Kilter kivivare puolta,
Vedäs vemmältä järele
Minu vaeze turja tarvis.
15. Mina kubjast palvelema:
Oh kubjas, kuldakepikene,
Kilter kirju linnukene!
Ärä mina küntsin küüdu sarved,
Murtsin maha musta sarved.
20.Kubjas aga keppi kõegutama,
Mina jalgu juhatama.
   Juozin mõiza härrä ette,
Juozin mõiza proua ette,
Loto lõdizes käessä:
25.Oh mo härtu härräkene,
Kuldakruoni prouakene!
Ma tullin tänä teole:
Muele anti häidä maida,
Mulle anti ääremaida‚
30.Seäl mina küntsin küüdu sarved,
Murtsin maha musta sarved.
   Härrä siis äkisti ähvärdäs,
Proua silmä pilgutas:
Viige sie lurjus vemmälille‚
35.Rohitsege roovi alla,
Parandage piitsalegi!


B.

   Pühäbä pühä pidäzin,
Esmäbä une magazin,
Tõõziba läksin teole.

   Istsin kõrtsi laua peäle:
5.Ei siis maksnud vähe viina.
Egä õiged õlletoobid.
Vaatsin vaskizid värävid,
Uuristatud uksezida.
   Tulli kubjas mõiza puolta,
10.Kilter Kiima kõrtsi puolta‚
Vidäs vemmältä järele,
Kandis turda toomingada,
Kõik ollid minu turja tarvis.
   Kust siis saks nied saapad sai,
15.Kilter omal kingäd jalga?
Peremehe perzenahast,
Teopoizi turja nahast.
   Kubjas mõetis mõedumaada:
Muele andis muuda maada,
20.Mulle maada metsämaada,
Noore kuuziku alusta.
Seäl ma murtsin mustu sarved,
Kakestazin ruuna kaela.


Nr. 307. Härrad iksid ikke'essa. 157.

   Teopoizid tillukezed,
Vallapoizid vaezukezed!
Läksite kõrta kündemaie,
Rukkiväl'l'ä vaotama, —
5.Härräd teil iksid ikke'essa,
Kubjad kurtsid kurgedessa,
Kubjanaene nabapulgas,
Kilter kiiksus kiiludessa,
Roua raksus ruomadessa,
10.Reili räksus rinnussesssa:
   Oh sina kulla kündijäni,
Oh sina härgiajajani!
Peästä paelust, peästä kaelust,
Saada vangid vainijulle,
15.Köiealuzed koduje!
   Mina siis mõistsin, kohe kostsin,
Teätsin targasti kõnelda:
Oh sa kulla kündijäni,
Hullu härgiajajani!
20.Künnä sina kõva söödimaada,
Söödimaada sikke'eda,
Metsämaada mätelikku,
Kõrvemaada künkelikku.
Aja sina ärä sõnni sarved,
25.Sõnni sarved, härjä ehted,

Kukutele kurekezed,
Rikutele roomakezed,
Riku rangirinnustagi,
Kihutele kiilukezed,
30.Napsatele nabapulgad.
Siis jäeb soiko sopsimene‚
Siis jäeb kojo kopsimene,
Siis pääzeb valda vaevastagi,
Siis pääzeb pere piinastagi,
35.Talu tule keske'elta.


Nr. 308. Ei enne pääze koduje. 158.

   Tühi maksku Mardi kätte‚
Sunnik Söödi Jaagu kätte,
Kes mind mõistis mõiza'asse,
Tõrvakatsuja külässe,
5.Vaegusööjä vainu'elle!
   Ei enne pääze koduje,
Ennegu kodo kosjasaani,
Värävis peiu hobone:
Siis ma pääzen mõiza'asta.
10.Saan kodo, vaatan tagazi:
Vott, kus paestab põrguhauda,
Teopoeste tõrvatelki,
Vallalaste vaevatorni!


Nr. 309. Kui ma pääzen mõiza'asta. 159.

   Kui ma pääzen mõiza'asta,
Siis ma pääzen põrgu'usta,
Pääzen kui soe suusta,
Lõvi lõugade vahelta,
5.Havi hammaste tagalta.
   Ei vaadand mina tagazi,
Verstäl vaadazin tagazi:
Nägin mõiza'a põleva,
Kubja tua kõrvevada.
10.Kuri mingu kustutama,
Paha vetta viskamaie!
   Kesse siis hõikus järele?
Kubijas hõikus järele,
Kilter kilgates järele,
15.Junkur juozis juhva jahva‚
Nuatupp lõi tuuzen teiben,
Karman karas kaksipidi.


Nr. 310. Sundija sulane. 160.

   Ollin enne herrä poissi,
Kantsin herrä kannussida,

Vana herrä vammussida,
Noore herrä nuppusida.
5.Seält sain sundja sulazes.
   Sundijal ollid suured ruunad,
Suured ruunad, kõrged kõrvid.
Nied tahtsid suvel sugeda,
Talve tallis tallitada,
10.Raudaharjale harida,
Vaskikammile kazida.


Nr. 311. Talupoeg olli tüöle tarka. 161.

   Talupoeg olli tüöle tarka,
Saks olli tarka sundimaie.
Meie maa mehed madalad,
Kavalad atra kandema.
5. Suvel künnäb suured välläd,
Talvel taper kaindelassa;
Otsib häidä adrapuida,
Hästi häidä äkkepuida;
Otsib häidä odramaida,
10.Katsub häidä kaeramaida,
Roovib häidä rukkimaida.
Tegi siis rukkid ruuza peäle,
Odrad väl'l'ä orgodesse,
Linad väl'l'ä liivakulle,
15.Oõnad alla õueaida,
Tatar taha tammikusse,
Keeduvili kezet väl'l'ä.


Nr. 312. Ollin orjas, käizin karjas. 162.

   Ollin orjas, käizin karjas,
Ollin Hollandi sulane,
Liiventandi lammerikku.
Holland tegi uue kuue,
5.Liiventant laia kazuka.
Seält sain, seält sain, ennäd vennäd,
Seält sain Sundija sulazes.
   Sundijal ollid suured ruunad,
Suured ruunad, paksud kaelad:
10.Nied tahtsid suvel sugeda,
Talvel otsa tallitada.
Kui ep saanud suvel sugeda,
Talvel otsa tallitada,
Siis ollid pihas piitsahoobid,
15.Käzivarres varrehoobid.


Nr. 313. Peremies kündis põllul. 163.

   Peremies kündis põllul,
Paar olli härgi tall iessä,
Teene paar olli täkkuzida,
Kolmas kõrviruunazida.
5.Ait sai harjani aganid,
Kirst sai kiilutud kivada.
   Sulane kündis suossa,
Paar olli par’ta tall iessä,
Teene paar olli tetrezida,
10.Kolmas olli kukkezida.
Ait sai harjani teridä,
Kirst sai “kiilutud rahada.


Nr. 314. Perenaene pettis minda. 164.

   Perenaene pettis minda,
Panni vetta piimä. sisse.
Mina aga tarka poizikene
Pet’sin jälle perenaista:
5.Läksin väl’l’ä kündemaie,
Aazin vao vainu poole,
Teeze vao teehe poole‚
Kolmandama külä poole;
Ei ma riku roho juurta,
10.Kaku kasteheenäkestä;
Ma. annan maada maltsal kasva,
Ohakal ul’a elädä,
SinililTele sigidä,
Kullerkupul kuuti lüüä.
15.Ohak olli laia, pal'l'u lapsi,
Malts olli mädä, murelene,
SiniliHe seavüöti,
Kullerkuppu kanapurtsu.


Nr. 315. Perepojad peksid minda. 165.

   Perepojad peksid minda,
Orjapojad uhtsid minda,
Karjapoizid karustazid,
Lambalapsed mind laemazid,
5.Sigurikud kinni siduzid.
   Juhtuzid juudid tulema:
Peästsid lahti laste käestä,
Otsid mulle orja kohta,
Orja kohta, perispaika,
10.Kus ma võin elu elädä,
Perispaika või pidädä.


Nr. 316. Lõõri, lõõri päeväkene! 166.

   Lõõri, lõõri, päeväkene,
Lõõri, päevä, lõunäesse!
Keeri, keeri, päeväkene,
Keeri keskihommokusse!
5.Teezed sööväd teistä korda,
KodorahvasV kolmat korda:
Mina sirku söömätä,
Lõo ilma lõune'eta,
Pääzuke ilma. ivätä,
10.Tui tangu maitsemata.


Nr. 317; Veere, veere, päeväkene. 167.
A.

   Veere, veere, päeväkene,
Veere, päevä, me väzime,
Kulu päevä, me kulume!
Väziväd mehed vägeväd,
5.Tüdiväd mehed tugevad:
Mis siis ei väzi väetimäd?
Veere, veere, päeväkene!
   Ei ole aega päeväl veerdä:
Päev soeb sulaze peädä,
10.Kammib karjalaste päidä,
Hari kuldane käessä,
Peälauda lapilene.
Hari sulpsatas meresse,
Peälauda laine’esse,
15.Kuldakammi kaldaiasse.
   Hüppä Anne, karga Kaie,
Tantsi. Tammiku Mareta!
Mine Pietri palvielle:
Kulla. Pieter, hellä Pieter,
20.Mine tuo hari meresta,
Peälauda laindesta,
Kuldakam-mi kalda
   Ei olnud aega Pieterille,
Palju aega Paavelille,
25.Enäm aega Andressele.
Pieter tegi pingikeze,
Andres aluslauakeze,
Paavel peäle padjakeze.
   Läksin izi tillukene,
30.Läksin ma vüöni vedeje‚
Kaelani kalaküdeje.
Mis mo silmile sajaksi,

Mis mo kaela kahvateles?
Vezi mo silmile sajaksi,
35.Kalad kaela kahvatazid.
Mis mo põlve puutunessa?
Mõeka mo põlve puutunessa.

B.

Veere, veere, päeväkene,
Veerdluoja, me yäzime,
Tötta alla, me tüdime!
Ei ole aega päeväl veerdä:
5.Päe soeb sulastegpäidä,
Kammib karjalaste päidä,
Hari kuldane käessä,
Hõbedane peälauda.
Hari aga sulpsatas meresse,
10.Peälauda laenetesse.

C'.

   Veere luoja päeväkene,
Veere luoja vetta müödä,
Laze kaze latva müödä,
Veere otseti ojasse,
5.Lippi lappi laenetesse,
Kilpi kalpi kalda'asse!
   Ei ole aega päeväl veerdä:
Päe soeb sulaste päidä,
Kammib karjalaste päidä,š
10.Vaeze lapse peä. vanunud,
Hari sulpsatas meresse,
Kuldakammi kalda'asse,
Peälauda laenetesse.
   Ei ole aega Andresselle,
15.Pizut aega Pieterille,
Pal'l'u ep aega Paavelille.
Pieter tegi pingikeizi,
Andres aluslauakeizi,
Paavel peäle patjazida,
   Veere ikki päeväkene,
Veere päevä, me väzime,
Kao päevä, me kaome,
Veere otseti ojasse,
Laze laenete seässe.


Nr. 318. Miks on ilmuke udune? 168.
A.

   Miks on ilmuke udune,
Taevas laia laiegulene,
Pilved paksud vetta täigui?
   Sestep ilmuke udune,
5.Taevas laia laegulene,
Pilved paksud vetta täizi:
Izät poega tappelezid,
Purelezidpuie peäle,
Maadelezid maie peäle,
10.Nurelezid nugade peäle.
   Sest onilmuke udune,
Taevas laia laegulene,
Pilved paksud vetta. täizi:
Taati poega tappelezid,
15.Purelezid puie peäle,
Maadelezid metsä peäle,
Et olli kasnud kaazikmetsä,
Et ollid haavikud- ajanud,
Luodud lepäd leenälezed,
20.Kasnud kadakad karedad.
   Sestep ilmuke udune,
Taevas laia laegnxlene,
Pilved paksud vdtta täizi:
Taati poegajtörelezid,
25.Tärelezid, purelezld,
Purelezidgjpuie peäle,
Maadelezid maie peäle,
Kakkelezid kadaka peäle.
   Seältep kadakad karedad,
30.Lepäl leenä särgikene,
Haaval halli vaebakene,
Kuuzel kulda mütsikene,
Kazel kardane kazukas,
Pajol pikäd põlle paelad.

B.

   Seli, seli, ilmakene,
Seli, ilma, selgemasse,
Vali, ilma, valgemasse!
   Miks sie ilmake udune,
5.Taevas tahma lapilene?
   Sest on ilmake udune,
Taevas tahma lapilene:

Sözarad on sõimelenud,
Vaderid on vaidelenuo,
10.Kälitsed kärä pidänud,
Ühe risti lapge päräst,
Ühe veeme vaka päräst,
Aiä kirstu kaane päräst.


Nr. 319. Satta vihmagkasta nuaida! 169.

   Satta, satta, vihmakene,
Satta vihma, kasta muida,
Kasta muida karjatsida,
Jätä minda kastemata.
5.Mull põle kohta, kus ma kuevan,
Ei ole tare, kus tahenen,
Ei kueva särgi kol'kijada,
Ei valge särgi vaalijada.
Jumal mull kol'gib kuevad särgid,
10.Jumal vaalib valged särgid.


Nr. 320. Saja, saja, vihmakene! 170.

   Saja, saja, vihmakene,
Saja vihma, saas magada!
Ei anta ju kueval magada,
Heledäl ei lmingästädä.
5. Kes mull, kes mull, neitsikezed,
Kes mull pezeb peene särgi?
Vihm mull pezeb peene särgi,
Lumivalge’ed küissed.
   Tule, tule, tuulekenv,
10.Vii sa vihma Virmnaale,
Aja vihma Harjumaale,
Saada vihma Saksamaale!
   Ku[ on vihma meie maale,
Kes mull kolgib kueva särgi?
15.Kuu mull kolgib kueva särgi.
Kes mull Vaalib valge särgi?
Päev mull vaalib valge särgi,
Lumivalgded käissed.


Nr. 321. Üle huogu, vihmakene. 171.

   Üle huogu, vihmakene,
Üle huogu, kaste luogu,
Üle huogu, ma uotan,
Kaste luogu, ma kannatan!
5.Vii vihma Villändisse,
Aja huogu Harjumaale:
Harjumaal on mehed mustad,

Mehed mustad, naezed hallid,
Poizid kannu karvalezed,
10.Tüdrekud imeiluzad.


Nr. 322. Süö karja, sinetä karja! 172.

   Süö lgarja, sinetä karja,
Juo karja, jumeta karjä,
Heädä karja hingämaie,
Puhukezes pubkamaie,
5.Raazukezes ramastama!
   Süö siitä, kust ma söödän,
Juo siitäykust ma joodan,
Süö siitä söödi rohto,
Pure siitä puegu juürta,
10.Näri siitä nälgäheinä,
Seni kui tõuseb tõrvalille,
Ajab üles angerpüsti,
Pistäb üles piibelehte.

B.

   Õitse meidä oodatasse,
Igarja meidä karjutasse,
Õitse meid hoboste piire,
Karja kõege karja piire.
5. Süö, süö, karjakene!
Süö karja! Kust ma söödän?
Juo karja! Kust ma joodan?
siitä söödi rohto,
Näri siitä nälgäheinä,
10.Kaku siitä kasteheinä,
Pure siitä puegu juurta,
Seni kui tõuseb tõrvalille,
Ajab üles angerpüsti,
Tärkftb üles tärnäheinä,
15.Pistäb väl'l’ä piibelehte.


Nr. 323. Lamhakarjane. 173.
A.

   Karja meidä saadetasse,
Vitsa kätte valmistasse,
Pätsi põue pistetasse.
Oma memm tegi odrakaku,
5.Käli käänis kaerakaku.
   Mina hoian memme ut’e,
Kaetsen taadi suure karja

Tua. taha tammikusse,
Suo taha sarapikku,
10.Väl’l’ä alla hanipajosse.
   Tule, suzi, karja sekkä!
Vii metsä minijä lammas,
Kizu äräiämmä riimu,
Jätä jälle memme ut’t’e‚
15. Ärä murra taadi talle.
Memm tieb mulle uue kuue,
Taat tieb karvatse kazüka,
Punazille puhkudelle,
Sinizida säärisida.
20.Säeb säärile ehteksi.

B.

   Mina hoian memme ut’e,
Mina kaetsen taadi karja.
Memm tieb mulle uue kuue,
Taat tieb karratud kazuka
5.Tua taha tammikusse,
Värävisse varvikusse,
Kivistiku keske’elle,
Laia lahu lahke’elle.
   Karja minda saadetasse,
10.Vitsa kätte lõegatasse,
Pätsl põue pannetasse.
Oma memm tegi odrakaku,
Käli käänis kaerakaku.
   Tule, suzi, karja sekkä!
15.Vii metsä nlinijä lammas,
Jätä jälle memme ut’t’e!


Nr. 324. Tusti, tusti seakene! 174.

   Tusti, tusti seakene,
Tusti siga, toeda peädä,
Elätä oma peretä,
Kasvata oma kahessa poega;
5.Tusti kuuzed kummargille,
Laiad lepäd längäkille,
Kadakad kahele poole!
Pannin sea söödä peäle:
Ostsin vaka otrazida,
10.Teeze vaka herne'ida,
Kolmanda talinizuda,
Nel’l’äs vakka tatterida.
   Süötsin kuu, süötsin kaksi,
Süötsin kuu kolmandalle,

15.Natukeze nel’l’ändälle..
Läksin siga katsumaie:
Kas on ju veri vedelä,
Kas'on ju siga siledä,
Kas on rasva raazukene,
20.Küünär pekki külle peäle?
   Tooge nuad, nooredgnehed,
Tulge siga iapp-emaie!
   Kut'sin orja otsa lüömä,
Päileze pähä lüömä.
25.Ori ei ozand otsa lüüä,
Päilexxe pähä lüüä:
Lõi ta, sea silmä peäle,
Vana kuldi kulmü peäle,
Orikalle otsa peäle.


Nr. 325. Kägu kukub kuuze otsas. 175.

   Kari mull mängib kaazikussa,
Talled tantsvad tallermaale,
Izi mina mängiri mäjnnä, otsas,
Käo pojad põuessagi.
5. Kägu kukub kuuze otsas:
Kulla neiu, hellii neiu,
Anna mo pojad kädeje!
M5 tien sulle kolmed kingäd,
Ühed puezed, teezed luezed,
10.Kolmandad kivized kingäd.
Puezed tien majpulmes käiä,
Luezed ilma lusti lüüä‚
Kivized kirikus käiä.


Nr. 326. Kuku, kuku käokene! 176.

   Kuku, kuku, käokene,
Helgi, hellä linnukene!
Egä kägu muele kuku:
Kägu kukub karjatselle,
5.Laalab lapsehoidijalle,
Helgib heenäniitejälle,
Paugub pajoraiujalle.


Nr. 327. Käi kodo karjakene! 177.

   Käi kodo karjakene,
Käi kodo käskimätä,
Ilma vitsa. võttemata,
Kaze ladva laazimata,
5.Kuuze oksa kuorimata,
Lepäladva lõikamata.


Nr. 328. Sõeru, sõeru lehmäkene! 178.

   Sõeru, sõeru, lehmäkene,
Anna piimä, lehmäkene!
Anna peästä, et oled päitsik,
Muista luista, et oled mustik,
5.Kinderkondist, et oled küüdik,
Anna puuzast, et oled pun’n’ik.
   Anna piimä, lehmäkene!
Ei mina vahi vaadi täitä,
Ei mina tömma tõrre täitä,
10.Anna üks anuma täis,
Laze laia. kapa täis,
   Mull tulli Virust võera'ida,
Saaremaalt tulli saksazida.
Nied tahavad võil võerutada,
15.Nied tahavad piimäl piinutada.
Alles mull kana kakkumata,
Hani tahab hal’l’as harida,
Pardi liha on pauni peäle.


Nr. 329. Ma kiidan oma hobostai 179.

   Izä kiitis kimmelida,
Härrä häidä telderida,
Ma kiidan oma hobosta,
Vana vaevasta märädä:
5.Künnäb maad ja kannab varsad,
Maksab matti mölderille,
Külimittu kösterille,
Tuob memmele minijä,
Enezellez hellä naeze.


Nr. 330. Mull ollid targad tallipoizid. 180.

   Mull ollid targad tallipoizid,
Hoolakad hobozepoizid,
Süötsid hobost otradella,
Kurekõrvi kaeradella.
5. Vana vares, kaval lindu,
Oodas mo hobo sureva,
Linalakka langeva,
Kurekõrvi kooleva.
   Maha lõid poizid paha linnu‚
10.Kooletazid kurja linnu,
Matsid maha muru alla,
Peitsid ärä põõza alla.


Nr. 331. Lähme luhtaje luole. 181.

   Lähme luhtaje luole,
Marijalle heenämälle,
Rihad kuilatsed käessä,
Hõbedazed hanguvarred.
5. Võtsin käare, võtsin kaksi,
Läksin kolmat võttemaie:
Mis olli kal'l'is kaare alla?
Hantsu kal’l’is kaare alla.
Mis seäl Hantsu hõlma alla?
10.Kirves Hantsu hõlma alla.
Mis seäl kirve silmä peäle?
Laast seäl kirve silmä peäle.
Missest laastust raiutasse?
Hantsul aita tehtänessä.
15.Mis sinna aita pantanessa?
Sängi aita pantanessa.
Mis sinne sängije säeti?
Õled sängije säeti.
Mis siis panti õlilegi?
20.Padjad panti õlilegi.
Mis aga panti patjadelle?
Neli nuorta neiukesta:
Uks seäl sidursiidipärgä,
Teene sidus niidivüödä,
25.Kolmas kudus kuldapoordi,
Nel'l’ä‚s nut’t'is nuorta miestä.

B.

   Läksin metsä heenämälle,
Marijalle heenämälle,
Rihad kuldazed käessä,
Hõbedazed hanguvarred,
5.Vikat kuldane õlale.
   Niitsin kaare, niitsin kaksi,
Niitsin kaare kolmandalle,
Natukeze nel’l’ändä‚lle,
Veidikeze viiendälle.
10.Mis ma leitsin kaare alta?
Leitsin kotka kaäre alta.
Mis seäl kotka tiiva. alla?
Kirves kotka tiiva alla
Mis seäl kirve silmä peäle?
15.Laastu kirve silmä peäle.
Missest laastust tehtänessä?

Hantsul aita raiutasse.
Mis sinna aita pandanessa?
Sängi aita pandanessa.
20.Mis sinna sängile säeti?
Padjad sängile säeti,
Lina padjule panneti.
Hants heitis õhta'alt magama,
Võt’t’is kaaza kaindelasse.
25.Kuipõlnd kaazat, vst’t’is kassi,
Kui põlnd hiirtä, olli ilma:
Võt’t’is kirbuga kõnelda,
Lutikaga elüüä lusti.


Nr. 332. Lähme põldu põimamaie. 182.
A.

   Lähme põldu põimamaie‚
Lähme väl’l’ä. väärämaie.
Põllud nied pärätud pikäd:
Otsad joozevad ojesse,
5.Ääred järve kalde
Rannad joozevad rabasse.
    Neiukezed, noorekezed!
Mis ma lõikan, sie ma keedän,
Sie ma vihkuje vidäzin,
10.Kuhelikku ma kogozin.
Tegin nabra kui sie naeze,
Kuheliku kui kuninga,
Haki kui Harju neitsikeze,
Rõugu kui Röngu nooremehef
15.Kuhel paist Kuramäele,
Hakki Harju tierajale,
Röuku Röngu mõizzßasse.
Pannin alla haava oksad,
Pannin peäle pärnä koored,
20.Vahele vana hõbeda,
Keske’elle keeru knlla.
   Tulli tuuli, tõstis tormi:
Aas ta alta haava oksad,
Pildus peältä pärnä kdored,
25.Vahelta vana hõbeda,
Keske'e}ta keeru kulla,
Pikker põhjani põrutas.

B.

   Mis ma lõikan, sie ma keedän,
Mis ma keitsin, sie kogozin,

Kogozin ja. kokko pannin,
Nabizin ja napra pannin,
5.Kuhelikku kukutaziri,
Vahelikku valmistazin.
Alla pannin haava oksad,
Peäle panpin pärnä koored,
Et ei läe alta hallitama,
10.Et'ei läe peältä päevätämäa,
Keskelt kuhel kopitama.
Tegin nabra kui sie naeze
Kuheliku kui emändä,
Vaheliku kui vanema,
15.Haki kui Harju neitsikeze;
Kuhel paist Kuramäele,
Hakki Harju tierajale,
Naber Narva uulitselle.
Viru neidissed vaatsid,
20.Harju kaazikud kaezid:
Vatt kus naber naeste tehtud,
Kuhel neidiste kogotud!
   Tulli tuuli, tõstis tormi,
Ajas alta haava oksad,
25.Pildus peältä pärnä koored:
Siis läks alta hallitama,
Siis läks peältä päevätämä,
Keskelt kuhel kopitama.

C.

   Mis ma lõiksin, sie ma keitsim
Kogozin ja kokko pannin,
Sie ma nabraje nabizin,
Kuhelikku kogozin.
5.Tegin nabra kui sie naeze,
Kuheliku kui kuninga,
Vaheliku kui vanema,
Rõugu kui Rõngu noore härrä.
Pannin alla haava oksad,
10.Keske’elle keeru kulla,
Vahele vana‚ hõbeda
   Tuleb tuuli, tõstab tornli‚
Ajab alta haava oksad,
Keskdelta keeru kulla,
15.Vahelta vana hõbeda:
Siis läheb kulda. kopitanma,
Alta hõbe hallitama.
Vatt kus naber naeste tehtud,
Kuhel neidiste kogotud!


Nr. 333. Lõpe, lõpe põllukene! 183.

A.

   Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Kahane kaerakenm,
Tua otsa odrakene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän,
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
Siiä lõo lõõritada,
10.Siiä pääzu peäle tulla.


B.

   Lõpe, lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene!
   Kui ei lõpe, põllukene,
Siiä jätän, põllukene,
5.Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, kärbe käiä,
Siiä lõo lõõritada,
Siiä kure kummardada,
Pääzukezel peäle tulla.
10. Mis on jäänud jälgedelle?
Kure kuube, tedre tekki,
Hanide aluspalakas,
Lõokeze lõuarätte,
Pääzukse peäliniku.
15.Kurg tulli kuube kummardama,
Teder tekki tunnistama.


C.

   Lõpe‚ lõpe, põllukene,
Vähäne väl'l'äkene,
Saa otsa saarekene,
Kuule, kulla nurmekene!
5. Kui ei lõpe, siiä jätän:
Siiä jätän sirgu süüä,
Sirgu süüä, virbe viiä,
Virbe viiä, kärbe käiä,
Siiä kure kummardada,
10.Siiä lõo lõõritada,
Pääzukezel peäle tulla,
Mõtussel mune muneda,
Tedrele tehä pezädä.
   Siin on kuu olnud kurge,

15.Siin päevä olnud pääzu,
Aasta hani maganud:
Siiä jäänud kure kuube,
Kure kuube, tedre tpkki,
Haraka aluspalakas,
20.Varesse halli vaipa.
Kure kuube jutilene,
Tedre tekki täpilene.


Nr. 334. Lähme metsä kõndimaie! 184.

   Lähme metsä kõndimaie,
Odramaada otsimaie,
Kaeramaada katsumaie,
Nizumaad nimetämaie,
5.Neidistel madaramaada.
   Raiuge, raiuge, noored mehed,
Izäle härjä ikke puida,
Vennäl ratsu rangi puida,
Sõzaral kurika puida.


Nr. 335. Pudru nurgas raizin puida. 185.

   Pudru nurgas raizin puida,
Aru rannas tegin hagu,
Kirves raius, ma laduzin,
Puud pikäd läksid pinusse,
5.Halud laiad astsid riita.
   Läksin siis purjus puida tuoma,
Arust halguzid vedämä,
Pannin pal'l'u puida peäle‚
Viel enäm härjäd vedäzid,
10.Läksid möerätes mäele,
Izi hõezates järele.


Nr. 336. Läksin pikkä kuuzikmetsä. 186.

   Läksin pikkä kuuzikmetsä,
Raizin maha märjä männä,
Märjä, männä ja jämedä,
Jätsin aga kazed kasvamaie,
5.Kaze oksad oigamaie.
Oksad oiazid izädä,
Lehed leenäzid emädä.
   Läksin pikkä kuuzikmetsä,
Raizin maha pikä kuuze,
10.Pikä kuuze ja jämedä.
Mina kuuzelta küzimä:
Kuule kulla kuuzekene,
Kas sust saab laevalauda,

Laevalauda, purjupuida,
15.Mereviel vierijada?
   Kuuske mõistis, kohe kostis:
Ei must, ei must, mehikene,
Ei must saa laevalauda,
Ei must saa purjupuida,
20.Mereviel vierijada;
Merevezi sie sügävä,
Merekaldad keerulezed.


Nr. 337. Lähme kala püüdemaie! 187.

A.

   Puud on, puud on, helläd velläd,
Puud on täizi putukida,
Oksad täizi oravida,
Ladvad laululinduzida.
5.Jõgi joozeb juurte alta,
Oja joozeb okste alta,
Kalad kullatsed sihessä:
Purikad pugalad külled,
Lutsud külled loogelezed,
10.Havil laia lauku ptsa,
Säenäs suuri, selgä paksu,
Kiissa suuri, küütu selgä.
   Tooge noodad, noored mehed,
Võrgud, Võnnu poizikezed,
15.Püüdissed, pühä sulazed!
Lähme kala püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie.


B.

   Puud ollid, puud ollid, helläd velläd,
Puud ollid täizi putukida,
Oksad täizi oravida,
Ladvad laululinduzida.
5.Jõgi juozis juurte alta,
Kalad kullatsed siessä:
Purikad pugalad külled,
Havid laiad, laugud otsad,
Säinäd suured, sel'l'äd paksud.
10. Küläpoizid, noored vennäd!
Lähme purikat püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie,
Ahvenida ajamaie!
Kiissa kikitäs meressä,
15.Ahvena hanipajossa,
Lutsu lua tukenissa.


C.

   Vennäkezed, noorekezed!
Lööge vaiad vastastikku,
Lähme kala püüdemaie,
Kiissa kinni võttemaie!
5. Meil on naene vuodi'essa,
Sie tahab elukalada,
Mis tuleb mängides mäele,
Lusti lüües lootsikusse.
   Kiissa kikitäb meressä,
10.Havi laalab laine'essa.
Tooge noodad, noored mehed,
Võrgud Võnnu poizikezed!


Nr. 338. Käzikivil. 188.

   Kivikene hallikene!
Eks sa võind meres mürädä,
Mere kalda'as kazuda:
Meri oles sinda meelitänud,
5.Mere kallas kasvatanud.
   Kivikene hallikene!
Eks sa võind meres mürädä,
Mere kalda'as kõrada,
Ennem kui tuodi me tubaje,
10.Kanti meie kamberisse,
Meie neidiste vedädä,
Kaokeste kakestada.
   Kivikene hallikene!
Nüüd sa rikud rinnaluida,
15.Katki murrad kaela luida.
Nüüd minu käed kuluvad.
Kivi riimi rikub rinnad,
Kivi vitsa väänäb kaela,
Käzipuu käed kulutab.


Nr. 339. Kedrates. 189.

   Viru villad, Harju takud,
Laiuzi linad lahedad,
Tooge meie Kärdu kätte.
Kärt on kärmäs keträmaie,
5.Voolas vokki sõkkumaie,
Ladus lõnga laskemaie,
Edus lõnga eietämä.


Nr. 340. Kie, kie, pajakene! 190.

   Kie, kie, pajakene,
Kie, kie, kitelikku,
Varit, varit, vatelikku.
   Kui sa mo hädä teäksid‚
5.Kui sa mo nälgä näeksid:
Küll sa kies kibedämini,
Varizes valuzamini.
Mehed tulevad metsestä,
Poizid puida raiumasta,
10.Lapsed laasta korjannasta,
Vanad naezed vabrikusta,
Vanaid piigad pezukünält.


Nr. 341. Last hoides. 191.

   Laps läks nnrka nuttenlaie,
Karg läks lasta lepitämä:
Ole vaita, vaene lapsi!
Las tuleb izä koduje,
5.Ta tuob peos tillikeze,
Kamalus tuob kannikeze,
Sõela serväs sõrmussida,
Kuue hõlmas kudrussida,
Taskus vana. taaderida.
10. Izä tulli lasta häälitsemä:
Ole vaita, vaene lapsil
Kurekene, linnukene,
Miks lõid lapse näpu peäle?
   Izäkene, taadikene!
15.Laps pistis näpu piimä. sisse.
   Kurekene, linnukene!
Eks annud piimä. kassi kätte,
Ka.nnud kassi lännikusse.


Nr. 342. Piiri, piiri, pääzukene! 192.

   Piiri, piiri, pääzukene,
Lõõri, lõõri, löokene,
Kus so kuldäpezäkene?
   Metsäs kueva kuuze otsas.
5.Kus sie! vana kuiva kuuske?
   Vanamies raius kueva kuuze.
Kus sie vana mellekene?
   Tükkis põllu piendra’asse.
Kus sie vana põllu peenär?
10. Küüdud härjäd küntsid piendrä.
Kus nied Vanad küüdud härjäd?

   Saatsin alla pilliruogu.
Kus sie vana pilliruogu?
   Vikat niitis pilliruogu.
15.Kus sie vana vikatikene?
   Luisku luezas, kõvas kõhutas.
Kus sie vana luezukene?
   Kana siblis sõnnikusse.
Kus sie vana kanakene?
20. Kul’l viis ärä vana kana.
Kus sie vana kul'l'ikene?
   Lennäs alla kannu otsa.
Kus sie vana kannukene?
   Karu kaapis kannukeze.
25.Kus sie vana karukene?
   Hüpäs üle ühessä metsä,
Karas üle kahessa metsä:
Peä tallpaestab peältä metsä,
Jalad alta harva metsä,
30.Kehä keskelt kannumetsä.


Nr. 343. Kukekene, kanakene! 193.

   Kukekene, ‚kanakene,
Kõvernokka linnukene!
Lähme rinnu aeda alla,
Sinna võedu siblimaie!
5.Siblitseme, sablitseme:
Terä sulle, teene mulle,
Kolmas kuke kannuselle.
Siis teeme teo õluta,
Suure siku sarve täie
10.Ja vana kitse kõrva täie.
Siis kutsume kure võeruzelle,
Karge annab pal’l’u piimä.
   Läksin karge liipsemaie,
Siis tulli vallast vaene lapsi,
15.Pistis sõrme piimä sisse,
Kurg lõi lapse näpu peäle.
Laps läks nurka nuttemaie,
Mina lasta lepitämä:
Kurekene, linnukene,
20.Miks sa lõid lapse näpu peäle?


Nr. 344. Tahtsin minnä talguzelle. 194.
A.

   Tahtsin minnäi talguzelle,
Tahtsin talguze õluta,
Ei annud izä hobosta,

Veli ei annud val’l’iaida.
5.Ei ma huolind siegipäräst,
lkki läksin talguzelle.
   Tulli vasta. valelikku,
Kezet tiedä keelekõlku,
Ütles: Süödud söögikorrad!
10.Ütles: Juodud joogikorrad!
Ütles: Liuad litsi pestud,
Anumad hata haritud!
   Minä Ltemältä küzimä:
Mis seäl talguzel tapeti?
15. Mis mullu haizis murule,
Kevädi haizis kezäle,
Talve haizis hange peäle:
Sie seäl talguzel tapeti.
   Ei ma huolind siegipäräst,
20.Ikki läksin talguzelle.
Söömätä ollid söögikorrad,
Joognata ollid joogikorrad,
Ilukorrad heitemätä,
Laulukorrad laulemata,
25.Tantsukorrad tantsimata.
   Mis seäl talguzel tapeti?
Mis mullu mängis murule,
Kevädi mängis kezäle,
Talve tantsis laadassagi:
30.Sie seäl talguzel tapeti.
Liuad ollid Liizu pestud,
Anumad Anne haritud.

B.

   Tahtsin minnä talguzelle,
Tahtsin talguze õluta,
Ei annud izä hobosta,
Veli vaskivallijaida,
5.Sõzar sõrmikinda
Läksin ikki talguzelle.
   Kes mo vasta või tuleksi?
Tulli vasta valelikku,
Valelikku, keelekõlku:
10.Neiukene, noorekene,
Ärä mine talguzelle!
Seäl on liuad litsi pestud,
Anumad hata haritud.
   Ei ma huolind siepärästki,
15.Ikki läksin talguzelle
   Oh Sa vana valelikku,

Valelikku, keelekõlku!
Seäl ollid liuad lillel pestud,
Anumad õiel haritud,
20.Kulbid kullal lopotatud.
   Siis mina tantsin talguzelle,
Kui ajab körzi kõikumaie,
Või ka varzi vieremaie.
   Peremies, peremehike,
Sie põle minugi süüdi‚
Et jäeb kõrzi kõikumaie
Või ka varzi vieremaie:
Siep onkurja sirbi süüdi.
30.Sie’p ole sirbigi süüdi:
Siep sie kurja sepä süüdi.
Sie’p ole sepägi süüdi:
Siep sie kurja raua süüdi.
Sie’p 0-le rauagi süüdi:
35.Siep sie kurja süte süüdi.
Sie’p ole sütegi süüdi:
Siep on hõelä, heledä süüdi.
   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
40.Küll säab nähjä, ma vaatan,
Kas saabvtötte, mis töotid,
Kas saab kätte, mis sa kässid?
Tõotid tõrre õluta,
Vaadi viinada vihada,
45.Poole poolikut mõduda.
   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Pane lammas laua. peäle,
Teene teeze otsa peäle,
50.Kerä-oenas keske’elle,
Kannud kaaneni õluta,
Pudel punnini mõduda.


Nr. 345. Pane leibä laua peale! 195.
(Sööma minnes).

   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke:
Pane leibä laua. peäle,
Nuga. teeze nurga peäle,
5.Pane taldrekud vahele,
Kerä-oenas keskelle!


Nr. 346. Kas läks tõtte, mis tõotid? 196.

(Sööma lauul).

   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Kas läks tõtte, mis tõotid,
Kas said kätte, mis sa kässid?
5.Tõotid tõrre õluta,
Vaadi viinada vihada,
Poole poolikut mõduda,
Pulli põllu pulma ajas,
Värsi väl'l'ä varu ajas,
10.Ärä tappa selle härjä,
Mis põle ilmas ikkes olnud,
Kümnel aastal künnud maada,
Sajal aastal sahka näenud:
Kümnel mehel saab külge süüa,
15.Sajal mehel saab sapsu süüä,
Tuhandel saab turja süüä.
   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezuke!
Kas on luzikad loetud
20.Või on taldrekud tahutud,
Liuad liidetud lihada?
   Tänä käizin tüki tiedä,
Tüki tiedä, marga maada,
Ei leidnud sedä peretä,
25.Kus olli pinki peeli pestud,
Kus olli lauda laazilene,
Õllekannud kui nied kannid,
Piimäpütid kui nied pildid,
Lusikad lume suguzed.
30.Nüüd ma sain sinna talusse,
Kus ollid hoolikad orja lapsed:
Seäl olli pinki peeli pestud,
Seäl olli lauda laazilene,
Õllekannud kui nied kannid,
35.Luzikad lume suguzed.


Nr. 347. Humal huikus, käbi kärkis. 917.

(Süües juues).

   Humal huikus‚ käbi kärkis,
Humal huikus huone'essa,
Käbi kärkis põõza'assa:
Tulge, tulge, noored mehed!

5.Vii mind kotissa koduje,
Pane mind palaka peäle,
Pane mind parsile kujuma!
Seält mina tükin tünderisse,
Põen õllepoolikusse,
10.Veeren viinaveerändisse.
   Oh te poizid, noored mehed!
Seält sa katsud mieltä müödä,
Katsud kannu äärtä müödä.
Mehed siis mütsätä, müräväd,
15.Poizid poolisaapa'illa,
Naezed tantsivad tanuta,
Neiud nel'l'ätõllakille.
   Siis on juodud joogikorrad,
Söömätä viel söögikorrad.
20. Laadast tapsid laugu talle,
Murult tapsid musta kuke,
Vainult valgepeä vazika.
Hakkad lientä kietemaie,
Siis tuod soolad Soomemaalta,
25.Laiad laugud Lätimaalta‚
Piperit Pirita maalta:
Siis tied leeme miki maki,
Annel süüä, Kaiel katsu.


Nr. 348. Vaks on õllel vahtu peäle. 198.

(Õlut juues).

   Vaks on õllel vahtu peäle,
Käzikünäl kirja peäle.
   Minge nüüd, mehed, magama,
Kõn'tke, poizid, kõlgussisse,
5.Jätke õlut naeste juua!
Naezed joovad natukeze:
Kapp on kahetoobilene,
Sie on naeze seemukene;
   Olga terve õlle seppä,
10.Õlle seppä, kal'l'a seppä!
Teenud õlle miki maki,
Miki maki maa rohista,
Põllu peenistä ivistä,
Humalista, linnassista.
15.Ei te käenud vete tiedä,
Kazinasti kaevu tiedä,
Tihti astund aeda tiedä,
Sagedasti salve tiedä.

   Ei siin laala lauajalad,
20.Kui ei laala laudakonda;
Ei siin karju kannukaaned,
Kui ei karju kannust joojad;
Ei siin piekerid pirize,
Kui ep pildujad pirize;
25.Ei siin istemed igätse,
Kui ep istujad igätse.
   Humal huikus, käbi kärkis,
Humal huikus metsessägi,
Käbi kärkis põõza'assa:
30.Tule tännä, nuori miezi,
Vii nied kotisse koduje,
Pane parsil kuivemaie
Seält ma astun ankurisse,
Seält ma tükin tünderisse,
35.Seält ma poen poolikusse,
Seält ma veeren veerändisse,
Võtan meeled meeste peästä,
Pooled meeled poeste peästä,
Tanud targa naeste peästä.
40.Mehed mütsätä müräväd,
Naezed tantsivad tanuta,
Poizid poolisaapa'ita.


Nr. 349. Juba söödud söögikorrad. 199.

(Pere-eite tänades.)

   Juba süödud söögikorrad,
Juba juodud joogikorrad:
Laulukorrad laulemata,
Alles kokka kiitemata,
5.Kokanaene näitemata,
Kokapoiss auustamata.
   Heäp on kokka kietnud leeme,
Parajasti pannud suola,
Toonud rohod Rootsimaalta,
10.Salatimid Saksamaalta,
Piperid Piritä maalta
Rohod laulzid Rootsi keeli,
Salatimid Saksa keeli,
Laiad laugud Läti keeli,
15.Kukka izi Hiio keeli,
Kokapoissi Pohla keeli.
   Nüüd oon suini suppi täizi,
Kalamarja maani täizi,

Laugu lammaste lihada,
20.Kohi-oenaste ozada,
Päetsu härjä päidikida.


Nr. 350. Lähme liugu laskemaie!. 200.

(Vastla laul.)

   Lähme liugu laskemaie!
Linad liuu-laskijalle,
Takud tagalt-lükkäjälle,
Hebemed iest-vedäjäl.
5. Kes ei tule liugu lasknma,
Selle linad läpätägu,
Rukkid lustesse ludigu,
Kaerad mängku mättä'ässe!
   Mihuke liuu hobone?
10.Linalakka laukuotsa.


Nr 351. Lähme Jaaniku tulele! 20l.

(Jaani tulel.)

   Lähme Jaaniku tulele,
Jaani tulda hoidemaie,
Jaani kirge kaitsemaie!
Tuli uedab huone'esse‚
5.Kirge kargab katussesse.
   Jaanikene, poizikene!
Ää tule paadile hobole,
Paadist on pal'l'u pahada;
Ää tule mustale hobole,
10.Mustast on pal'l'u mureta.
   Jaanikene, poizikene!
Kui läed maale sõitemaie,
Ehitä oma hobone,
Kehitä oma kübärä,
15.Pane peäle paabu sulge,
Virumaa varesse sulge,
Harjumaa haraka sulge;
Siu siidi ratsu silmäd,
Kalevisse täku kabjad,
20.Lakka laiasse rahasse,
Saba taha taaderisse.
   Viru neidissed vaatsid,
Harju kaazikud kaezid:
Vatt kus sõedab Jaanikene,
25.Hobo iessä, kui sie osja‚
Täkku iessä, kui sie tähte,
Ruuna iessä, kui sie ruozi.


Nr. 352. Jaan läeb Jaaniku tulele. 202.

(Jaani tule laul.)
A.

   Jaan läeb Jaaniku tulele,
Jaani tule paistuzelvle.
Mihake Jaani hobone?
Musta ruuna, rummukaela,
5.Sõrasilma, lauku-otsa.
Miska ta hobone ehitud?
Silmad. siidituttudessa,
Lakad laiassa rahassa,
Saba saksa taaderissa.
10.Mis tall sõedab musta taga,
Libizeb lauguiotsa taga?
Saan tall sõedab musta taga,
Lipizeb laugu-otsa taga.
   Jaanikene, poizikene!
15.Hakazid hsaani tegema,
Igäs lõunes lõid sa laastu‘,
lgäs päeväs peästsid killu,
Igäs kuus tegid kodara.:
Sai sie saani valmidessa,
20.Viizid uuele lumele,
Karedalle kaste’elle,
Kutsid izä vaatamaie:
Izäkene, taadikene,
Mis sell saanil puudunessa?
25.Emä läks juure jutulegi:
Jaanikene‚ poizikene!
Viis sell saanil puudunessa:
Ühed aezad õõnapuezed,
Teezed rangid vahterazed,
30.Kolmas luoka kuldaküüzi,
Nelläs hobo hiiruhalli,
Viies sisse siidineidu.
Jaaüikene, poizikene!
Küläs üksi saanakene,
35.Saanas üksi sängikene,
Neli neidist seärsiessä:
Uks seäl siub siidivüödä,
Teene niub niidivüödä,
Kolmas katsub kardapärgä,
40.Nelläs nutab nuorta miestä.
Sie mis siub siidivüödä,
Sie on uhke jahooletu;

Sie mis niub niidivüödä,
Sie on nägus ja nurjatu;
45.Sie mis kagsub kardapärgä,
Sie on kuri ja. korratu;
Sie mis nutabvnuorta miestä,
Siep sie selge siidineidu,
Siep sie kuldakanakene,
50.Siep sie kallis kaazakene.
Jaanikene, poizikene!
Sest saad sina siidineiu,
Tuod mulle kuldaze minijä,
Hõbedaze pojanaeze.
55. Jaanikene, poizikene!
Saana taga tallikene,
Seetse hingist seäl siessä.
Mine mustast mu'du müödä,
Must tuob pal’l’u muretagi,
60.Hal’l tuob pal'l'u haugutezi,
Kõrv tuob pal’l’u köneta.
Võta vahelt raudakapja,
Raudakapja, kuldalakka,
Seält saad ratsu noorekeze.
65.Vainijal on vahterida‚
Seält saad rangid vahterazed;
Suures saares lodjapuida,
Seält saad looga lodjapueze,
Lodjaploogä kuldaküüzi.
70.Kui siis lähed sa, kiriku,
Paned sa hoboze edeje:
Naerab naene neidissista,
Hirnub varsusta hobone.

B.

   Lööme kokko kolmekesti,
Hakkatpe aru pidämä,
Hakkame saani tegemä:
Igäs kuus lööme kodara,
5.Igäs lõunes lööme laastu,
Igä päev peästäme pinnu.
   Sai sie saani valmi’isse,
Viizin uuele lumele,
Rabedalle räetsäkälle,
10.Karedalle ‚ ka'ste’elle.
Aazin izä ukse ette,
Kutsin taadi vaatanmaie:
Tule väl’l’ä, taadikene!
Mis sell saanil puudunessa?

15. Oh sa rumal poegä nuori!
Küll sell saanil puudunessa:
Aizu ette puudunessa,
Hobo ette puudunessa„‚
Rangid kaela puudunessa‚
20.Luoka peäle puudunessa,
Sisse siidi-istujada.
Külä õues õõnapmetsä,
Seält saab aezad õõnapuuzed;
Külä keskel saanakene,
25.Saana taga tallikene,
Seält saab tallist täkukene;
Külä vahel vahterida,
Seält saab rangid vahterazed;
Külä loemus lodjapuida,
30.Seält saab luoka lodjapuene;
Külä kubjal kuldak-ammer,
Neli neidist seäl siessä;
Üks seäl siub siidivüödä.
Teend niub niidivüödä,
35.Kolmas kujub kuldavüödä,
NelTäs nutab nuorta miestä.
Seält saab sisse siidineiu,
Kõrva kõrgi peiukselle.


Nr. 353. Tie mulle saksa saanikene. 203.
A.

   Jaanikene, vennäkene!
Tie mulle saksasaanikene,
Tie mulle ratassängikene,
Kirevene korvikene!
5.Suvel sie veeretäb vilusse,
Talve ahju paiste'elle,
Mu’du läen maale sõitemaie,
Ilmale ilu tegemä.

B.

   Jaanikene, kaanikene,
Tie mulle saksa saanikene,
Kirevene korjukene!
Ma läen maale sõitemaie,
5.Ilmale ilu tegemä,
Neidissida vaatamaie,
Kaokezi katsumaie.
Risti sõedan Riia väl'l'äd,
Hirki harki Harju väl’l’äd‚

10.Põiki Põltsama orassed
Neidissida vaatamaie,
Kaokezi katsulmaie,
Kas nied neiud ju vereväd?
Vähe nied neiud ju vereväd,
15.Pizut nied neiud ju punazed,
Kazinasti kahku peäle.


Nr. 354. Mardid. 204.

   Mardid tulnud kauge'elta,
Üle suo suureja libedä,
Kullasta kõrendat müödä,
Vaskista valemit müödä.
5. Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Ava, uksi, tõsta telgi!
Kui sa ei ava uksekesta
Egä tõsta tellekesta,
10.‚Uksed põõnusta põrutan,
Sagarista saputelen.
   Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Puhu sie tuli tubaje,
15.Lõõtsu lõke põrmandqlle!
Kui põle tulda teilvtuassa,
Puhu tulda. kuke 'suusta‚
Lõõtsu lõi lõua luista,
Kõeruta kana ninästä.
20. Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:
Võta pindu pingistagi!
Kui põle pindu pingissagi,
Võta, pindu parrestagi;
25.Kui põle pindu parressagi,
Võta laastu lõuka'alta;
Kui põle lõukal laastukesta,
Võta tohto tualaelta.
Peretütär, neitsikene,
30.Talutütär, tallekene:
Palun- sie tuli tubaje!
Märdid tulnud kaugdelta,
Märdi küüdzed külmetäväd,
   Varva'ad valu tegeväd,
35.Sõrmeotsad sõitelevad.
   Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene:

Ava uksi, tõsta telgi!
Kui sa ei ava uksekesta
40.Egä tõsta tellekesta,
Uksed põõnusta põrutan,
Sagarista saputelen.
Mull on ja hulgas uksessepäd,
Salgus mull sagarasepäd,
45.Mull on põues põõnassepäd:
Ma. papen põõnad põdrasarvist,
Ma panen kiilud kitsesarvist,
Pulgad panen pukisarvist.


Nr. 355. Kadrid. 205.

   Kadri tulnud kauge’elta‚
Üle suo, läbi libedä.
Kadri küüdsed külmetaväd,
Varva valu ajavad.
5. Peremies, peremehike,
Perenaene‚ naezuke:
Laske sisse Kadri sandid!
   Peretütär, neitsikene,
Puhu sa tuli tubaje.
10.Lõõtsu lõke põrmandalle!
Kui põle pierguda penessa,
Võta lõhnast lõmmukene;
Kui põle lõhnas lõmmukesta,
Võta pingist pinnukene;
15.Kui põle pingis pinnukesta,
Võta ruogu räästä
   Peremies, peremehike,
Perenaene, naezukene,
Laske sisse Kadri sandidl
20.liazeta sisse Kadri sandid:
Õnnistagu teie õued,
Õued täizi õhvazida,
Õued õhvade emäzid;
Laadad täizi lamma
25.Laadad lammaste emäzid;
Pöhud täizi pörza
Pahnad pörsaste emäzid!
Kui ei laze sisse Kadri sant’a:
Saagu, saagu, ma sajatan,
30.Saagu tütär sammeldama,
Seenävääre seenetämä,
Mehele meelepahasse,
Taadi tahma lakkujasse‚

Õe õue pühkijässe,
35.Vennäle vie vedäjäs!


Nr. 356. Tulge kiikmagkülänaezed! 206.
A.

   Tulge kiikma, külänaezed!
Tooge kanad, tooge munad,
Tooge pardid paaristikku,
Vezilinnud viirastikku,
5.Tooge kured kuuestikku!
Lähme kiiget katsumaie,
Kas sie kiige kannab meidä.
Kui ei kanna, las kaduda!
Tuo kirves, raiu kiiget,
10.Tuo nuga, lõika kiiget,
Tuo tuli, põleta kiiget!
   Oh te hullud kiigessepäd!
Kohe teendd meie kiike?
Teenud külä künnismaale,
15.Külä laste laastusmaale,
Külä naeste naarismaale,
Neidiste madaramaale.
Külä nuttis künnismaada,
Külä, lapsed laastusmaada,
20.Neidissed madaramaada.

B.

   Neitsikezed, noorekezed!
Lähme kiiget katsumaie:
Kas sie kiige kannab meidä,
Kas ta kannab [meidä kahte,
5.Kahe kao ehte
Nel’l’ä neiu riide’ida.
Kui ep kauna, las kaduda!
Tuo nuga, lõika kiige,
Tuo kirves, raiu kiige,
10.Tuo tuli, põleta kiige!
   Oh sa hullu kiigesseppä!
Kohe ta teenud neiu kiige?
Teenud külä küünismaale,
Külälaste laastumaale,
15.Poizikeste puie tiele,
Külänaeste naarismaale.
Külä nut’t'is küünismaada,
Külälapsed laastumaada,
Poizikezed puie tiedä,

20.Naezed nutsid naarismaada.
   Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgdesse,
Üle õrte, peäle parte,
Üle õrte õõnapuusse,
25.Peäle parte pihlakasse!
   Kolm olli õuna õõnapuule:
Üks olli ehä puolt heledä,
Teene kuu puolt kumera,
Kolmas päeva puolt punane.
30.Mis olli ehä puolt heledä,
Siep olli minu memme õuna;
Mis olli kuu puolt kumera,
Siep olli minu vennä õuna;
Mis olli päevä puolt punane,
35.Siep olli minu õe õuna.
   Sõua kiige, jõua kiige‚
Sõua üle kolme nurme!
Seäl nied linnud lendeleväd,
Lendeleväd, lezeleväd,
40.Otsivad pezä azeta:
Kohe peän pezä tegemä
Riegudesta, raagudesta,
Suure suo sammelista,
Pilliruo pindudesta?
45. Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgdesse,
Üle õrte, peäle parte,
Sõua üle kolme aeda!
Uks on aita rukki-aita,
50.Teene aita odra-aita,
Kolmas kallis kaera-aita.
Mis on aita rukki-aita,
Siep on minu taadi aita;
Mis on aita odra-aita,
55.Siep sie minu memme aita;
Mis on kallis kaera-aita,
Siep sie minu vennä aita,
Siep on ratsu rakeldada,
Kuldakõrvi kõnnitada,
60.Sõjatäku tantsitada.


Nr. 357. Kümme tüdrekut külässä. 207.
A.

   Kümme tüdrekut külässä,
Ühessä, üle tanavi:

Nied kõik tahvad viinul viiä,
Viinul viiä, saiul saata.
5.Kes nad kõiki viinul viib,
Viinul viib, saiul saadab?
Mõni saab mud’u mehele,
Et ei tulnd küllä, kükumaie:
Kardavad kullad kuluva,
10.Kardavad vazed vajova.
Hõbehelmed hõeruvada.
   Ei siin kulu teie kullad
Egä vajo teie vazed:
Kulub meie kuldaköizi,
15.Hõerub hõbeõrrekene,
Vajob vaskilauakene.
   Kesse tulli kiigutama?
Tulli Hantsust poizikene.
   Mis ma antsin Hantsulegi?
20.Ei võind munelubada,
Kanad metsä meil munevad,
Linnud laudillevlaovad.
Oles üksi oxjapoissi,
Kes seos kanad kammitsasse,
25.Panes kuo kuke selgä,
Siis kanad kodb muneksid.
   Tõotan neiu kiige peältä,
Kõege sirgemä seästä,
Kõege valgema. vahelta,
30.Kenä teeste keskebltä.

B.

Kümme tüdrekut külässä,
Ühessä üle tanavi,
Kahessa kajotiele,
Ei tohi tulla kiikumaie,
5.Ei tule meie kiige peäle;
Kardavad kullad- kuluva,
Kardavad vazed vajova,
Hõbehelmed hõeruvada.
   Peretütär, neitsikene,
10.Talutütär, tallekene,
Kuulis ta. pühäd tuleva,
Kallid ajad kalduvada:
Võttis küüri kuldazida,
Hõeru hõbehelmezida.
15. Mis on minul vaezel lapsel?
Võtsin küüri pangezida,
Hõeru õllekannuzida.

   Peretütär, neitsikene,
Talutütär, tallekene,
20.Kuulis ta pühäd tuleva,
Kallid ajad kalduvada,
Võttis emältä küzidä,
Vanaemält vaideleda:
Särki selgä. peenikesta,
25.Vüöle vüödä kaunikesta.
Mis on minul vaezel lapse]?
Võtsin küüziltä küzidä,
Käevarsilt vaideleda:
Särki selgä sarnalesta,
30.Vüöle vüödä väärilesta.

C.

   Kümme tüdrekut külässe,
Ühessä üle tanavi
Läksid küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulumaie,
5.Kardavad kullad kuluva‚
Hõbehelmi hõeruvada.
Mina mõistsin, kohe kostsin:
Neiukezed, noorekezed!
Ei siin kulu teie kullad,
10.Ei hõeru teie hõbedad.
Meil on kodo kullasseppä,
Õue peäl hõbedaseppä,
Värävisse vaskiseppä,
Tie ääres tinane seppä.
15.Kodos haugub kuldarakki,
Õues hõbedarakki,
Värävisse vaskirakki,
Tie ääres tinane rakki.
   Neiukezed, noorekezed!
20.Tulge meel’e kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie:
   Sõua kiige, jõua kiige,
Sõua kiige kõrgebsse,
Üle õrte, peäle parte,
25.Üle õrte õõnapuusse,
Üle parte pihlakasse,
Et ep saa. alt hani ujuma,
Peält ei piiri-pääzukene,
Vahelt vaskivarbelane.
30. Sõua. kiige, jõua. kiige,
Sõua kiige kõrgebsse,
Sõua üle kolme aeda!

Üks on aita rukki-aita,
Teene aita odra-aita,
35.Kolmas kallis kaera-aita.
Mis on aita rukki-aita,
Siep sie minu taadi aita;
Mis on aita odra-aita,
Siep sie minu memme aita;
40.Mis on kallis kaera-aita,
Siep sie minu vennä aita,
Velle ratsu rakeldada.


Nr. 358. Kes tulli meidä kiigutama? 208.

   Kes tulli meidä kiigutama?
Tulli Anne neitsikene.
   Mis mina antsin Annelegi?
Antsin halli ut'ekeze,
5.Kinksin kirju tallekeze:
Vill olli sel'l'äs luhtaheinä,
Peä otsas pajone põõzas,
Saba. taga tuuliluuda.
   Läksid neiud niitemaie,
10.Igä neiu niitis villa,
Igäs villas viizi naela,
Igäst naelast uuzi kuube.
Autsin kuue vennä sel'gä,
Teeze vennänaeze sel'gä.
15.Vennänaene naeris kuue,
Et on, kurjasti kuotud,
Lõdevasti lüödud lõngad
   Mina vendä vandumaie:
Vötku vennä, viigu vennä
20.Sedä. naista võttemastai!
Andis mulle halvad veemed,
Halvad veemed, hallid sukad.
Ei ma teädnud, kus ma. pannih,
Kas ma pistsin pingi alla
25.Või ma lassin laua alla?
Viizin kodo kelgu keitä,
Vana naeste vuöle keitä,
Poizikeste puie raig.


Nr. 359. Kuulzin külas kiiguiava. 209.
A.

   Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava,
Kaze ladvas laaletava.

   Juozin aita. ehtimaie.
5.Mis ma seältä selgä pannin?
Pannin selgä siidisärgi,
Ümmer ruka roozileze,
Kaela köitsin kudrussida,
Ümmer peä siidi siduzin,
10.Ette pannin pälle iluza,
Siidisukad tjalgadesse,
Otsa uued ummiskingad.
   Läksin küllä kiikumaie,
Nõmme õrzi hõiskamaie,
15.Kaze latva laulemaie.
Külä. olli täizi poizikeizi,
Vald olli täizi vallatumaid.
Lõid nad kurni koppelisse,
Mängizid ratast mäele:
20.Lõid mull põrmu põlle peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Muda musta ruka peäle.
   Läksin kodo nuttessagi.
Kes tulli vasta küskelemä?
25. Memm tulli vasta. küskelema:
Mis sa. nutad, tütär nuori?
Mis ma nutan, memmekene?
Läksin küllä kiikumaie,
Külä olli täizi poizikeizi‚
30.Vald olli täizi vallatumaid.
Lõid mull põrmu põlle peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Muda musta ruka peäle.
   Ole vaita, tütär nuori!
35.Las tuleb suvi, saab sügizi,
Annab Jumal uued odrad,
Kasvavad nied keerud kaerad:
Tuon sull linnast uue ruka,
Ette tuon põlle iluza,
40.Pähä, tuon pärjä punaze.

B.

   Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava,
Kazeladvas laaletava.
   Pannin ma pere magama,
5.Seätsin suured vuode’esse.
Antsin uksile õluta,
Sagarille saatsin viina,

Et ei huluyuued uksed,
Karju kaskized sagarad.
10.Siis läen küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie,
Nõmme õrzi hõiskamaie.
   Läksin aita ehtimaie,
Ette aeda-eezikusse,
15.Peäle aeda-päälikulle.
Mis ma seältä selgä pannin?
Selgä pannin siidisärgi.
Mis ma seältä ümmer pannin?
Ümmer ruka roozileze,
20.Palapoolik poogeleze,
Peäle karratud küissed.
Mis ma seältä ette pannin?
Ette pannin uue põlle;
Kui sie uuzi aeda-uksi.
25.Mis ma-seältä vüöle pannin?
Vüöle pannin vüö laia,
Kui sie vihma vikerkaari.
Selgä kimpsud, selgä. kampsud:
Siis läen kulda kiikumaie,
30.Kiigelauda laulemaie.
Külä olli täizi poizikeizi,
Vald olli täizi vallatuida,
Kopel täizi kurje mehi:
Lõevad põrmu põlle peäle„
35.Lõevad rähmä räte peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
Udu uue kuue peäle.
   Läksin siis kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel.
40.Kes tulli kurvada küzimä?
Emä tulli kurvada küzimä:
Miks sa. nutad, tütär nuori?
   Mina mõistsin, kohe kostsin:
Miks ma nutan, memmekene?
45.Kuulzin küläs kiigutava,
Nõmme õrsis hõezatava.
Pannin ma pere nmgama,
Seätsin suured vuode’esse.
Antsin uksile õluta,
50.Sagarille saatsin viina,
Et ei hulu uued uksed,
Karju kaskizäed sagarad.
Siis läksin aita ehtimaie,
 Ette aeda-eezikusse,

55.Peäle aeda-päälikulle:
Eanni selgä siidisärgi,
Ümmer ruka roozileze,
Palapoolik poogeleze,
Peäle karratud käissed,
60.Pannin ette uue põlle,
Vüöle pannin vüö laia.
Siis läksin küllä kiikumaie,
Kiigelauda laulemaie.
Külä olli täizi poizikeizi,
65.Vald olli tüizi vallatuida,
Kopel täizi kurje mehi:
Lõevad põrmu põlle peäle,
Lõevad rähumä räte peäle,
Sinisuetsu suka peäle,
70.Udu uue kuue peäle.
Sest tullin kodo kurval meelel,
Ahju ette halval meelel;
   Emä mõistis, kohe kostis:
Ole vaita, tütär nuori!
75.Hommen pezen püügissägi,
Tunahommen tõrressagi,
Puhtaks põrmqst põllekeze,
Puhtaks rähmäst rättekeze,
Selgeks suka sinisuetsust,
80.Udu uue kuue peältä.


Nr. 360. Kulli mäng. 210.

   Kuots, kuots kullikene,
Kuots kulli nokakene,
Kui sie kajo koogokene,
Kuots kulli peäkene,
5.Kui sie mõiza mõeduvakka.
   Mis sie kulli meel’e tulli?
Kulli ot’sib konna reizi,
Talupoja talle reizi,
Vaeze mevazika reizi,
10.Kehvä me kitse reizi.
   Ei taha kulli konna reizi,
Talupoja talle reizi,
Vaeze mevazika reizi:
Kulli tahab kuke reizi,
15.Kudruskaela kana, reizi.
   Mis sie kukke kurja tegi?
Kukk olli kanale kurja.
Mis sie kana kurja tegi?
Kana ei teind kuke mieltä müödä.


Nr. 361. Nuku mäng. 211.

Nukku kutsuti külässe,
   Nukku.
Ei olnd aega nukul minnä,
   Nukku.
5.Turult tulli tuikene,
   Nukku,
Alevista hakikene,
   Nukku,
Sie tõi mure sõnumida,
10. Nukku:
Izä sull mullu mulda läenud,
   Nukku,
Mullu mulda, ammu hauda,
   Nukku.
15.Nukku maha maetasse,
   Nukku,
Nukul hauda kaLevetasse,
   Nukku,
Ühessä süldä ‚sügävä,
20. Nukku,
Kümme küünärt laiutie,
   Nukku,
Sinna nukku maetasse,
   Nukku.
25.Nuta, nuta, nuta, nuta,
   Nukku!
Nuutsu, nuutsu, nuutsu, nuutsu,
   Nukku!
Äräp so izägi surnud‚
30. Nukku,
Äräp so emägi surnud,
   Nukku.
Nuta nukku, nuutsu nukku,
   Nukku!
35.Alane, alane, nhkku,
   Nukku!
Jubap so izägi surnud,
   Nukku,
Jubap so emägi surnud,
40.Nukku!
Turult tulli tuikene,
   Nukku,
Alevista hakikene,
   Nukku:
45.Sie tõi rõõmu sõnumida,
   Nukku.

Ülene, ülene, nukku,
   Nukku!
Izä ju tõusnud mullastagi,
50. Nukku,
Emä ammu hauastagi,
   Nukku.
Niedep nied rõõmu sõnumed,
   Nukku!


Nr. 362. Oldermann. 212.

   Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, jungeprau!
   Kelle kord‘on kaela heitä,
Oldermanni vildeykeeri?
5. Neiu kord on kaela heitä,
Oldermanni vilderkeeri.
   Tantsi, tantsi, oldermanni,
Vilderkeeri, jungeprau!
   Kelle kord on suuda anda,
10.Oldermanni vilderkeeri?
   Peiu kord on suuda. anda,
Oldermanni vilderkeeri.
   Tantsi, tantsi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
15. Ehi, ehi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
   Pane särki, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
   Mässi vüödä, oldermanni,
20.Oldermanni vilderkeeri!
   Pane jalgu, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
   Pane jalga ummiskingad,
Oldermanni vilderkeeri!
25. Ümmer ümbrik lõngulene,
Oldermanni vilderkeeri!
   Palapoolik poogelene,
Oldermlanni vilderkeeri!
   Pane põlle, oldermanni,
30.Oldermanni vilderkeeri!
   Tantsi, tantsi, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
   Soe peädä, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
35. Pane pärgä, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!

   Pane kaela kaubahelmed,
Oldermanni vilderkeeri!
   Pane sõlge, oldermanni,
40.Oldermanni vilderkeeri!
   Pane raha, oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri!
   Nüüd on valmis oldermanni,
Oldermanni vilderkeeri.


Nr. 363. Värava tegemine. 213.
A.

Kesse tahab läbi minnä
   Värävä?
Santi tahab läbi minnä
   Värävä.
5.Meie väräv katki läenud,
   Värävä.
Eks siis santi paranda
   Värävä?
Kellegä tä parandab
10. Värävä?
Kullaga ja hõbedaga
   Värävä.
Kust sie santi kulla saab?
   Värävä.
15.Minu veli Kolga Jaanis,
   Värävä,
Teene veli Narva Jaanis,
   Värävä,
Kolmas veli Valga Jaanis,
20. Värävä:
Seält saab santi hõbeda,
   Värävä,
Hõbeda ja kulla kätte,
   Värävä,
25.Sellegä tä parandab
   Värävä.
Laske nüüd santi läbi minnä
   Värävä!
Sest sie väräv terveks tehtud,
30. Värävä.

B.

Hobo hirnub ostijada,
   Küldse, jookse, värävä.
Küläpoizid, noored mehed,
   Kuldse, jookse, värävä,

5.Tulge hobo ostemaie,
   Kuldse, jookse, värävä,
Küläpoizid, nooredmehed,
   Kuldse, jookse, värävä, -
Kui on kopik kotissagi,
10. Kuldse, jookse, värävä,
Meie väräv katki läenud,
   Kuldse, jookse, värävä.
Meie väräv katki läenud,
   Kuldse, jookse, värävä.
15.Küläpoizid, noored mehed,
   Kuldse, jookse, värävä,
Kesse me värävid parandab?
   Kuldse‚ jookse, värävä.
Sie kes ostab hoboda,
20.Kuldse, jookse, värävä.


Nr. 364. Heina tegemine. 214.

Kellel meie heinä teeme,
   Ai virvarvirupumpali?
Loojal meierheinä teeme,
   Ai virvarvirupumpali.
5.Looja loonud pal'l'u karja,
   Ai virvarvirupumpali,
Marijalle maariklehmä,
   Ai virvarvirupumpali.
Läksin Loojaõue alla,
10. Ai virvarvirupumpali,
Marija akende alaje,
   Ai virvarvirupumpali.
Jubap laulis Looja kukke,
   Ai virvarvirupumpali,
15.Marija kana kõerutas,
   Ai virvarvirupumpali,
Kui mina heitsin heenä val’mis‚
   Ai virvarvirupumpali,
Kui mina saatsin saod val'mis;
20. Ai virvarvirupumpali,
Kukutazin kuhja val’mis,
   Ai virlvarvirupumpali.


Nr. 365. Linna minemine. 215.

   Mine linna, Vidri,
Minu virka Vidrikene!
   Mis sinna, Mari,
Minu muki Marikene?

5. Põlle tuoma, Vidri,
Põlle, pai Vidrikene.
   Mis põlle, Mari,
Minu magus Marikene?
   Siidi põlle, Vidri,
10.Minu viksi Vidrikene.
   Mine linna, Vidri,
Minu viksi Vidrikene!
   Mis sinna, Mari,
Minu miksi Marikene?
15. Rätte tuoma, Vidri,
Minu virka Vidrikene.
   Mis rätte, Mari,
Minu magns Marikene?
   Siidirätte, Vidri,
20.Minu virgem Vidrikene.
   Mine linna, Vidri,
Minu virka Vidrikene.
   Mis sinna, Mari,
Minu muki Marikene?
25. Raha tuoma, Vidri,
Minu viksem Vidrikene.
   Mis raha, Mari,
Minu marja Marikene?
   Taaderida, Vidri,
30.Minu vaper Vidrikene.
   Mis taadert, Mari,
Murumuodi marjakene?
   Kuldtaadert, Vidri,
Minu magus Vidrikene.


Nr. 366. Ozalize otsimine. 216.

Oh mina vaene võeral maal,
   Võeral maal,
Suure raske risti all,
   Risti all!
5.Ozalest ei ole mull,
   Pole mull,
Kaazalest ei kaindelal,
   Kaindelal.
Siit tullin ot’sma ozalest,
10. Ozalest,
Siit tullin katsma kaazalest,
   Kaazalest.
Armas neiu, tule sa,
   Tule sa.

15.Minule seltsiks olema,
   Olema!
Langen sinu ette põlvili,
   Põlvili,
Kätt sulle annan kõvasti,
20. Kõvasti,
Suud sulle annan südämest,
   Südämest.
Oh mina palun, oh mina palun,
Ärä. sina jätä maha mind![1]


Nr. 367. Lilla lunastamine. 217.

   Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi izät kõndivada
Müödä mere randa:
5.Armas izä, kallis izä,
Lunasta mind väl'l'ä!
   Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
   Sull on kodo kolme ruuna,
10.Pane üks neist pandiks!
   Ennbem lahkun Lillastagi
Kui oma kolmest ruunast.
Ruunad on mull eluks ajaks,
Lillat ürikezeks.
15. Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi emät kõndivada
Müödä mere randa:
Armas emä, kallis emä,
20.Lunasta, mind väl'l'ä!
   Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
Sull on kodo kolme lehmä,
Pane üks neist pandiks!
25. Ennem lahkun Lillastagi
Kui omast kolmest lehmäst.
Lehmäd on mull hulgaks ajaks,
Lillat ürikezeks.
   Lilla istus kamberissa,
30.Aeg olli igäv uota.

Nägi vendä kõndivada.
Müödä mere randa:
Armas vendä, kallis vendä,
Lunasta mind väl’l’ä!
35. Kellegä ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
   Sull on kodos kolme mõeka,
Pane üks neist pandiks!
   Ennem lahkun Lillastagi,
40.Kui oma kolmest mõegast.
Mõegad on mull mõneks ajaks,
Lillat ürikezeks.
   Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
45.Nägi õde kõndivada
Müödä. mere randa:
Armas õde, kallis õde,
Lunasta mind väl’l’ä!
Kellegä ma lunastan sind?
50.Mull ei ole raha.
   Sull on kodos kolme sõrmust,
Pane üks neist pandiks!
   Ennem lahkun Lillastagi
Kui oma sõrmussista.
55.Sõrmussed mull saja ajaks,
Lillat ürikezeks.
   Lilla istus kamberissa,
Aeg olli igäv uota.
Nägi peigmiest kõndivada
60.Müödä mere randa:
Armas peigmies, kallis peigmies,
Lunasta mind väl‘l’ä!
   Kellegä. ma lunastan sind?
Mull ei ole raha.
65. Sull on kodos kolme laeva,
Pane üks neist pandiks!
   Enpem lahkun laevqstagi
Kui oma. armzast Lillast.
Laevu on mull ürikezeks,
70.Lilla eluks ajaks!
   Katki mingu izä ruunad
Kezet kezä. kündi!
Emä lehmäd jäegu kinni
Kezet piima. andi!
75.Katki mingu vennä mõegad
Kezet kanget sõda!
Õe sõrmus katki mingu

Keskel laulatuzel!
Peiu laevad kandku kaua
80.Kallist kaupa koju!


Nr. 368. Leikarid. 218.

(Naesterahva ja meesterahva koor laulavad vastastikku.)
A.

   Siiä leikarid tulevad,
Siiä leikarlõõri lööjäd
Kalli proua. kamberisse,
Vanamoori mõizalasse,
5.Siiä siidisse linnasse.
   Kes siis maksab leikre palga?
Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole siidi ei sametit;
   Kes kuri hoolib kullasta,
10.Paha hoolib pauasta?
Mina talian neitsikesta,
Neitsikesta noorekesta,
Tahan kangaste kudujat,
Hõbelõnga lõksutajat,
15.Vaskivarva‚ veeretäjät,
Paberize paugutajat,
Kes kujub sisse sirgu silmäd,
Ääre peäle härtu silmäd,
Vahele varesse silmäd,
20.Keske’elle kaardi silmäd.
   Võta, võta, vii, vii!
   Kiitus, kiitus, vana ämmä!
Mina. sain neitsikeze,
Neitsikeze noorekeze‚
25.Sain kangaste kuduja,
Hõbelõnga lõksutaja,
Vaskivarva veeretäjä.

B.

   Siiä nüüd leikarid tulevad,
Siiä leikarlõõri. lööjäd.
   Kohe nied leikarid tulevad,
Kohe leikarlõõri lööjäd?
5. Kalli proua kamberisse,
Vanamoori mõiza
Siiä siidisse linnasse,
Hõbedasse alevisse.

   Kes siis maksab leikre palga?
10.Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole siidi ei sametit,
Põle pauda, põle sõlge.
   Kuri hoolib kullastagi,
Hõel hoolib hõbedasta,
15.Säge siidi, sametida,
Paha püüäb pauda, sõlge.
Egä ma hooli kullastagi,
Egä ma hooli hõbedasta,
Ei soovi siidi, sametida,
20.Ei püüä pauda, sõlge rinda.
Ma ju nöuan neitsikesta,
Neitsikesta noorekesta,
Tahan kangaste kudujat,
Hõbelõnga lõksutajat,
25.Vaskivarva veeretäjät,
Paberize paugutajat:
Kes kujub sisse sirgu silmäd,
Ääre peäle härtu silmad,
Vahele varesse silmäd,
30.Keske’elle kaardi silmäd.
   Võta, võta! vii, vii![2]
   Kiitus, kiitug, vana ämmä!
Mina sain neitsikeze,
Neitzikeze noorekeze,
35.Sain kangaste kuduja,
Hõbelõnga lõksutaja,

Vaskivarva veeretäjä,
Paberize paugutaja.[3]
   Siiä nüüd leikarid tulevad,
40.Siiä leikarlõõri lööjäd.
   Kohe nied leikarid tulevad,
Kohe leikarlõõri lööjäd?
   Kalli proua kamberisse,
Vanamoori mõizä
45.Siiä. siidisse linnasse,
Hõbedasse alevisse.
   Kes siis maksab leikre palga?
Ei ole kulda ei hõbedat,
Ei ole kukurt ei kölinat,
50.Põle kirvest, põle kiini.

   Kuri hoolib kullastagi,
Hõel hoolib hõbedasta,
Sõge kukurt ja kölinat,
Paha kirvest, kiinikesta.
55.Egä ma hqolikullastagi,
Egä ma hooli hõbedasta,
Ei äoovi kukurt ei kölinat,
Ei igätse kirvest ei kiini.
Ma ju küzin kündijädä,
60.Kündijädä, külväjädä,
Musta. mulla püörijäda,
Semende s-isise segäjät.
   Võta, võta, vii, vii![4]
   Kiitus, kiitus, vana äiä!
65.Mina sain kündijäni,
Kündijäni, külväjäni,
Musta mulla püöräjäni,
Seemende sisse segäjä.


  1. Selle rea laulmize ajal tõstab palutav paluva üles, saadab ta eneze azemelle ringi ning astub ize keskelle, kus mäng jälle otsast pääle hakkab.
  2. Selle värsi laulmize ajal võtab noormees ühe neiu
    käest kinni hakkab tantsima, mis „kiituze“ lõpuni kestab.
  3. Selle rea laulmize ajal jääb neiu ringi keskelle, noormees läheb tõiste sekka ringi ja mäng kestab edasi.
  4. Selle rea laulmize ajal võtab neiu ühe nooremehe käest kinni ja tantsib temaga, kunni „kiituze“ järel mäng uueste algab.