Vabadussõjalaste suurkongressi poolt 17. dets. s. a. vastuvõetud otsused ja resolutsioonid
| ||||||||||
Vabadussõjalaste suurkongressi poolt 17. dets. s. a. vastuvõetud otsused ja resolutsioonid.
Vabadussõjalaste liikumise üldsuund määrati kindlaks 20. märtsil 1932. a. peetud kongressil vastuvõetud otsuses, mis järgmiselt kõlab:
Uskudes vankumatult Eesti rahva eluõigusesse ja elujõusse võitleb vabadussõjalaste liikumine selle eest, et Eesti rahvas kujuneks tegelikult vabaks ja võimsaks rahvuslikuks tervikuks, mille huvid seisavad kõrgemal ning on jõulisemad üksikute isikute ja kihtide huvidest, ja et saaks kindlustatud igaveseks ajaks rippumatus ja iseseisvus Eesti rahvusriigile, milles kõik eestlased leiavad rahuliku töötamise ja inimväärse elamise võimalused. –
Kooskõlas selle otsusega on tänapäevani arenenud vabadussõjalaste liikumine.
Samas otsuses ettetoodud põhimõtte arendamiseks kandis 17. dets. s. a. ärapeetud EVL suurkongressil A. Sirk ette üksikasjalikumad seisukohad, millest kongress ühelhäälel vastu võttis järgmised:
1) Eesti on põllumajanduslik riik. Põlluharija on Eesti riigi ja rahva üks kandvamaid alustugesid, kellele rajaneb meie riigi iseseisvuse vankumatu püsivus. Põllumajandus peab olema rahvusliku majanduse ülesehitamise aluspõhjaks. Sellele seisukohale tuleb suunata meie majanduspoliitika. Jõukas põlluharija tähendab elujõulist rahvamajandust.
Et põlluharija võiks jääda kindlaks aluseks meie riigi arendamisel ja Eesti rahvusliku majanduse ülesehitamisel, selleks on vaja:
a) Kujundada Eesti põlluharijast ühtlane põlluharijaskond ja talle kindlustada auväärne seisukoht rahvuslikus tervikus, kes kooskõlas teiste kutsealadega võitleb elujõulise rahvusliku majanduse loomise ja varade suurendamise eest.
b) Et ärahoida rahvusliku majanduse aluspõhja – põllumajanduse – lõhkumist, mis hädaohtlik tervele rahvuslikule majandusele, tuleb põlluharija eluase, maa, temale kindlustada põliseks omanduseks, millest ei tohi põlluharijat sunniviisil lahutada temast mitte äraolenevatel põhjustel tekkinud majandusliste raskuste tagajärjel.
c) põllumajanduse lõpuliku väljakurnamise ärahoidmiseks tuleb vähendada viimse võimaluseni põllusaaduste vahetalituse ja ümbertöötamise kulusid, et põlluharija saaks kätte õiglase tasu oma saaduste eest. Selleks tuleb ümberkorraldada siseturg ja õiges suunas juhtida põllumajanduse krediidi poliitikat.
d) Kongress tunnistab vildakuks ja põllumajandusele hädaohtlikuks senise juhusliku ja korralageda põllusaaduste turustamise välisturgudel ja nõuab kiires korras sihikindlale ja otstarbekohasele välisturgude sissetöötamisele ja kindlustamisele asumist, et võimaldada põllumajandussaaduste kestvat mahutamist välisturgudele.
e) Põllusaaduste turustamiseks asutatud ettevõtted, mis loodud parteipoliitilistel põhjustel tulevad kaotada kui ülearune koorem põlluharija õlgadel, kus direktorite ja muude asjameeste sissetulekud neelavad suure osa põlluharija vaevast ja sellest hinnast, mis põllusaaduse eest turul makstakse.
f) Maadsoovijate rahuldamiseks tuleb esimeses järjekorras välja anda riigi ja omavalitsuste kõlvulikud maad – mõisad, eriotstarbekohad jne.
2) Eesti töölistest tuleb kujundada ühtlane rahvuslik tööliskond ja talle kindlustada auväärne ja teistele kutsealadele võrdne seisukoht rahvuslikus tervikus, kusjuures eesti tööliskond kooskõlas teiste kutsealadega peab võitlema elujõulise rahvusliku majanduse loomise ja varade suurendamise eest.
3) Rahvamajanduse elujõulise tuleviku huvides tuleb tööliskonna kui suurema kaubatarvitaja ostujõudu tõsta ja selleks töölisele kindlustada õiglane osasaamine loodud varadest ja saadustest, ning vaimlistest hüvedest.
4) Tuleb maksma panna töökorralduse seadus ja ellu kutsuda töökohtud, et kindlustada tööliskonnale vahekordades ettevõtjaga õiguslikud alused ja ära määrata ülesanded, mis tööliskonnal täita rahvusliku majanduse loomisel ja arendamisel. Õigusteta proletaarlane peab muutuma vastutavaks kaastööliseks majanduslikus aparaadis, kelle õiglased huvid kaitstud.
5) Töötatöölsus on majandusline ja ühiskondline väärnähtus. Eesti rahvusliste varade õiglane ja otstarbekohane kasutamine võimaldab inimväärse äraelamise kõikidele Eesti kodanikudele. Selleks tuleb:
a) kaotada korralagedus majanduses ja asuda rahvuslise majanduse ülesehitamisele;
b) kaotada ära kõigi nende ainete sissevedu, mida majandusliselt tasuvalt võimalik valmistada kodumaal ja vajaduse korral soodustada uute elujõuliste tööstusharude loomist;
c) töötatöölsuse vastu võitlemise summadega ja muude võimalikkude abinõudega asuda kiires korras plaanikindlale ja suurejoonelisele siseasundamisele, luues riigi ja omavalitsuse tagavara- ja uudismaadel asunduskohad;
d) rahva tähtsamaid varandusi – kodanike tööjõudu ja tervist hoida ning kindlustada, – korraldades oma tööjõust ülespidamist teenivate kodanike kindlustamist haiguse, õnnetuse, töövõimetuse jne. vastu.
6) Eesti loodus- ja maapõuevarad ei tohi sattuda võõrastesse kätesse, vaid peavad leidma otstarbekohase ja kokkuhoidliku kasutamise sel viisil, et saadud tulud jääksid sisemaale ja saaksid rakendatud uute väärtuste loomiseks.
7) Kongress mõistab kindlasti hukka senini erakonnameeste algatusel Eesti rahvusliste kapitalide rõhuva osa väljalaenamise Eesti rahvusele ja majandusele vaenulistesse kätesse ja nõuab selle väärnähtuse otsekohest lõpetamist.
8) Eesti rahvusliku majanduse loomiseks tuleb Eesti rahvusele ehk rahvamajandusele vaenulistest kätest nimetatud kapitalid sissenõuda ja need summad, mis sissenõudmisel kättesaamatuks jäävad või senini korstnasse kirjutatud – tulevad sissenõuda neilt tegelastelt, direktoritelt ja nõukogu liigetelt, kelle otsuste põjal nimetatud summad välja antud.
9) Kapitali ülesandeks peab olema oma rahva teenimine, kapital peab saama tööriistaks rahva elujärje parandamisel.
10) Eraomandus ja eraalgatus peab Eestis olema kindlustatud. Varanduste kasutamine on kohustus riigi üldhuvide vastu, mille eesmärgiks peab olema rahva jõukuse tõstmine.
11) Kongress nõuab, et lõpetataks elujõuetutele majandusharudele erakorraliste riiklikkude toetuste ja soodustuste nagu monopolid jne. andmine, ning et kõik riiklikkude laenudega ülekoormatud ettevõtted riikliku kontrolli alla võetaks.
12) Eesti rahval tuleb põllumajanduse kõrval, arvestades Eesti geograafilist asendit, arendada tööstust, et luua rahvuslik majanduslik tervik ja rakendada tööle kodanikke. Tööstuse suundamisel tuleb pöörata suuremat tähelepanu senisest kesk-, väike- ja käsitööstuse arendamisele. Suurtööstust tuleb meil arendada niivõrd, kui selleks on looduslised ja majanduslised eeltingimused elujõuliseks kujunemiseks, hoides ära vesivõsude tekkimise, mis neelavad rahva varandusi ja kapitali.
13) Et meie laevandus ja kalandus on üheks tulutoovamaks allikaks nii riigimajanduse arengul välis- kui ka sisekaubanduses ja võib olla meie rahanduse püsivamaks aluseks, peab kongress tarvilikuks, et Eesti kui pika merepiiriga riik arendaks oma kaubalaevastikku ja kalandust, mis annab püsivat tööd meremeestele ja kaluritele ning kindlustab välisvaluuta sissevoolu.
14) Kongress tunnistab vildakuks üksikutele kaubanduslistele ettevõtetele eriliste soodustuste andmise ja nõuab, et kõik kaubanduslised ettevõtted asetataks üheõigusluse alusele.
15) Nõuda noorsoo kasvatamist kindlas rahvuslikus vaimus isamaa poliitilise ja kultuurilise parema tuleviku kindlustamiseks, kasvatades noorsoos armastust ja lugupidamist töö vastu.
16) Kuna kristlik kirik süvendab ja arendab riigi kodanikes usutundeid ja elamusi, seega luues aluse riigikodanike kõlblisele kasvamisele ja ausale tegutsemisele, siis tunnistab riik kirikut, kui tähtsat tegurit riiklikus ja rahvuslikus elus ja tagab temale väärilise tegutsemisvõimaluse.
17) Aktiivselt ja väärselt tuleb arendada ja süvendada tihedaid ja sõbralikke suhteid kõikide riikide ja rahvastega, eriti nendega, kes meid meie rahvusliku ja riikliku iseseisvuse ja rippumatuse kättevõitmisel moraalselt ja tegelikult toetanud. Poliitilisi ja majanduslikke välissuhteid arendades astume aga kindlasti vastu igasugustele püüetele, mis on suunatud meie rahvusriigi poliitilise või majandusliku rippumatuse hävitamisele.
18) Kongress leiab, et Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei ja teiste sotsialistliku ühiskonna korra maksmapanekut taotlevate organisatsioonide tegevus on sihitud selle poole, et kukutada meie maksvat põhiseaduslikku riigi- ja ühiskonna-korda ja kujundada Eesti rahvusest klassivaenul põhjenevat marksistlik-sotsialistlikku ühiskonda, mille järgi nii eesti põlluharija kui ka tööline, samuti linna ja alevi kodanik muutuks õigusteta ja isamaata riigi moonakaks. Nende marksistlik-sotsialistlikkude organisatsioonide otsekoheseks sihiks on lõhkuda ja hävitada neid majanduslisi, kultuurilisi ja riiklisi saavutusi, mida Eesti rahvas põlvest-põlve kestnud visa võitlusega ja sangarliku vabadussõjaga on endale kindlustanud.
Seepärast kongress kiidab heaks Marksisimi Vastu Võitlemise Seaduse eelnõu esitamise EVL Keskjuhatuse poolt ja nõuab, et sellele eelnõule saaks antud käik rahvaalgatamise korras. Kongress nõuab, et riigikogu juhatus võtaks revideerimisele oma otsuse, millega ta keeldus eelnõule käiku andmast, kuna selle eelnõule käigu andmine on täies kooskõlas meil maksva põhiseadusega ja muude seadustega.
Vabadussõjalus ei jäta võitlust marksismi vastu enne, kui see hädaohtlik ja Eesti rahva puhast hingeelu mürgitav väärõpetus Eestist lõpulikult on välja tõrjutud.
19) Kongress tunnistab vajalikuks, et võetaks vastu ja pandaks maksma sellekohane seadus, mille järgi kõik isikud, kes on või kunagi on olnud riigikogu liikmed ja vabariigi valitsuse liikmed, samuti kes on või kunagi on olnud ametis kõrgematel riigi- või omavalitsusteenisutse kohtadel ja kelle kohta on tekkinud kahtlus, et nemad, ärakasutades oma kõrget seisukohta ja ametit, on riigi üldhuvide vastaselt – ebaseaduslikult rikastunud, – on kohustatud vastava nõudmise peale esitama täpsed andmed oma varanduse koosseisu ja asukoha üle ning tõestama, mis allikatest ja mil viisil nemad oma varanduse on kogunud ja saanud. Juhul, kui need isikud neile määratud tähtajaks ei suuda tõestada, et nad kogutud varanduse on saanud ausal ja seaduslikul teel, tunnustatakse, et see varandus on saadud ebaseaduslikul teel ja sarnasel korral võetakse varandus tasuta kas täielikult või osaliselt riigi omandusse.
EVL keskjuhatusele teha ülesandeks vajaduse korral töötada välja vastav seaduse eelnõu ja esitada riigikogule.
20) Kongress mõistab hukka tasumaksmise balti parunitelt ja landesvehrlastelt võõrandatud maade eest ja tunnistab selle ajalooliseks ülekohtuks.
Kongress nõuab, et kiires korras selgitataks välja need isikud, kelle algatusel ja kaastegevusel tasumaksmine viidi läbi.
Kongress nõuab tasumaksmise otsekohest lõpetamist.
21) Praegu on riigikogus arutamisel ja otsustamisel müüdud sõjalaevade asemele uue kaitselaevastiku soetamine ja selleks krediitide määramise küsimused. Kuna praegusele riigikogule on rahvas avaldanud mitmekordselt umbusaldust ja kuna peale uue põhiseaduse vastuvõtmist rahva poolt praeguse valitsuse ja riigikogu ülesanded ja töö peavad piirduma ainult nende jooksvate küsimuste lahendamisega, mis on tingitud üleminekust uuele põhiseaduslikule korrale, siis kongress nõuab, et säärased põhipanevad riigikaitse küsimused jäetaks täies ulatuses lahendada uue põhiseaduse põhjal valitavale riigikogule.
22) Praegu on vastavas ametkonnas väljatöötamisel seaduse eelnõu, millega tahetakse keelata osa kodanikkudel – riigiametnikkudel, kaitseväelastel ja kaitseliitlastel – võtta osa oma riigi ja rahva poliitilisest elust ja seega võtta võimalus kaasarääkida oma riigi ja rahva saatuse määramisest.
Säärane kavatsus on lausa põhiseaduse §§ 6. ja 18. vastane, mille järgi kõik kodanikud on seaduse ees ühetaolised ja mille järgi koondumine ühingutesse on kõikidel kodanikkudel vaba.
Sellepärast Kongress mõistab selle kavatsuse hukka ja teeb Keskjuhatusele ülesandeks võtta tarvitusele kõik temal käepärast olevad seaduslikud abinõud selle põhiseadusevastase kavatsuse teostamise takistamiseks.
23) Kongress mõistab kindlasti hukka ja tõrjub tagasi selle alatu ning alusetu laimu ja mustamise, mis erakondlaste ja erakondlise ajakirjanduse poolt on sihitud Vabadussõjalaste liikumise vastu selles, nagu seisaksid vabadussõjalased mingis ühenduses Balti parunitega ja saksa natsionaalsotsialistidega.
Kongress rõhutab ja kinnitab, et Vabadussõjalaste Liidul pole olnud ega ei ole mingit ühendust Balti parunitega ja saksa natsionaalsotsialistidega.
Vabadussõjalased vaatavad landesvehrile ja Balti parunitele kui eestluse põlistele vaenlastele.
Vabadussõjalased on alati valmis järsult ja kindlalt astuma välja igasuguse kavatsuste ja tegevuse vastu, mis on Eesti riigi iseseisvuse ja Eesti rahva kahjuks.
24) Erakondlikud ajalehed on sihikindlalt levitanud jämedat valet ja laimu vabadussõjalaste liikumise vastu, millega on tekitatud rahva seas pahameelt ja arusaamatusi ning on annud võimaluse väärtõlgitsemiseks välismaal Eesti sisepoliitilise olukorra kohta.
Kongress mõistab erakondliku ajakirjanduse teguviisi hukka ja nõuab viibimata sarnase vale ja laimu levitamise lõpetamist.
Kongress volitab EVL keskjuhatust kuulutama välja üleriikliku boikotti nende erakondlikkude ajalehtede kohta, kes sarnast valet ja laimu levitavad. Üksikasjade äramääramine jääb keskjuhatuse hooleks.
Boikoti väljakuulutamisel keskjuhatuse poolt tuleb see viia läbi üksmeelselt kõigi kaasvõitlejate poolt.
25) Vabadussõjalaste kongress otsustab võtta aktiivselt osa omavalitsuste, riigivanema ja riigikogu valimistest.
26) Avaldada üleskutse kõigile 416.000 uue põhiseaduse poolt hääletajatele, et nad koonduksid EV Liidu ümber, ning ühiselt viimasega ehitaksid üles Eesti rahvusriigi uue põhiseaduse vaimus. Üleskutse teksti koostamine panna EVL Keskjuhatuse peale.