Kesk suwe ööd kui mõttes minu salu,
Üks ööpik üksi hõiskab südames, —
Siis wiljawäljad, puud ja kodu-talu.
Kõik ehawalgel warjuks tihenes,
Ei jäänud muud kui unenägu walge
Kesk põllu-ringi kastet külwades.
Kui peita tahaks kodu sülle palge,
Kui õnnist muinasjuttu korrata —
Ja seisan wait, ei meelde tärka alge.
Ma nagu koormast pean algama.
