Vana kannel/Tõizendid
Liza. Anhang.
Tõizendid. Varianten.
Nr. 3-ma tõizend.
Ei ole leel'o laste laulus.
B.
Ole-e leel'o laste laulu,
Laste laulu, naiste naaru;
Sie om leel'o liinast tuodu,
Laulu saadu Saaremaalt.
Sääl oll' toomah tuhat hobest,
Saamah sada ratsukest;
Viiz' olli vezi-hiirokest,
Kuuz' olli kure karvalist,
Säidze' säre soomelist,
Kateza kari-hobesta,
Ütezä öüdzi hobesta,
Kümme künni ruunakest.
Kõik olli koolu Kuiva pääle,
Väzünügi Väinä pääle,
Leel'ot siijä tuvvehna,
Laulu saijeh selle maale,
Neile tsõõrile morole,
Kullatsille koppelille,
Vazitsille vainuille.
Saie suuri säksa laulu,
Imändide ilo laulu,
Suure preili priski laulu,
Mamselli magaus-laulu.
Nr. 7-ma tõizend
Kui mull sõnno puudunes.
B.
Kui mull sõnno puudunesa,
Laulu lehti lõppenesa,
Viroda ma vele Riiga,
Tõize päädi Pärnähe.
Säält ta tuo sis laulu lehe,
Laulu lehe, sõna sõle.
Küll ma sis laula linnu viizi,
Pajatelle pardzi keeli.
Nr. 14-ma tõizendid.
Lauluvägi.
B.
Kui ma nakka laulemahe,
Piezü sõnno pillumahe,
Laula ma mere mäesä,
Mere kivi' kilingissa,
Mere vie võizimessa,
Mere põhja põrmandussa.
Küll om laulu, kui ma laula,
Küll om viitä, kui ma veerä,
Ega ei kistu kikka'ani,
Puudu ei poole päiväni.
Ennemb lõpku lõhmuze',
Ennemb kaogu kadajatse',
Ennemb vaogu vahteratse',
Kui mu helü lõppenesa,
Kui mu viitä vähänesä.
Mõts om helle, maa om kumme,
Pill' om helle pedäjäne,
Kannel kõlle kadajane,
Viel mu helü hele'embi,
Viel mu kurku kume'embi.
Kui sie imä minno hoize,
Kui sie kana minno kanni,
Ärä seie lõivo lõõri,
Ärä seie kure kurgu,
Selle mu helü hele'embi,
Selle mu kurku kume'embi.
C.
Kui ma nakka laulemahe,
Laulemahe, laskemahe,
Piezü sõnno pillumahe,
Sis ei jõvva kiä keeldä,
Kiä keeldä, kinni pitä.
Keeli ezä, keeli imä,
Keeli vele' viie' kuvve',
Sõzare' jo kate' kolme'.
Ohjoh minno hoietigi,
Köüdzih kinni köüdeti.
Katski kizi keero köüdze',
Arodi ohja' otsani.
Mina kulla kosti vasta:
Ega ohja' meid ei hoia,
Ega köüdze' meid ei köüdä.
Ohja' hoitku hobezida,
Köüdze' köütku vargazida.
Nr. 21-ze tõizend.
Ärä tuima mulle tulgu.
B.
Vares vanale mingu,
Kaarna rüök'ku rõipe'elle!
Miä saaze vanast mehest,
Kulunusta kuradist?
Leivä hukku, soola hukku,
Kenä neio kirstu hukku,
Kauni kabo kopka hukku,
Vaeze neio vaka hukku.
Vii vana värehte taade,
Kuionu kannistikku,
Laze kõivo kõtu pääle,
Laze haava habenihe,
Kivi kindre soonde pääle.
Minka vanna söödäskellä,
Söödäskellä, joodaskella?
Kivikistä keedä pudro,
Sõmerista heidä soola,'
Linaluista küdzä leivä,
Kanepluist karaski.
Tuhast talle tie taari,
Muast talle make mamma.
Tuoga vanna söödäskelle,
Söödäskelle, joodaskelle.
Minka ma vana vihotelle,
Vana sao sannutelle?
Võta nulgast suure nuia,
Võta kolgast suure koodi;
Tuoga vana vihotelle,
Vana sao sannutelle.
Nr. 26-ma tõizend.
Neiu vastus.
B.
Imäkene, helläkene,
Pidi mu piimäl ilozal,
Võõrut' võiul selge'el, —
Alta, sõle, kulda-tele,
Alta viie viilo helme,
Alta kuvve kubra lehe.
Es anna amme imetä,
Pordo piimile pidädä;
Ezi imet' imäkene,
Ezi mallut' mammakene;
Es anna ammele hameht,
Pordole puolt liniket.
Nr. 30-ma tõizend.
Noormees ja neitsit.
B.
Õtak tule, vilu veerüs,
Hämmär meile hällünesä.
Pime'ehnä pihta like,
Hämärähnä sälgä hämme.
Siin mie' pilksu pimeheni,
Siin mie' hällü hämaräni,
Ega pimme meid ei petä,
Ega hämmär meid ei hälvä;
Meid iks petvä pikä' poizi',
Hälväze' hämme' jala'.
Üö pikkä ni pimedä,
Paiu padja ni kavala,
Ei või nätä neidizit,
Ei või kaija kabozit.
Näie oroh olevat,
Kääroh jalgo kängivät,
Aie mano hobezega,
Hobezega ütsäga,
Kammits-jalga katsaga:
Tule mulle, näiokene,
Karga mulle, kabokene!
Ei ma sunni survemahe,
Pane pal'l'o jauhemahe,
Hiiro' toova', halli' veivä',
Kõrvi' kivile kõigutiva,
Musta' morole veerädi,
Halli' ai aida lävele.
Sai sis neio saanuvas,
Kabo ärä kaubeldus,
Sai kübärä külele,
Kalli kaaza kaizu sisse,
Ärä petet neiokene,
Ärä ostet orjakene.
Küll sis sundze survemahe,
Pandze pal'l'o jahvamahe.
Naine kiidz'e kivi puuhna,
Naine lauli lapatih,
Kivi puu käe kuludi,
Kivi vitsa riki rinna.
Oh ma imätä kanane,
Ilma päädä' pääzo poiga!
Oles ma elo ette tiednü,
Ette mõistnu mõro meele,
Oles ma kotost kohe lännü,
Jalga viinü velizistä;
Tennü ezä teopäivi,
Astnu emä abipäivi.
Nr. 31-ze tõizend.
Võta vallast vaene lats'.
B.
Velekene, noorekene!
Võta naine näüdzikosta,
Kaaza küla karjusista
Hää saa naine näüdzikosta,
Kallis kaaza karjusist
Senni näüdzik lehmä' nüsi,
Kunni suuri suuda mõzi,
Rikas rindo siletelli,
Kõrki helmi kõristelli.
Es ta suuda koah mõze,
Käsi kasta katelah;
Küll ta ots'e oja vettä,
Nõvvatelli nõdzo vettä.
Ärä pelgä, mino peigo,
Ärä karda, mino kaaza,
Et ma naine näüdzikosta,
Kaaza külä karjusista.
Anna ei tüöd muide tetä,
Kangast kangru kudada.
Ezi ma teie til'l'okene,
Ezi ma koie kullakene,
Teie teole minnehnä,
Koie kodo tullehna,
Haava latva haugukene,
Kuuze latva kongukene.
Sääl koi vüödä loogelista,
Haari vüödä hangulista,
Meelest mehikoalista,
Seere köütit silmilizi.
Nr. 49-ma tõizend.
Külas käik.
B.
Olli mina ütsik imäle,
Käzikannel kazvatajal.
Veeti ütsik üle vete,
Viidi katsik kavvetahe.
Saa es kuul immä kuulda,
Nädälil joht tedä nätä',
Saa es päiväl pääle kaija',
Ajastajal arvadagi.
Lätsi ma imäle käümä,
Lätsi viermä velitsille
Kuu ma küdzi kukkelida,
Päivä latse pätsikida,
Ajastaja hameht mõzi,
Katsi kuuda kuivahelli,
Kutsi Kuiva kolkijasa,
Musta manta mõskijasa.
Panni ette hiirokeze,
Vehmerehe vele võigu,
Sõidi kuu kuuzikoda,
Ajastaja haavistuda,
Katsi kuuda kadaja mõtsa,
Päivä sõidi pähnistüdä.
Kurku joozi kuuze nõgla',
Kaala joozi kadaja nõgla',
Pääha joozi pähnä vezi.
Sai sis kodo kolga pääle,
Vele nurme veere pääle,
Sääl sis hiiro hirnahtie,
Tooni täkko turnahtie.
Kes sis vaolt vasta joozi,
Katelt vaolt kargahelli?
Vasta joozi ezä sulaze',
Pargih vele palgapoizi'.
Kes sääl lazi laite'ida,
Kes sääl vainu väräjit?
Ezä lazi laite'ida,
Veli vainu väräjit.
Ezä lätsi härgä tapma,
Veli virgast viina tuoma,
Sõzar sõira kogomahe.
Imä minoga kõneli,
Sõrme' sõpa pästäskelli.
Tüttereni, helläkene!
Kas om miesi meeleline,
Abikaaza armuline?
Imäkene, helläkene!
Ei ole miesi meeleline,
Abikaaza armuline.
Mies pand tüöle meeletülle,
Kaaza tüöle kange'elle,
Tüvest pand puuda tõstemahe,
Ladvast puuda laazimahe.
Innembä sa mu vette viinü,
Innembä kannu kala järve.
Pannit sa latse lavva taade,
Kanaze kaaza kõrvale.
Pistnü sa latse pingi ala,
Lasknu latse lavva ala,
Annu süvvä hallikosta,
Musta tsia mollikost,
Puotnu puti poolikohe.
Tütär, hellä linnukene!
Lätsi ma vette viimähe,
Lätsi kandma kaivanduhe,
Iste maaha imetämä,
Mätistühe mähkimähe,
Tugezi ma jala' kivvi,
Põlve' põllu pinderehe.
Sääl ma naksi mõttelema,
Mõttelema, üttelemä:
Kuis ma vere vette vii,
Kanaze ärä kaoda!
Hää olli nätä nägijillä,
Paremb kuulda kuulijil,
Kui sie veri vettä tuo,
Kanane jo karjah käü.
Innembä lõpku lõhmus-mõtsa,
Kahanegu kadaja mõtsa,
Puudunegu puie mõtsa.
Nr. 54-ma tõizendid.
Enne ja nüüd.
F.
Olli mina omah kotoh,
Elli oma ezä man,
Kõnn'e ma nii, et kõrizi,
Tandz'e, et tare tõrizi.
Ol'l'e pirdu purde'ihna,
Ole kõrzi kõnnikihna,
Murru es pirdu purdei'hn,
Ole kõrzi kõnnikihn.
Saie kaaza kaala ala,
Oma mehe ola ala,
Küdü sõimas' kühmakus,
Nado sõimas' nastakus,
Oma mies ozja mühüs
Oll' jo palki purde'ihn,
Kõlle kõivo kõnnikihn,
Murdu palki purde'ihn,
Kõlle kõivo kõnnikihn.
Sedä murzi suure' murre',
Haige haavatu mieli.
Imäkene, helläkene!
Es ma tule söögi peräst,
Es ma jooze joogi peräst,
Tulli süänd sütütämä.
Kurba mieltä kostutama.
Süttü süä imä sõnast,
Mielü mieli memme kõnnist.
G.
Kui ma olli umah kotoh,
Elli hellä ezä manna,
Panti mu pillihna magama,
Kandelehna kamberehe.
Kui ma kõnn'e, koda kõrizi,
Kui ma tand'ze, tare tõrizi!
Lätsi upin üle läve,
Tamme tõhva üle tare,
Vierdü muna üle moro, —
Moro jäi taade muhetama,
Karits-haina kazumahe
Putu es maaha puute pääde',
Morole musta' kõrige'.
Ezä hõigas' hellikosa,
Imä hellä tütteresä,
Muu rahvas moro munas,
Sõzar saksa sõrmusesa.
Sai sis neio peio kodo,
Saie mõrzja mõizahe,
Kuule es kuul omma nimme,
Ajastajal au nimme,
Riija herrä ristitüt
„Huora“ kuuli hummokulla,
„Litsi“ lehmä nüsängulla.
„Tule kakku, saada karja,
„Tule huora, jooda hobene.
„Viska linik lepistühe,
„Tano külä tahomihe“,
Mina vasta kostemahe:
Saa ei linik lepistüst;
Linik saa linost hüvist,
Tano langost tazatsist.
H.
Kui ma olli umah kotoh,
Olli uma ezä man,
Kolm oll' aita mäelä,
Kats' oll' mäe kalde'eh.
Üts' oll' riibe rüki täüz,
Tõine lahot' latikit,
Kolmas kogona kulda.
Lätsi ma aita mäele,
Pääle aida päälikohe.
Võti võidu es vähäne,
Kaksi kalla es kahane.
Imä ütel' hiire pääle,
Ezä kaivas' kasi pääle.
Oma hebo hiirekene,
Oma kabo kasikene.
Lätsi aita mäele,
Pääle aida päälikohe,
Puttu pää tsia lihho,
Hameh havve hambihe.
Saie muile neiokene,
Saie muile saanuvas,
Armas muile antuvas,
Kolm olli aita mäelä,
Kats' mäe kalde'eh.
Üts' hiirde heideldä,
Tõine kas's'e karelda,
Kolmas joosta joozikil.
Lätsi aita mäele,
Pääle aida päälikohe,
Puttu pää hiire lihho,
Haaru kasi hambihe.
I.
Mis meil viga veerätädä,
Kallikezel karahella?
Kohe tahi, sinnä tandze,
Kohe lätsi, ni läbezi.
Ole-es keelo keelijät,
Kabol kodo kaitsijat.
Keeli ezä, keeli imä,
Keeli vele' viie' kuvve',
Sõzaregi kate' kolme'.
Kuule-es kinki keelämist,
Kinki kodo kaitsemist.
Üle karksi kate aia,
Üle pil'l'i pistilize,
Üle rops'e rohilize.
Putu-us puudeh maa pääle,
Põllule, põlli sinine,
Arole hari verevi,
Morole musta' kerige'.
Saie muile neiokene,
Kaaldu muile kabokene,
Saie muile saanuvas,
Armas muile antuvas,
Lätsi kübärält küzümä:
O küpär, laze' küläle,
Kaaz, karja saatema.
Küpär külmästä kõneli,
Kaaz kalest vasta kosti:
Jooze hatta, linda litsi,
Tandzi sa ilma tanota,
Linda ilma linikota,
Viska linik lepistühe,
Tano külä tanomihe.
Mina kuuli, vasta kosti,
Kosti ilma kuulemata:
Kuule, kuri ülgüväni,
Kuule, kalgi kaazavani!
Saa ei linik lepistüst,
Tano külä tanomist;
Linik saaze hüvist linost,
Tano langost tazatsist.
Nr. 59-ma tõizend.
Kuri võtku kurja muodo!
B.
Hää poisi, häbeläst poisi,
Kaunis poisi, kapost poisi!
Kuri võtku kurja muodo,
Kärväku käe amedi,
Mis om mehel man maateh,
Kua kõrra kõneldeh.
Käe' kõn'va' kõrikih,
Sõrme' vips'va veeritsih,
Päkä' puute pääte'ih.
Neiokeze', noorekeze',
Lina põlle linnukeze',
Vaa põlve vaimukeze!
Ärä es usku us'o kieltä,
Us'o kieltä, poizi mieltä.
Pois om luodu pettijäsä,
Pettijäsä, võttijasa.
Ärä peti, es ka võta,
Ärä naari, es ka naida, —
Peti es üöl pime'el,
Vanne päiväl valge'el,
Vanne es iho, vanne hinge,
Vanne põlvist põrguhe,
Kihä kiebä kattelahe.
Neiokeze', noorekeze',
Lina põlle linnukeze',
Vaa põlve vaimukeze!
Hoitke tie' vüöl vaiva' väidze',
Kõrval jo ravva' kõvera'.
Kui tule poisi putuma,
Hahka särki haarema:
Lüö' sa poizil puoli päädä,
Heridze igä lühendä.
Pini hind iks heritsest,
Kasi kohus koerasta.
Meil omma poizi' poogelize',
Haha' särgi' haagelize'.
Muial poizi' põvvatetu',
Haha' särgi' hallatetu'.
Nr. 60-ma tõizend.
Ärge ikke ilozalle.
B.
Neiokeze', noorekeze'!
Ärä tie' ihku ilozalle,
Ärä puhku punatselle,
Ärä vierku verevälle.
Illos mies iketava,
Verrev vere valaja.
Tooze rooza Roodzimaalt,
Piidza tooze Pihkevast,
Pess neio piha pääle,
Sääd neio sälä pääle,
Kuda neio kukru pääle:
Sie neio sinine põll',
Kalevune kaalarätt';
Sedä sa iä ihazit,
Kazupõlve kargelit.
Neiokeze', noorekeze',
Kabokeze', kallikeze'!
Minge tie' mustale mehele,
Tine'elle Tuama'alle,
Kiä avitas azend tetä,
Tsia süömä siädä,
Latse putro puhuskella.
Nr. 61-ze tõizendid.
Ema õpetus.
F.
Imä opas' kooldenani,
Karist' kalmu minnenäni:
Tütär-latsi, linnukene!
Tule kurja kozjovalle,
Vilets viina andemahe,
Pane sa razu' aiale,
Koti tüki' katuselle,
Viska viina' viruselle,
Olle kanni' kummi pääle.
Tule hüvä kozjovalle,
Virka viina andemahe,
Pane sa lina' aiale,
Käteräti' katuselle.
Kui saa sulle halva miesi,
Kaalus kalgi kaazakene,
Tie' sa vuode vezile,
Laoda' lina' ligedalle,
Pane oda otsepäidi,
Säksa väidze' sällüpäidi.
Sina hukka halva miesi,
Kaoda kalli kaazakene!
G.
Kui sai tütär kazunus,
Mari maale tõuzenus,
Imä tütärd palle'elli:
Tütär, hellä linnukene!
Hoia sa au alale,
Hoia lemme pikil linol.
Küllält au azeme saa,
Lemme löüd leivä paiga.
Nr. 69-ma tõizend.
Leskede laul.
C.
Süä mull tuuze süüdü pal'l'o,
Meelekene mitu vika.
Kelle ütle oma oho,
Kelle kaiba oma kahjo?
Kivile kerigo teele,
Kannule karja maale,
Azemelle anna teedä.
Kivi ütel': ole kõva!
Kandu ütel': ole kalgi!
Tuli ütel': ole tuima!
Vezi ütel': ole vihane!
Kuis ma kindmä, kivikene
Kuis ma kalgi, kannukene,
Vihane, viekene,
Tuim ole, tulekene?
Ole-ei mina tuimast suust,
Tuima imä tütterest.
Ilokas oll' mino imä,
Naljakas oll' mino naine.
Ilo iz'e meeste poole,
Naaru lazi naiste poole.
Lätsi ta läbi kolme hulga,
Läbi meeste, läbi naiste,
Läbi tükk'e tütterekast,
Läbi poizasta poeldi.
Ega no nõnna alla laze,
Käki nõnna käüsehe,
Sula suud siidikohe.
Hoora' hoiz'e huulezid,
Piirvä' peenühtä palehta,
Mie' hoia hüvvä hamehta,
Piire peenühtä palajat.
Imä hoiz'e tuohu huonehe,
Kaits'e tuohu kamberehe,
Kohon tutti toimatsit,
Kohon lasti labatsit,
Meelest mehikoatsit.
Imä hoiz' kirstuh kipe vitsa,
Kaane all kazvo ladva.
Kui es viizi, ni vipudi,
Kui es suta, ni sopudi.
Es hoia meid tuohu huonehe,
Kaidza tuohu kamberehe,
Kohe hoora' hoietiva',
Kohe litsi' liidetivä'.
Nr. 80-ma tõizend.
Tantsides.
B.
Tandzi, tandzi tammekene,
Kõnni kõlle kõivokene,
Ojo uibo osakene,
Veerü vitsa ladvakene,
Nõrku nitse nõõlukene!
Ole-ei siin sedä miest,
Sedä poisi poole pääl,
Keä pand tamme tandzima,
Kõlle kõivo kõndima,
Uibo osa ojoma,
Vitsa ladva veerümä.
Küll om siin seo mies,
Seo poisi poole pääl,
Keä pand neio ikemahe,
Virve vettä laskemahe.
Nr. 83-ma tõizendid.
Oi mino hüvvä herräkeist.
B.
Oh mu illos herräkene,
Kulda-kruoni provvakene!
Tule usse tooli pääle,
Saista saani varva pääle,
Kae üle oma külä,
Vahi üle oma valla,
Kae kui valda vaivatie,
Perüs valda piinatie.
Ega riedih riizuti,
Ega puol'bä peseti,
Sõle rinnast riizuti,
Helme' kaalast kaksati.
Rikku-u' ärä imändä rinda,
Kaksakugi herrä kaala!
Kui rik' vaeze huo rinna,
Kaksas' vaeze ratsu kaala,
Hobo rinda oige'elli,
Varza kapjo kaibe'elli.
Tütreku' tümähnä iki,
Naize' kasteni kadzadi.
Miä oll' põlvi põrguhna,
Tuo oll' meie mõizahna.
Poizi' põlvi põdeva',
Vana' mehe' varbida.
C.
Tule üles herräkene,
Kulda kruoni provvakene!
Tule üles tooli pääle,
Saista saani veere pääle!
Kae kuis valda vaivatas,
Perüs valda piinatas!
Kuri om pantu kubijas,
Tsea kiuhka kilteres.
Kubijas kurja, hopman hullu,
Omma' nii kui põrgu lõvi',
Use' kiidzva' kikka'ani,
Värä' vaagi valge'eni.
Mehe tugezi tulpe nõal,
Naize' saizva' saina nõal,
Kana paari' kangelah,
Muna korvi' käehnä,
Kunas herrä kodo tule.
Pästke mie' mehe' vallale,
Pästke vaeze' vao päält,
Pästke orja' ose päält
Joba tule tule palang,
Joba veerüs vere valang.
Tõi iks suosta soola vitsa',
Paiust tõi vitsa' palava'.
Pand' sis mehe paku pääle,
Tõize risti perze pääle.
An'de tälle sada sälgä,
Kuuz'kümmend kuke pääle.
Põrguh paukva' paiu osa',
Libizeze' lepä lehe'.
Siin meil paukva' pallapoole',
Libizeze' linadze' hamme'.
Lätsi ma sis mies merele,
Lätte'elle kallo püüdmä.
Müti ma kui meri müräzi,
Konna' kotih kogizi.
Vei sis säkso lavva pääle.
Ezänd kitt'e, emänd kitt'e:
Milles neo' vähä' nii vägevä',
Mille ne kala' nii kareda'?
Neo' jo neljäkäpilize',
Neljäkümne küüdzelise'.
Sis sai aigu atra köütä,
Vanno vangerde paranda.
Nr. 84-ma tõizendid.
Mina tiijä orja elo.
C.
Arä orja' mulle ülgu,
Karjuzegi kaivaku,
Küll ma tiijä orja elo,
Orja elo, vaeze valu.
Kui orjah oltanese,
Käskijalah käüdäuese:
Orja' mingu uzinahe,
Käskijala' kärmä'ähe.
Kui jõvva, jõvve minnä,
Jõvve minnä, jõvve tulla,
Joosteh minnä joogi teele,
Karatehna karja teele.
Kurigo' kunte juoskva',
Järigo' järgi juoskva'.
Ole-e nie' kurigo' kundeh,
Ole-e nie' järigo' järehn;
Nie' kurja' kuulutuze',
Nie' halva' haugutuze',
Läävä' läbi söäme,
Läbi hellä hingekeze,
Läbi kundzest küünüze',
Läbi vaoze' varbe'ist.
D.
Kunas ne pühi' tuleva',
Kunas Jõulu' jõudeneze'?
Saava' sarve' saizema,
Moka' morro maitsema.
Harva es neidä aiguzida,
Pizut neidä päivizidä,
Kui neid orjo kiteti,
Palgalizi palleldi.
Ori es maka orre pääl,
Palgaline parre pääl.
Kui sie orzi liigahtu,
Kui sie parzi painahtu,
Sis oll' otsah orja uni,
Magauzi manta lännü.
Nr. 102-ze tõizend.
Venna sõalugu.
B.
Olli meid viizi velitsit,
Kuvvekeze kurvitsit.
Kell olli kõrda sõtta sõita?
Vanembal kõrd kodo jäijä.
Vanemb enämb vaiva nännü,
Enämb maija ehitänü.
Noorembal kõrd sõtta sõita.
Veli valmist' vankerida,
Ezä ilost' hiirokeista,
Imä ummel' udzu-hammeht,
Sõzar sõrmi-kinde'id.
Velekene, noorekene!
Kui sa sõidat sõa tiedä,
Kui sa veerit vere tiedä,
Ärä sa sõast ette mingu,
Ette mingu, perrä jäägu!
Ieh om hurte hoitemine,
Peräh pinn'e kaitsemine.
Ärä sa inne tarre mingu,
Inne astku ahjo ette.
Sääl omma' lätte' läve alla,
Sääl om pettüs pingi alla.
Ärä sa inne süömä mingu,
Sääl om sizeh sivvu pää,
Luitsah omma' lutsu luu'.
Velekene, noorekene!
Kui sa valat vainu tiedä,
Ärä sa üle mere mingu!
Meri om täüz' meeste päid,
Narv om täüz' naiste verd.
Kui sa üle Kuiva lähät,
Ärä Kuivast vettä joogu.
Kuiv om täüz' kuolja luid.
Sõida sa sõa keskela,
Vala sa sõa vaihela.
Sõzar veljä sõnaldama:
Kunas sa kodo käümä tulet,
Kunas veerüt velitsille?
Sõzareni, armahani!
Kui ne luiga' mustas läävä',
Kaarna' kulla karvalizes,
Sis ma siijä käümä tule.
Tulli veli käümähe,
Aie ezä akna ala,
Raput' rauda-ohilikka,
Helist' kulda-kannusida:
Tere mino ezäkene!
Tulli ezä, es ta tunne:
Venne mies, venne hobene,
Venne luoka lodjapuine,
Venne saani sarapuine.
Naksi jälle sõitemahe,
Naksi silmä' tsilkumahe,
Kulmul kulda pilksumahe.
Aie imä akna ala.
Tulli imä, küll ta tundze
Umast udzu-hamme'est,
Sõzar sõrmi-kinde'ista.
Velekene, nõrgakene!
Sõku mulle sõa juttu,
Vaagu mulle vainu juttu.
Kas om sõah naista armas,
Naista armas, kaaza kallis?
Sõah om armas hõpe-mõõka,
Sääl om kallis kaala rauda.
Mis sull sõah süvvä anti?
Püsü pühkmit, mõõga mõskmit.
Nr. 112-ma tõizend.
Ilma tütär.
B.
Tulli üles hummongul,
Varra inne valge'et,
Pühe tare kolmipäidi,
Tare nelätaheliku,
Veie suohu suure puru,
Pühkeme' Pühäpalole.
Ezi ärä kulle'elli,
Kulle'elli, kae'elli.
Kuuli suoh iketavat,
Laane takah lauletavat
Suoh iki suuri kuuzi,
Laaneh ladvata pedajä.
Mina kodo joosteh joozi,
Joosteh joozi, jalo käve:
Velekene, noorekene!
Heo' sa kirves vaivasi,
Tie' kirves teräväs,
Rao' suost suure' kuuze',
Laanest ladvata pedäjä'.
Veli läts' puud ragoma.
Tüvi merde tündzähtie,
Ladev satte Saaremaale.
Kiä tüve merest tooze,
Ladva saaze Saaremaalt?
Meil iks kotoh hää' härä',
Hää' härä', padja' paadi'.
Miä tüvest tettänes,
Miä ladvast lastanes?
Tetti neio kinä kirstu,
Kinä kirstu, mõõli vakka.
Kui sie neio kirstul käve,
Kohe kuuldu kiidzumine,
Kohe vaka vaakumine?
Inne kuuldu Ilmusihe,
Pääle kuuldu Päivisihe;
Inne tulli kozja' Ilmusist,
Pääle kozja' Päivisist.
Tulli päivä kozjovalle:
Tere ilma illos tütär,
Tere taiva tarka latsi!
Kas sust saaze päivä naist,
Päivä poja mõrzijat?
Ei ma päiväle lähä.
Päiväl olli pal'l'o tüöd,
Õdangulta minemine,
Hummongulta nõzemine.
Tulli kuu kozjovalle:
Tere ilma illos tütär,
Tere taiva tarka latsi!
Kas sust saaze kuu naist,
Kuu poja mõrzijat?
Ei ma kuule lähä.
Kuul olli pal'l'o tüödä,
Kõrra kasvi, tõize katte,
Kolmanda kogoni ilma oll'.
Tulli ago kozjovalle:
Tere ilma illos tütär,
Tere taiva tarka latsi!
Kas sust saaze ao naist,
Ao poja mõrzijat?
Ei ma aole lähä.
Aol olli pal'l'o tüöd,
Õdangulta minemine,
Hummongulta tulemine.
Tulli tähti kozjovalle:
Tere ilma illos tütär,
Tere taiva tarka latsi!
Kas sust saaze tähe naist,
Tähe poja mõrzijat?
Velekene, noorekene!
Vii talli tähe hobene,
Laterihe tähe lauki.
Täht olli täüzi peiokene.
Ärä piä mina luoduvalle,
Luoduvalle, säädüvälle.