Riiginõukogu saab kogu Seltskondliku Maja
| ||||||
Organisatsioonid peavad kolima välja Seltskondlikust Majast. – Suuremaid ümberehitusi ei tehta. – Riiginõukogu jaoks ehitatakse tulevikus uus hoone.
[muuda]Riiginõukogu paigutamine Seltskondlikku Majja on nüüd võetud vastu ka Rahvusliku Ehituskomitee poolt. kunaa asjaga on kaunis kiire, sest Riiginõukogu astub kokku juba aprillis, siis alustatakseotsekohe ettevalmistustöödega. Riiginõukogu saab enesele kogu Seltskondliku Maja, kõik tema neli korda. Välja peavad kolima organisatsioonid, kes senini leidsid ulualust Seltskondlikus Majas, ja otsima endile uut korterit. "Centumi" kohta on kuuldagi arvamisi, et tema läheb üle "Kuld Lõvisse".
Seltskondliku Maja teisele korrale paigutatakse koosolekutesaal. Sinna tellitakse niisamasugune kasepuust mööbel nagu Riigikogu koosolekutesaalis. Ka lastakse valmistada Riigikogu eeskujul kõne- ning juhatusepoodiumid, mis seatakse üles saali ühte otsa.
Nõupidamise, juhatuse, kantselei ja muud ruumid paigutatakse Seltskondliku Maja kolmandale ja neljandale korrale, Riiginõukogu einelaud esimesele korrale. Eraldi mööblit sinna ei muretseta, kuna Seltskondlik Maja üüritalse ühes mööbliga.
Uue mööbli tellimisest loobutakse sellepärast, et Seltskondlikku Maja tahetakse kasutada ainult ajutise asupaigana. Riiginõukogu jaoks ehitatakse alla linna eraldi hoone, ning kui see on valmis, siis sisustatakse ta uue mööbliga vastavalt ruumide nõuetele. Riiginõukogu jaoks ehitatava hoone asukoht ei ole veel kindel ning seda alles vaadatakse ligemalt järele.
Mõnelt poolt on tõstetud üles ka mõte ehitada ühist hoonet Riigikogu mõlema koja jaoks, kuid valitsuse ringkondades ollakse säärase kava vastu. Riigivolikogu jääb Riigikogu hoonesse Toompeale ja Riiginõukogu oma hoonesse alla linna. Esialgu aga Seltskondlikku Majja. Ühisteks koosolekuteks tulevad mõlemad kojad kokku Riigikogu hoones.
Seltskondlik Maja, kuhu asub nüüd Riiginõukogu, kuulub o.-ü. "Seltskondlik Majale", mis loodi 1924. aastal.
Seltskondliku Maja ehitamise mõte kerkis üles 1923. aastal, et luua eesti intelligentsile kokkutuleku kohta. Selleks saadeti välja ringkiri-üleskutse organisatsioonidele ja isikutele tulla loodava osaühisuse liikmeks, millele kirjutasid alla kõik tooaegsete erakondade juhid: praegune Riigihoidja K. Päts, J. Kukk, J. Tõnisson, O. Amberg ja A. Rei. Kui asutamiskapital oli koos, siis loodi osaühisus, mille põhikiri kinnitati 1924. a. mais. Asutajateks on: K. Päts, M. Jaakson, J. Reintal, J. Parik, A. Kuben, A. Uesson, A. Peet, R. Reiar. Maja ehitamist alustati 1924. a. ja ta valmis 1925. aastal.