Vana kannel/VIII
VIII.
Nr. 72. Rühkigemme, rutakemme.
Rühkigemme, rutakemme,
Tõe meeli tõmmakemme!
Et mie' ära lõpetazi,
Täämbä tälle otsa teezi.
Ei mie' hummen siijä tule,
Ega ülehummenitse.
Hummen siijä hundi' tulgu,
Hundi' tulgu, tondi' jäägu.
Nr. 73. Milles sie maa tsömbeline?
Milles sie maa tsömbeline,
Tsömbeline, jombeline?
Siin om künnü kühko-sälgä,
Äestänü laaba-jalga,
Selle sie maa tsömbeline,
Tsömbeline, jombeline.
Oles künnü oma veli,
Äestänü hää veli,
Oles sie põldu paremb olnu,
Tõugu tõista-sugutsemb.
Nr. 74. Mine müödä, müntä-jalg!
Mine müödä, müntä-jalg,
Käü müödä, käzi kõvver,
Tõlgu müödä, tõrvas-kand!
Ega tihka teretädä,
Julgu anda Jummal-appi.
Seeni teie tükü tüödä,
Kunni tühnägu' tuleva',
Vezi-liha' veerüze'.
Nr. 75. Ärä põimi pikä põllu.
Ärä põimi pikä põllu,
Ärä laab'e laja välä,
Es jää põllule põdema,
Ie pääle hingämä,
Kuo pääle koolema.
Jäänes oza hummenis,
Tulevatses tõizipäiväs?
Jäänes siijä tsirgu süvvä,
Musta tsirgu muna luvva,
Haha tsirgu havvuskella?
Nr. 76. Viina juues.
Ärä visksi viizi täüzi,
Ärä kuuzi kummutelli,
Siski saiza seere pääl,
Tandzi jala talla pääl.
Külep jala' kodo viivä',
Seere' säädvä' sängü sisse.
Nr. 77. Teeme tüödä timohkalle.
Teeme tüödä timohkalle,
Näeme vaiva varga'alle.
Tunne-e timohk tüöd tenädä,
Varas vaiva kitäskellä.
Oles tennü ezä tüödä,
Nännü vaiva vanemballe,
Tunnu ezä tüöd tenädä,
Vanemb vaiva kitäskellä:
Siin om tütär tüödä tennü,
Lats' om käsi laotanu.
Nr. 78. Tööle minnes.
Neiokeze', noorekeze'!
Eläge tie' suvi hüvilde,
Siegi aigu arma'ahe.
Kõn'ke neio' kõrvitsikku,
Panke jala' paaritsikku,
Panke tie' jäle' järre',
Panke tie' samo' sake'.
Miä teil samole sadazi,
Miä jäie jäle pääle?
Kulda jäie jäle pääle,
Hõpe samole sadazi.
Keä kulda maasta võti,
Hõpe samolta salazi?
Olli ütsi väiko veli,
Sie se kulla maasta võti,'
Hõpe samolta salazi.
Maast ta võti, puohu pisti,
Veie liina sepä kätte,
Lask'e sepä lavva pääle,
Pand'e sepä paja pääle.
Sepä naine naarahti'e,
Musta kulmu muha'elli.
Veli seppä palle'elli,
Kulla seppä kumardelli:
Tie, seppä, til'l'o seppä,
Rao, seppä, rauda-seppä,
Tie mie' tsõdzele suure' sõle',
Laze tsõdzele laja' lehe'.
Tsõdze viijäs muile maile,
Tsõdze kavvete kannetas.
Sääl mie' tsõtse sõimatas,
Sõimatas ja laimatas:
Oh sa hebo, kos su helme',
Oh sa kabo, kos su kralli'!
Tullit sa helmitä küläle,
Kaalatsita karja maile.
Nr. 79. Töölt tulles.
Lääme siistä sedä tiedä,
Sedä tiedä ostetut,
Raha marga masetut!
Läbi mie' lääme lahu laane,
Lahu laane, mõrgi mõtsa.
Laaz' jääs perrä laulemahe,
Kund jääs perrä kuukumahe:
Läbi siist lännü laulu latse',
Läbi kuukuja' kanaze'.
Milles nie' kunnu' kurvalize',
Laane veere' leinalize'?
Tike võtku püsü sepä,
Tapku taba tegijä,
Keä lask' laanest laulija'.
Kunnust vasta-kuukija',
Selle no kunnu' kurvalize',
Laane veere' leinalize'.
Ilokas oll' mino imä,
Naljakas oll' naine tarka.
Ilo isk'e meeste poole,
Laulu laul'e laste poole.
Üle ta käve kärbilize,
Üle rops'e rohilize,
Üle pill'e pistilize.
Läbi ta läts'e kolme hulga,
Läbi meeste, läbi naiste,
Läbi tükk'e tütterekast,
Läbi poizasta po'eldi,
Läbi lahk'e latsikezist,
Es tie hätä häelmülle,
Es tie vika viznapuule.
Nr. 80. Tantsides.
Siin ei ole sedä miestä,
Sedä poisi poole pääl,
Keä pand tamme tandzimahe,
Kõlle kõivo kõndimahe,
Nitse nõõlu nõrkumahe.
Ma otsi oma olalize,
Kae oma kaalalize,
Võta oma võimalize,
Saa oma sarnalize.
Kuluge, tsuvva', kuluge,
Lõpke viizo' lõhmusitse'!
Mull omma' kotoh kolme' kängä',
Velizihna viie' viizo'.
Kuluge, tsuvva', kuluge,
Lõpke viizo' lõhmusitse'!
Mull omma' kotoh kolme' kängä',
Üte' luidze', tõize' puidze',
Kolmanda' kirivä' kerigo kängä'.
Luidze' olli lusti lüvvä,
Puidze' olli pulma pitä.
Kuluge, tsuvva', kuluge,
Lõpke viizo' lõhmusitse'!
Toomas tõi mulle torre' kängä',
Piedre tõie pikä' kängä',
Hants tõi mulle halva' kängä'.
Handzu kängä' ahjo visksi,
Piedre kängä' pingi ala,
Tuoma kängä' tulle visksi.
Jaani kängä' jalga panni,
Jaan tõi kängä' jalga müödä.
Nr. 81. Ega rikas riiht ei pesä.
Ega rikas riiht ei pesä,
Kulda-neido kupo käänä;
Toll jääs udzu otsa pääle,
Põrmu jääze põlle pääle,
Sine siidi räti pääle.
Rihe pesi vaene lats',
Kuo kääni kodota neido;
Ei jää udzu otsa pääle,
Ei jää põrmu põlle pääle,
Sine siidi räti pääle.
Udzu jääs rihe use pääle,
Põrm jääs rihe põrmandulle.
Nr. 82. Kedrates.
Linakene, linnukene!
Võinu sa innemb maale määdä,
Innemb jäijä järve põhja,
Innemb luota lume all,
Kui sa kärmäst kätte sait
Sulazille silestellä,
Päivilizil pääle lüvvä,
Mino ola ojaskella,
Mino piha piinaskella,
Käe varre vaivaskella,
Talves vokki tallutella.
Tei ma rüüdü röövelille,
Siidi silmä kiskijälle,
Kalevut kaala lõikajalle,
Talo tütrele tazast langa,
Kinämbähe kitulist.
Kindzo' sõkkuh kibizeze',
Vaeze' reie' valutaze'.
Ega tenätä tegija sõrmi,
Teotetas tegijä sõrmi,
Vannutaze' valaja näpo'.
Miä viga tegijät tihnelda,
Valajada vannuskella,
Sõimada sõgla kihäsä,
Vana vaka uurde'is?
Terä mati' tennüvä',
Jahu mati' masnuva'.
Nr. 83. Oi mino hüvvä herräkeist.
Oi mino hüvvä herräkeist,
Kulda-kruoni provvakeist!
Tule vällä tooli pääle,
Saista saani varva pääle,
Kae oma valla pääle,
Kuis seda valda vaivatas,
Perüs valda piinatas.
Nr. 84. Mina tiijä orja elo.
A.
Sõzaritse', linnukeze',
Madaliku' marjakeze'!
Küzäge tie' minolta,
Ajage takah arma'alt,
Mina tiijä orja hoole,
Orja hoole, vaeze vaiva.
Ori maka orre pääl,
Palgaline parre pääl.
Kui se parzi painahtu,
Kui se nõdre nõrgahtu,
Sis läts' ori hulkumahe,
Vaene lats' vanderdama.
B.
Ärä orja' mulle ülgu,
Karjuze' mulle kaivaku,
Küll ma tiijä orja elo,
Orja elo, vaeze vaiva.
Ori maka orde pääl,
Vaene latsi vakjo pääl,
Palgaline parde pääl.
Kui se orzi hüörüzi'e,
Kui se parzi painuzi'e,
Orja uni otsa sai,
Maga'uzi man ta lätsi.
Nr. 85. Veerä, veerä, päiväkene.
Veerä, veerä päiväkene,
Alanegi, aokene!
Veerä sinnä, koh su vele',
Sõvva sinnä, koh sõzare'!
Ega viizi päivä veerdä,
Viizi aigu alaneda.
Päiwäl olli paljo tüödä,
Sulazilla suurta tüödä.
Päiv sug'e sulaste päid,
Laap'e karja laste päid,
Kullane hari käehnä,
Laapi-lauda hõbe'ene.
Satte hari merde,
Laapi-lauda lättehe.
Ai ta ulli otsimahe,
Nõrga perrä nõudemahe,
Saa-as ullil otsitus,
Nõrgal perrä nõvvetus.
Lätsi ezi neiokene,
Ezi karksi kabokene,
Tõie tuo harja merestä,
Laapi-lavva lätte'est.
Nr. 86. Teupoizi kaebdus.
Iespäivä sai azi aetus,
Tõizipäivä teo-päiv tettüs.
Aeti ma til'l'oke teole,
Väike mõiza välä pääle,
Panni pütü pini sälgä,
Leiva koti koera sälgä,
Ezi iste hiire sälgä.
Tulli kubijas külä puolta,
Kilter Kiuma kõrdzi puolta:
Ooda poisi, no noh poisi!
Kus sa mulla eile olid,
Eile olid, täna tulid?
Eelä käve Koigoh kozjovalla,
Naiste asjo ajamah.
Tule sa õhtu toa juure!
Lätsi ma õhtu toa juure,
Tuodi suosta sooja' vitsa',
Paiust paari patakit,
Anti kümme külge müödä,
Säidze paari sälgä müödä.
Jäi ma pihasta põdema,
Ola luista oiglemahe,
Pihast tulli väljä memme piina,
Ola luista memme ohto,
Käe varzist memme vaiva.
Mis sai minosta imäle?
Mureht sai minosta imäle,
Silmävet sai söötijälle,
Käe märgä mähkijälle.
Imäkene, helläkene!
Võinu sa mu merde meelütädä,
Võinu sa mu kaivo kaotada,
Võinu sa mu tiiki tiirotada.
Meri oles mu mehes tennü,
Kala oles mu kazutanu,
Haug' oles annu hamme sälgä,
Kiisk oles annu kinda' kätte,
Oles saanu mehekene,
Mehekene, maalikene.
Nr. 87. Teutüdruku kaebdus.
A.
Eläzi, muido eläzi,
Olezi, nigu olezi,
Mis ne kurja' kuulutaze',
Mis ne halva' haugutaze',
Läävä' läbi söäme,
Läbi hellä hingekeze,
Läbi kundzesta kullasta,
Läbi varbist vaoze'.
Oh mu omma imäkeist,
Kallist omma kandijat!
Tulli ma tibine teolta,
Kanane karja kõrralta,
Pand'e piimä piezümä,
Liha leeme löügümä,
Sääd' sängü magama,
Panni padjol hingämä,
Käve mano kaema,
Katt' kaska siiloga,
Sääd' pääle särgi siilo.
Oh mu omma imäkeist,
Oh mu kallist kandijat!
Võõrastani, võigutani!
Hõigas' ütsi, hõigas' katsi,
Kolmandat — ja kui es kuule,
Käzi Äiol ärä kanda,
Suurel Juudal suohu viijä.
Võõrastani, võigutani!
Nägi kodo tulevat,
Nurme otsah olevat,
Tõi ta tuori morole,
Panni pangi valge'ehe,
Pingi panni pime'ehe,
And' ta kärmäst käzü kätte:
Jooze Maie, karga Kaie,
Pane sa värä' püörä,
Use' uvve' rõnge'ihe.
Joba tule suuri süöjä,
Suuri süöjä, jämme jär'äjä,
Poole pätsi poolendaja,
Neländiku neelähtäjä,
Keskest kiku keerotaja,
Ohigo otsast alostaja.
Võõrastani, võigutani!
Nägi minno tulevat,
Nurme otsah olevat:
Kagu tule muna murdo,
Muna murdo, kanaste katsko!
Ole-e ma su muna murdo,
Ega su kanaste katsko,
Haugas su kanaste katsko,
Harak su munade murdo.
B.
Kodo lääzi, kodo tahazi,
Kotoh kurja' perenaize',
Vihadze' kõik vele naize',
Anva' süvvä — haugutaze',
Lõikva' leibä — lõõdzutaze',
Lugeva' kõik luidza tävve',
Panva' arvo anoma tävve',
Leivä kiku' kirjä panva',
Raazukeze' raamatuhe.
Kodo lääzi, kodo tahazi,
Ei joht tohi kodo minnä.
Kes küll meidä kodo oodi,
Kodo oodi, vasta võti?
Kodo oodi kuiva kuuzi,
Vasta kaiva' kale' pedäjä'.
Nägi ta meidä tulevat,
Nurme otsah olevat:
Joba tule suuri süöjä,
Suuri süöjä, jämme järäjä,
Poole pätsi poolendaja,
Neländiku neelähtäjä;
Joba tule soola surma,
Soola surma, leivä leina;
Joba tule muna murdo,
Muna murdo, kanaze katsko.
Jooze Maie, karga Kaie,
Pane värä' püörä,
Use' uvve' rõnge'ihe,
Pane pangi läve ala,
Keerä tuori kezet morro.
Nägi ta tütärd tulevat,
Nurme otsah olevat,
Pand' ta piimä piezümä,
Liha leeme liendümä:
Peezü, peezü piimäkene,
Leenü liha leemekene!
Mull tule tütär teolta,
Kana karja kõrralta.
C.
Kiä meidä kodo oodi,
Kodo oodi, vasta võti?
Kodo oodi võõras imä,
Vasta kaie võõras kandja,
Kaie kui kurat kunagi,
Painut' kui pakan ennegi.
Ole-e imä näoline,
Ole-e kandja karvaline,
Puol' põske punasta,
Tõine tõrva karvalist.
Nägi kodo tulevat,
Nurme otsah olevat:
Karga Kaie, jooze Maie,
Pöörä ne värä' püörä,
Ussi uuzi rõnge'ihe!
Nüüd tule suuri süöjä,
Nüüd tule jämme järäjä,
Poole pätsi poolendaja,
Neländiku neelähtäjä,
Keskelt kiku keerätäjä.
Nõst' pingi pime'ehe,
Pand' pangi' valgehe,
Vizas' kulbi virusehe,
Mõtel' maale istuvat,
Mõtel' suola maitsevat.
Mina Maie maani tarka,
Kabo jo kundzeni kavali,
Ega mina maaha istu,
Maaha istu, suola maidza,
Mina vierdü vete teele,
Kallutelli kaivo teele.
Pangi' jo tinasta tettü,
Vitsa' jo vazesta valedu.
Nõsti sälgä — nõrkuzi'e,
Panni maale — painuzi'e.
Olnes uma imä süüdü,
Vai oll' vana naiste süüdü,
Viinü sanna, ei ole vihtnüü,
Toonu mäele, ei ole mähknü,
Pannu orja vuodihe;
Orja vuode' vezidze',
Palgaliste padja' hämme';
Selle mull olga orjovani,
Käve käskü-jalgazeni.
Kui ma jõvve, jõvve minnä,
Jõvve minnä, jõvve tulla,
Joosteh minnä joogi teele,
Karateh iks kaivo teele.
Kurigo' kunt'e jooziva',
Järigo' järgi jooziva',
Kurik oll' kundzast korge'emb,
Järik jalast jäme'emb.