Vana kannel/V
V.
Nr. 47. Mehe kiitus.
Edimäne imä hällü,
Keskimäne vele hällü,
Perämäne peio hällü,
Peio hällü pehmet hällü.
Lätsi kiika kiigatama,
Lätsi hällü hällütämä.
Tulli tuuli Jumalast,
Maru aste Maarijast,
Heit' mu maale hingetüs,
Kukas' maale kuoluvas.
Kiä tul' mano kaema?
Imäkene, memmekene,
Ei ma sünnü sino sülde,
Mahu sino magauste.
Tulgu ülgä, võtku üskä,
Tulgu kaaza, võtku kaala.
Mina sünnü ülä sülde,
Mahu ülä magauste.
Ülä sängü hüvvä sängü,
Peio sängü pehmet sängü,
Kaaza sängü kaunist sängü.
Mull o mies meeleline,
Kaaz kaala arvoline.
Ma koa kinda' kättä müödä,
Suka' koa siertä müödä.
Nr. 48. Pizikene naene.
Mull om naine natukene,
Tina-rinda til'l'okene.
Läts' ta haina põimema,
Kaste'-haina kaema,
Uppu ta uba-lehe sisse,
Katte kaste'-haina sisse.
Sääl ma ots'e urvikalla,
Sääl ma käve käpikalla.
Tei ma til'l'o rihäkeze,
Vali vaski-varrekeze,
Sis ma ots'e uba-lehe,
Sis ma kaie kaste'-haina.
Nr. 49. Külas käik.
Etsa uotke, mu umadze',
Kannahtage, kallis hõim!
Las tulla sügüzekene,
Astu armas aokene,
Pane ma sulgu suure tsia,
Maaha tapa talve härä,
Künni oro' ollut juoskva',
Mäe' mängvä' haanikat.
Kuna ma lää umele,
Kuna sõida sõzarille,
Küdzä ma kuu kukkelit,
Päivä latse pätsikit,
Ajastaja mõze hameht.
Ezä sai nurme otsa pääle,
Vele nurme veere pääle,
Sääl mu hobo hirnahti'e,
Ezä Harmi haugahti'e.
Vasta tulli hellä' vele',
Vasta tsõõrigo' sõzare',
Sommoh mu vele sulaze',
Padjah vele palgalize'.
Üts' riiel' rinnusilla,
Tõine tapel' taosilla,
Kolmas luoka koputelli,
Neljäs iks ohjo hoiteli'e.
Saie Virro velile,
Saaremaale sõzarille,
Imä läts ruttu ruoga kietmä,
Taat läts ruttu härgä tapma,
Sõzar läts ruttu sõira sõkma,
Veli virgast viina tuoma.
Imäkene, helläkene!
Mingu-u ruttu ruoga kietmä,
Mingu-u äkki härgä tapma.
Ega ma tule söögi tõtu,
Ega ma tule joogi tõtu,
Mina tulli umme kaema,
Armast takah ajama,
Tulli Virro velile,
Saaremaale sõzarille.
Viroh olli mino vele',
Saaremaal mu sõzare'.
Nr. 50. Neiul kuri elu.
Kuukene, päiväkene!
Sina kõnnit kõrge'elt,
Sina paistat pal'l'o maad,
Vii sõna mu velile,
Saada sõna sõzarilie,
Et o neiol kuri elo,
Kanazelgi kalgi põlvi.
Saada perrä tina saani,
Heidä helmidze' hobeze',
Vii neio Viländihe,
Kanna neio Karjamaale.
Nr. 51. Viibüzi'e, vaabuzi'e.
Viibüzi'e, vaabuzi'e,
Viibüzi viiza kudama,
Vaabuzi vazikit juotma,
Kaugas jäi karja saatma,
Kui neid poisa jäeti,
Abikaazo arvati.
Mino oza muile saanu,
Muide oza mulle jäänu.
Muile saanu saia tükkü,
Muile liina leiva tükkü,
Mulle musta mulla tükkü,
Mulle kale kannu tükkü.
Nr. 52. Ülemeelik mees.
Lätsi liina lipsahti,
Lätsi turgu tolmahti,
Ots'e mehe meelelize,
Kaaza kaala arvolize.
Saie ütsi nädälikene,
Pääle kats' päiväkeist.
Aie ma miestä merele,
Aie kaaza kalale,
Es lää mies merele,
Es lää kaaz kalale,
Ütel' mere eätetü,
Kala järve kahutetu.
Lätsi ezi neiokene,
Karksi ezi kabokene,
Es ole meri eätet,
Kala järvi kahutet.
Aie miestä kündemä,
Kaaza atra kandema,
Es lää mies kündemä,
Kaaz atra kandema,
Ütel' künnü külmetetü,
Adra kasti kahutetu,
Härä' ette härmätetü,
Piidza peijo eätetü.
Lätsi ezi neiokene,
Karksi ezi kabokene,
Es ole künd külmetet,
Adra kast' kahutet,
Härä' es ette härmätetü,
Piitsk peijo eätet.
Olli mies ülemeelik,
Kaaz ülikammelik.
Nr. 53. Petetud naene.
A.
Pois iks neiot võtaskelli,
Võtaskelli, petäskelli:
Tule mulle, neiokene,
Karga mulle, kabokene!
Mull om kulda kuhja luodu,
Hõpe sarda salitu,
Kümme mull lehma lüpsemäh,
Katsikümmend kandemah.
Kui sai neio saanuvasa,
Armas neio antuvasa,
Olli täll kuri kuhja luodu,
Saadan sarda salitu,
Imä täll lüps'e immisida,
Sõzar kass'e sõiratelli.
Thih, tsih, neiokene,
Paras, paras, neiokene!
B.
Pois iks neiot võtaskelli,
Võtaskelli, petäskelli:
Tule mulle, neiokene,
Karga mulle, kabokene!
Tule mu hüvvä hoitemahe,
Kulda kokko kaitsemahe,
Mull om kulda kuhja pantu,
Hõpe sarda salitu,
Kiut mull künni kilingida,
Lauki lazi taaderida.
Ei käze käzikivile,
Ega laze lapatille,
Halli' mull viivä', hiiro' toova',
Kõrvi' mull kodo kõigudi,
Musta' morole tsõõridi.
Kolm mull aita morola,
Üts' om riibe rüki täüz',
Tõine taza tatterekka,
Kolmas kuhjaga kaaro.
Kui sai neio saanuvas,
Armas neio antuvas,
Ol' täll kurat kuhja pantu,
Saadan sarda salitu.
Sis käsk' käzikivile,
Sis ta lask' lapatille,
Käzipuu käe kuludi,
Kivi vitsa riki rinna.
Kolm ol' aita morola,
Üts' ol' hiiri heideldä,
Tõine kass'e karelda,
Kolmas rott'e roomaskella.
C.
Neiokene, noorekene!
Mis sa pelgät mulle tulla,
Kardad mulle karada?
Pääl meil rügänes nurm',
All meil kalanes järv',
Järv' meil kalludi kallo,
Nurm' meil nukudi rüki,
Meil o man mahla kõivo',
Veereh viel viha leheze'.
Neiokene, noorekene!
Mis sa pelgät mulle tulla,
Kardat mulle karada?
Ega ma sunni surmumahe,
Pane pal'l'o jauhemahe,
Hiiro' mul viiva', halli' toova',
Kõrvi' kõigudi kivile,
Paadi' lazi lapatsille.
Neiokene, noorekene!
Tule iks mulle tupe tõtu,
Väe väidze lõia tõtu,
Tule mu hüvvä hoitemahe,
Kulda kokko kaitsemahe.
Mull o kulda kuhja pantu,
Hõpe sarda salitu.
Kui sai neio saanuvas,
Armas neio antuvas,
Saie tütär tühjä paika,
Lätsi lahja taari mano.
Sis ta sund'e surmumahe,
Pand'e pal'l'o jauhemahe,
Käzikivi põrodi käe,
Kivi riista' riki rinna,
Sis ol' kuri kuhja pantu,
Saadan sarda salitu.
Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrele:
Oh mu ennist elokeist,
Kaunist kazvo põlvekeist!
Oles ma elo ette tiednü,
Oles mõistnu mõro meele,
Es lännü ma kotost kohegi,
Es viinü jalga velitsist.
Innemb ma olnu umah kotoh,
Elänü uma ezä man.
Sai no kurja kottale,
Sai viledzä veerele.
Muru süö, tõist murehta,
Kandzu süö, tõist kahidze.
Nr. 54. Enne ja nüüd.
A.
Oh mu ennist elokeist,
Kallist kazvo põlvekeist,
Kui ma olli umah kotoh,
Elli uma ezä tareh,
Vierdü vele põrmandul!
Kõnn'e ma, kodo kõrizi,
Tandz'e ma, tare tõrizi,
Ezä helme helinällä,
Vele tingä tilinällä,
Kaala raha kahinalla.
Helme' helkse, tingä' tilkse,
Noorde meeste silmä' tsilkse,
Kui ne kurja kuts'a silmä',
Kui ne kale kasi silmä',
Til'l'okeze tiize silmä'.
Panni ma piru purde'es,
Ole kõrre kõnnikis,
Es murru pirdu purde'ehna,
Ole kõrzi kõnnikihna.
Sai ma kurja kotta'alle,
Sai ma kale kallale,
Sai viledzä veerele,
Sai heridzä elole,
Sis panni palgi purde'esa,
Kõlle kõivo kõnnikisa,
Murdu palki purde'ehna,
Kõlle kõivo kõnnikihna.
Kas ma sedä ezi murri?
Ega no sedä ezi es murra,
Sedä murri mureh suuri,
Painutelli paha mieli.
B.
Oh mu hüvvä neio ello,
Oh mu kallist kazvo põlve,
Miä ol' kotoh kazvenani,
Ezä manna ellenäni!
Kohe tahi, sinnä tandz'e,
Kohe lätsi, sääl läbezi.
Ole-es keelo keelijät,
Kaalu-us kodo kaitsijat.
Üle karksi kate aia,
Üle käve kärbilize,
Üle pilli pistilize,
Üle rops'e rohilize.
Saa-as vika viznapuule,
Saa-as hätä häelmülle,
Putu-us puudeh maa pääle,
Põllule põlli sinine,
Arole hari verevi,
Morole musta' kõrige'.
Ega minno köüdze' köüdä,
Köüdze' köüdä, ohja' hoia.
Ohja' ma otsani arodi,
Katski lõigi keero' köüdze'.
Saie muile neiokene,
Saie muile saanuvas,
Armas muile antuvas,
Lätsi kübärält küzümä,
Kaazalt lupa kaema,
Kaaz es kalest vasta kosti,
Küpär külmästä kõneli:
Jooze hatta, linda litsi!
Viska linik lepikohe,
Tano külä tanomihe,
Tandzi ilma tanota,
Linda ilma liniketä.
Mina kuuli, kosti vasta:
Kuule, kuri ülgüväni,
Kuule, kalgi kaazuvani!
Saa-a linik lepikost,
Tano külä tanomist.
Linik saaze linost hüvist,
Tano langost tazatsist.
C.
Oh mu hüvvä neio ello.
Oh mu kallist kabo põlve,
Miä ma heidi hiusehna,
Miä ma kanni kanazehna!
Nii paistse mina kotoh,
Veredi vele tareh,
Kui se maazik mäe pääl,
Kui se palohk palo peräl,
Kui se upin uibo'ohn,
Kui se varzi vabernit,
Peo täüzi pihlo marjo.
Lätsi ma muna üle moro,
Lätsi upin üle aia,
Tamme tõhva üle tare,
Ezä hõigas' hellikos,
Imä hellä tütteres,
Veli kuts' Riia ristikos,
Sõzar sõba pääte'es.
Tulli ma üles hummogul,
Inne varra valge'et,
Lätsi karja kaema,
Vazikida vaatama,
Vahe läbi vas'ka lauda,
Põrotelli põrste põhu,
Segäzi tsigade lauda,
Lazi läbi lammaste lauda.
Saie kari kaetus,
Tõpra' üles tõstetus,
Lätsi ma tandzih tagazi,
Üle moro mängähteh.
Ezä iks hõigas' hellikos,
Imä hellä tütteres,
Veli kuts' Riia ristikos,
Sõzar sõba pääte'es,
Muu pereh moro munas,
Karjuze' kana munas,
Öüdzilize' üli-hääs.
Saie kaaza kaala ala,
Oma mehe ola ala,
Küdü sõimas' kühmakus,
Nado sõimas' nastakus,
Oma mies ozja mühüs.
Küdü sõimas' külmäs sitas,
Nado kales kana pazas,
Sõzar sõimas' sõgla kihäs,
Vana vaka nurde'is.
Uhmerpakk läts' üle use,
Tamme pakk läts' üle tare.
D.
Kui ma olli umah kotoh,
Kui ma elli ezä tareh,
Lätsi ma aita, lõiksi lihha,
Tõiste aita, võti võidu,
Võti võidu, es vähäne,
Kaksi kalla, es kahane,
Pää puttu mull tsea lihha,
Hari havve hambihe.
Imä ütel' hiire pääle,
Ezä kaivas' kasi pääle.
Mina no hebo hiirekene,
Ezi kabo kasikene.
Kui sai muiale neiokene,
Armule antuvas,
Pää puttu konna lihha,
Hari husi hambihe.
E.
Minge tolle talole,
Kohn om kolmi neidozit.
Üts om neido keerokängä,
Tõine neido höörihanda,
Kolmas tüötegijä,
Kaunis kanga kudaja.
Saagu mulle sada nato,
Tulgu mulle tuhat kütü.
Mull o tuhat trullitut,
Mull o sada sangatut,
Tuhat ilma trullimata,
Sada ilma sangamata,
Viiz'kümmend ve'etüt,
Kuuz'kümmend ko'etut.
Mies sai mulle ülemeelik,
Kaaz ülikammeline.
Aie mõtsa ragoma,
Hanipaiju haalima.
Sääl mu küüdze' külmetivä',
Jala varba' valutiva'.
Ütel' mu mõtsah magavat,
Perze' peräni vallale,
Sisse jooznu sizaliku',
Palotanu palonõia'?
O Jummal, Jumalakene,
O Mari madalakene!
Oles ma sedä teedeh tiednü
Teedeh tiednü, tarka olnu,
Lännü ma kotost kohegi,
Viinü jalga velüzist.
O mu hüvvi ande'it,
Kirivida kinde'it!
O mu tuhat trullitut,
O mu sada sangatut,
Viiz'kümmend ve'etüt,
Kuuz'kümmend ko'etut.
Toodi säksole jagada,
Toodi heitä herräzille,
Sai sand'ele jagama,
Sai heitma hilbakille.
O mu hüvvä neio ello,
O mu kallist kabo põlve!
Oles sedä teedeh tiednü,
Teedeh tiednü, tarka olnu,
Tulnu ma kotost kohegi,
Viinü jalga velüzist.
Nüüd sai kurja kotta'alle,
Nüüd sai viledzä veerele,
Nüüd sai heridzä elole.
Küdü sõimas' kühmakus,
Nado sõimas' nastakus,
Oma mies ole kuos.
Jooze hatta, jõvva porto,
Viska linik lepikohe,
Tano külä tanomihe,
Linda ilma liniketä,
Tandzi ilma tanota!
Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrezille:
Oh, Jummal, Jumalakene,
Oh Mari madalakene!
Kos mull minnä kurja elost,
Pa'eda paha elost?
Sõtta lääzi — sõimatat,
Narva lääzi — naaretat,
Riiga lääzi — riizutat,
Tallinahe — tapetat,
Võul mu pää võetas.
Lääzi ma tolle maale,
Kohon ei kolgita linno,
Pauguteda pakkelit.
Tsea tigo, haina pago!
Anna mu au kätte,
Liidä mu lemme peijo.
Ma lää neios tõista kõrda,
Mõrzijas mõnes aos.
Paremb neido näüdzikoh,
Kabo külä karjuseh,
Kui viledzä veerel
Ja kurja kottal.
Nr. 55. Joodik mees.
A.
Jummal hoitku sedä neido,
Sedä kapo kazumast,
Kiä viel johtu joodikolle,
Kõrdzi tie kõndijalle.
Neio kõriga kõrtsi veie,
Pallapoole pandis pand'e.
Kõrik no kõrdzista kõneli,
Pallapuol' pandista pajadi:
Kos mino kulla kudaja,
Hellä hoi heitijä?
Kunas küll tegi vaene lats'?
Tegi teole minnehnä,
Kudi kodo tullehna.
Kost ma teie, kost ma saie,
Kost ma korsi kolkemit,
Siegi saize sita al,
Ajastaja azu al.
Kiko kirg'e viizi kõrd,
Kukke lauli kuuzi kõrd,
Kui sie koera kodo tulli,
Pini umma perrehe.
Löüz' ta sängü säädemätä,
Sängü padja' pandemata,
Võt' ta piidza vüö' alt,
Sääd' neio sälä pääle,
Heit' neio ola pääle.
Tsih, tsih, neiokene,
Paras, paras, neiokene!
Seda sa iä ihazit,
Kazu põlve kargelit.
Naine, ärä naista naarku,
Tõize naize tütterit!
Sull omma ezi tütre' tareh,
Põlle pidäjä' põrmandul.
B.
Jummal hoitku sedä neido,
Sedä neido sündümäst,
Toda kapo kazumast,
Keä johto joodikolle,
Johtu joodigo ozasa,
Kõrdzi tie kõndijalle,
Kõrdzi lingi liigutajalle,
Kõrdzi lavva lakkujalle,
Kõrdzi pingi pusutajalle.
Ega enne kõrdzist tule,
Kakke kõrdzi kamberesta,
Kui se kiko viizi kire,
Kui se kukke kuuzi lauli,
Sis ta koera kodo tulli,
Peni omma perrehe,
Rakke omma rahvahe.
Olli vüöl vaadi vitsa,
Olle pulka puuza pääl,
Olle hiiva hiusihna,
Olle vattu varbe'ih.
Löüz' ta sängü säädemätä,
Sängü lina' liitemätä,
Säält iks ruttu ruzikille,
Säält iks kärp'mä kämbelillä,
Läts' iks ruttu Roodzimaale,
Läts'e pea Pihkevahe,
Tõi ta rooza Roodzimaalta,
Suure piidza Pihkevasta,
Pess'e neio piha pääle,
Sääd'e neio sälä pääle.
Tsih, tsih, neiokene!
Paras, paras, neiokene!
Sedä sa eä ihazit,
Kazvo põlve kargelit,
Sie sino sini-põll',
Kalevine kaala rätt'.
C.
Jummal hoitku toda neiot,
Toda kapo kazumast,
Keä küll johtu joodikelle,
Johtu joodige omasa,
Kõrdzi tie kõndijalle,
Kõrdzi lavva lahkijalle,
Kõrdzi põrmandu põrotajalle.
Kõrtsi vei neio kõrige,
Pandis pand' neio pallapoole,
Liina vei neio linige.
Kõrik no kõrdzist kõneli,
Pallapuol' pandist pajadi,
Linik liinasta libizi:
Kos mu kulla kudaja,
Hellä hoi heitijä?
Mull om kulda otsa ko'et,
Vaski vierde valetu.
Kui jo kikas viizi kire,
Kui jo kukke kuuzi lauli,
Sis no koer kodo tulli,
Pini omma perrehe,
Raudnõna rahvahe.
Löüz' ta sängü säädeämtä,
Sängü padja' pandemata,
Sis ta no ruttu ruzikille,
Sis ta no kärge kämbelillä.
Pesä no pinki pikä' sõrme'
Rao no rauda ruzigo'!
Käe' sull kammi kakeku,
Sõrme' lülli lüheku,
Kui sa no pesät peenikeist,
Kui sa no lüöt lühikeist.
Mull om pihta peenikene,
Mull om olga ohukene,
Sälg kui säksa väidzekene.
D.
Jummal hoitku toda neido,
Toda kapo kazumasta,
Kiä johtu joodikolle,
Johto joodigo ozasa,
Olle pulga puttijalle,
Viina vaadi vahtijalle.
Kõrtsi vei neio kõriga,
Pandis neio pallapoole,
Liina vei neio linige.
Kõrik mull kõrdzist kõneli,
Pallapuol' pandist pajadi,
Linik mull liinast libizi:
O mu kulla kudajani,
Hellä hoi heitijäni,
Vikervoki veerätäjä!
Kiko kiri viizi kõrda,
Kukke lauli kuuzi kõrda,
Sis ta koera kodo tulli,
Pini umma perrehe,
Rakke umma rahvahe.
Löüz' ta sängü säädemätä,
Sängü padja' pandemata,
Sängü lina' liitemätä,
Löüz'e voki saisevada,
Voki pooli' puhkavada,
Lei ta pooli' puuda vasta,
Voki azja' aida vasta,
Hindä rube ruzikilla,
Hindä kärbe kämbelillä.
Ol' täll vüöl vaadi vitsa,
Olle pulka puuza pääl,
Pes' ta neio piha pääle,
Säie neio sälä pääle.
Säält ma ikule izozi,
Säält ma nõssi nõrezille:
Oles mu ikku nätä saazi,
Silmä vezi pääle kaia,
Saazi külä karja juvva,
Hulga hobeste ojotada,
Valla varzo vallatella.
Kohe ma iste, sääl ma iki,
Koh ma nõodi, sääl nõredi,
Sinnä tekkü tiigikene,
Kasvi külä kaivokene.
Nr. 56. Petetud mees.
Tsih, tsih, paras, paras!
Võtit sa koti kudaja,
Võtit sa teki tegijä.
Jätnü kodo koti sõrme',
Koti sõrme', teki näpo',
Võtnu üteh siidi sõrme',
Siidi sõrme', niidi näpo'.
Ülti säläh säksa hameh,
Ieh ülti imändä põlle,
Ülti kanvat kalevit.
Kui ne siidi' siijä saiva,
Kalevu' siijä kannetu,
Saize silmini sitaga,
Kaalani kana pazaga,
Hameh sälgä hallitet,
Tano päähä tatitet.