Riigieelarve seadus
RIIGIEELARVE SEADUS
Antud Riigihoidja poolt dekreedina 10. märtsil 1938.
I.
1. peatükk.
Üldeeskirjad.
§ 1. Riigieelarve sisaldab kõik riigi ühe aasta tulud ja kulud, välja arvatud eripõhikirjade ja -seaduste alusel tegutsevate riiklikkude ettevõtete ja asutiste ninig riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide tulud ja kulud, mis tulevad riigieelarve koostamisel arvesse seevõrra, kui need on ette nähtud vastavates seadustes ja määrustes.
Tulud ja kulud riigieelarves viiakse lõppkokkuvõttes tasakaalu.
§ 2. Riigi eelarveaasta algab 1. aprillil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. märtsil.
2. peatükk.
Tulude ja kulude liigitus.
§ 3. Riigi tulud ja kulud jagunevad korralisteks ja erakorralisteks.
§ 4. Erakorralisteks loetakse juhuslikult või ühekordselt saadav tulu. Muud tulud loetakse korralisteks.
§ 5. Erakorraliseks loetakse kulu, mis tehakse suuremaks ühekordse iseloomuga vajaduseks. Muud kulud loetakse korralisteks.
3. peatükk.
Nomenklatuurid.
§ 6. Eelarve tulude ja kulude nomenklatuurid jagunevad peatükkideks ja paragrahvideks ning tarbe korral veel alljaotisteks. Kulusid võidakse koondada ka vahenditult paragrahvidesse.
Korraliste tulude ja kulude nomenklatuurid määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul.
Erakorraliste tulude ja kulude nomenklatuurid kujundatakse eelarve-ettepaneku koostamise ja läbivaatamise ning eelarve vastuvõtmise korras.
§ 7. Tulude nomenklatuuri peatükid koostatakse tuludest, mis kannavad ühiseid üldtunnuseid.
Tulude paragrahvidesse võetakse vastavate üksikute tuluallikate summad.
§ 8. Kulude nomenklatuuri peatükki koostatakse riigikeskasutise juhatajale vahenditult alluva ametkonna kulud kas kõik või jaotatult temale alluva asutise üksuste järgi, arvestades ametkonna ülesannete erinevust ja asutiste asukohta.
Igasse kulude paragrahvi koondatakse kõik sama iseloomuga kulud peatüki piires.
4. peatükk.
Riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekute koostamine.
§ 9. Riigi-keskasutiste tulude ja kulude eelarve-ettepanekud koostatakse vastavalt peatükkidele, paragrahvidele ja alljaotistele asjaomaste riigi-keskasutiste juhatajate korralduste põhjal.
Nomenklatuuri jaotiste summade suuruse lähemaks põhjendamiseks lisandavad riigi-keskasutised eelarve-ettepanekule tarvilikud alused, seletused ja muu selgitava materjali.
§ 10. Kui eelarve-ettepanekusse võetakse esmakordselt summa otstarbeks, mille teostamine peab kindla kava järgi teostuma kahe või mitme eelarveaasta jooksul, siis ühes esimese summa võtmisega eelarvesse koostatakse kogu teostatava ülesande krediidikava ja võimalikult tehnilised kavandid ning kirjeldused, mis lisandatakse riigi-keskasutise eelarve-ettepanekule.
Järgnevail aastail võetakse eelarve-ettepanekuisse summad, mis vajalikud eelmises lõikes tähendatud kavade teostamiseks ja mis langevad krediidikavade kohaselt vastavaile aastaile, kui need krediidikavad on varem ühes eelarvega vastu võetud.
§ 11. Eripõhikirjade ja -seaduste alusel tegutsevate riiklikkude ettevõtete ja asutiste, samuti riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide poolt riigikassasse makstavad või riigikassast neile antavad summad võetakse riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekuisse üldsummades, kuivõrd eriseadused ei määra teisiti.
Nende ettevõtete, asutiste ja kapitalide tulude ja kulude erieelarved koostatakse eraldi ning varustatult § 19 ettenähtud andmetega lisandatakse vastava riigi-keskasutise eelarve-ettepanekule.
§ 12. Riigi-keskasutiste poolt koostatud eelarve-ettepanekud ühes lisadega saadetakse Majandusministeeriumile ja Riigikontrollile hiljemalt 15. oktoobriks enne vastava eelarveaasta algust.
§ 13. Pärast eelarve-ettepanekute läbivaatamist Majandusministeeriumis ei esitata riigi-keskasutiste poolt mingisuguseid täiendusi, välja arvatud juhud, kui see on tingitud vahepeal jõustunud seaduste täitmisest või erakorraliselt tekkinud vajadusest.
§ 14. Majandusminister annab riigi-keskasutistele juhendid ja tarvilikud kavad eelarve-ettepanekute koostamiseks.5. peatükk.
Riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekute läbivaatamine ja riigi eelarve-ettepaneku kujundamine.
§ 15. Riigi-keskasutiste poolt koostatud eelarv-ettepanekute läbivaatamiseks moodustatakse Majandusministri algatusel Majandusministeeriumi juures eelarvekomisjon, kes koosneb Majandusministri esindajast ja Riigikontrolöri esindajast ning selle riigi-keskasutise juhataja esindajast, kelle eelarve-ettepanek on arutamisel.
Komisjonis kaalutakse eriti:
1) kas eelarve-ettepanekuisse võetud summad on põhjendatud ning kooskõlas selgitustes näidatud alustega;
2) kas eelarve-ettepanekuis on kehtivais seadustes ja määrustes kindlaksmääramata summad arvatletud vastavalt olulistele vajadustele;
3) kas nõutud kulud on kõik tingimata tarvilikud ja edasilükkamatu iseloomuga.
§ 16. Riigieelarve-ettepanekuisse võetakse riigi-keskasutiste eelarve-ettepanekuist summad Majandusministri ja asjaomase riigi-keskasutise juhataja esindaja vahel kokkulepitud suuruses.
Riigikontrolöri esindaja avaldab oma arvamuse kokkulepete kohta. Tema kirjalikud eriarvamused lisandatakse riigieelarve-ettepanekule komisjoni materjalina, kui Riigikontrolör peab seda tarvilikuks.
Kokkulepped riigieelarve-ettepanekusse summade võtmise kohta vajavad Majandusministri heakskiitmist. Majandusminister võib eelarve-ettepanekus summasid vähendada või kustutada.
§ 17. Kokkuleppe mittesaavutamisel paragrahvi 16 esimeses lõikes tähendatud korras pöördub vastava riigi-keskasutise juhataja hiljemalt kolme päeva kestel pärast riigi-keskasutise eelarve-ettepaneku läbivaatamist Majandusministri poole küsimuse lahendamiseks ja, kui ta ei nõustu ka Majandusministri seisukohaga või § 16 kolmanda lõike korras tehtud muudatusega, siis esitab ta hiljemalt viie päeva kestel, arvates Majandusministri seisukoha avaldamisest, Majandusministri kaudu vastulause Vabariigi Valitsusele, Vabariigi Pesidendi, Riigikogu ja Riigikontrolli eelarve-ettepanekute alal aga — Vabariigi Presidendile.
§ 18. Pärast vastulausete lahendamist kujundab Majandusminister riigieelarve-ettepaneku.
Kui riigieelarve-ettepaneku kujundamisel mõned summad on sellesse jäetud teissuguses suuruses, kui seda nõuavad vastavad seadused, põhjendab Majandusminister muudatuste vajadust ja toob riigieelarve-ettepaneku esitamisel Vabariigi Valitsusele ettepaneku vastavate eriseaduste muutmiseks selliselt, et neis eriseadustega ettenähtud summad ja normid oleksid kooskõlas eelarvesse võetud summadega.
§ 19. Riigieelarve ettepanekule lisandatakse:
1) tulude osas:
2) kulude osas:
3) § 11 nimetatud erieelarved.
§ 20. Riigieelarve-ettepanekule lisandab Majandusminister seletuskirja, mis sisaldab tulude ja kulude üldkirjelduse, kirjelduse olulisemaist muudatustest võrreldes eelmise eelarveaastaga ja ülevaate riigi võlgadest ja muudest kohustustest ning riigi poolt antavaist laenudest.
§ 21. Riigieelarve-ettepaneku ühes seletuskirjaga, eelarve tasakaalustamiseks tarvilikkude seaduseelnõudega ja muu lisamaterjaliga esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule hiljemalt seitsekümmend päeva enne eelarveaasta algust.
6. peatükk.
Eelarve vastuvõtmine.
§ 22. Riigikogu vaatab läbi ja võtab vastu Põhiseaduses ettenähtud korras temale Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelarve ühes § 10 nimetatud krediidikavadega.
§ 23. Kui jõustunud eelarve kestel Riigikogule esitatakse seaduseelnõud või ettepanekud, mille vastuvõtust on tingitud uued või suurenenud väljaminekud või tulude vähendamine, on esitajad kohustatud osutama tuluallikad, millest katta eeltähendatud väljaminekud või tulude kahanemine.
§ 24. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve kuulutatakse välja peatükkide ja paragrahvide järgi, Sõjaministeeriumi alal peatükkide järgi.
§ 25. Paragrahvis 11 nimetatud ettevõtete ja asutiste, samuti riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide erieelarved ja tegevuskavad kinnitab Vabariigi President pärast nende läbivaatamist § 15 nimetatud eelarvekomisjonis ja heakskiitmist Vabariigi Valitsuse poolt. Ettepanekud neis küsimustes teeb Majandusminister, kuivõrd eriseadused ei määra teisiti.
7. peatükk.
Riigieelarve täitmine.
§ 26. Riigieelarvet täidab Majandusminister. Majandusministri korraldusel avab Majandusministeeriumi Rahandusosakond krediite eelarves ettenähtud kulude katteks tarviduse järgi ja jälgib riigi tulude korraliku ja õigeaegse laekumise järele ning korraldab väljamaksmisi kassatagavarade ja laekuvate tulude piires.
§ 27. Ministrid ja riigiasutised võivad teha korraldusi, anda määrusi, sõlmida lepinguid ja võtta endale kohustusi, mis nõuavad riigieelarve korras rahalisi väljaminekuid, ainult siis, kui:
1) eelarves on ette nähtud selleks vajalikud summad;
2) kui vastavad krediidikavad on § 22 nimetatud korras vastu võetud;
3) kui eriseadus lubab sõlmida lepinguid ja määrab ühtlasi, milliste aastate eelarveisse võetakse vastavad krediidid, kuid ainult sel määral, kuivõrd eelarve-ettepanekute koostamisel ja eelarvete vastuvõtmisel ei ole tehtud või algatatud nende eriseaduste muutmist;
4) § 43 ettenähtud juhtudel.
Vabariigi Valitsuse volitusel Majandusminister võib kehtima panna korralduse, et iga kohustuse võtmine vajab tema eelnõusolekut.
§ 28. Kui eelarves ei jätku krediiti üksikute kuluparagrahvide järgi või kui tekib mõni ettenägemata kulu, milleks ei ole määratud krediiti ja puudub võimalus krediidi saamiseks lisaeelarvega, siis võib Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul määrata selleks summasid riigieelarves ettenähtud vastavast krediidist. Ettepanekud neis küsimustes Vabariigi Valitsusele teeb Majandusminister.
Vastav krediit võetakse Majandusministeeriumi kulude eelarvesse eriparagrahvina. Selle krediidi summa ei või ületada 200.000 krooni. Kasutatud summad paigutatakse järgneva lisaeelarve korras asjaomase riigi-keskasutise ossa.
§ 29. Kui eelarves ettenähtud tulusid küllaldasel määral eelarves ettenähtud kulude katteks ei laeku, siis võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi loal teha eesti Pangast laenu kuni 10% eelarve üldsummast panga põhikirjas ettenähtud tähtajaga ja tingimustel.
Tehtava laenu tagatiseks on Vabariigi Valitsusel õigus välja anda riigi võlakohustusi, võlakirju või kassaveksleid. Nende vormi, nimesväärtuse, tähtajad, intressimäära ja muud tingimused määrab Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul kokkuleppel Eesti Pangaga.
§ 30. Eelarve kuluparagrahvides määratud krediiti võib tarvitada ainult selles paragrahvis ettenähtud kulude katteks. Krediitide ümberpaigutamine peatüki piirides ühest kuluparagrahvist teise võib toimuda Vabariigi Valitsuse otsusega Majandusministri ettepanekul.
Krediitide ümberpaigutamine ühe ning sama paragrahvi piirides alljaotiste-vaheliselt võib toimuda Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.
§ 31. Riigieelarvesse kuuluvad tulud loetakse ühiseks riigi tuluks ja õigus neid seaduslikus korras käsutada on Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal.
Asutised, kelle hooleks on seaduse või Majandusministri korraldusega usaldatud riigimaksude ja muude tulude sissenõudmine ning vastuvõtmine, on kohustatud kandma kõik need summad määratud tähtaegadel ja korras riigi tulude arvele ja ühtlasi aru andma kõigist sissetulekuist Majandusministeeriumi Rahandusosakonnale ning Riigikontrollile.
Vastuvõetud summasid võivad asutised kasutada ka eelarves ettenähtud kulude katteks, kuid ainult avansina krediitide arvel. Sel teel kasutatud tulude ulatuses kantakse krediitidest vastavad summad riigi tulude arvele.
§ 32. Majandusminister koostab iga eelarveaasta kohta riigieelarve täitmise aruande ja kassaaruande ning esitab selle Vabariigi Valitsusele.
Vabariigi Valitsus esitab aruande Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule kinnitamiseks hiljemalt üheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu.
§ 33. Paragrahvis 11 nimetatud ettevõtete, asutiste ja kapitalide aruanded kinnitab Vabariigi President Vabariigi Valitsuse esitisel. Ettepanekud tehakse hiljemalt kaheksa kuud pärast aruandeaasta lõppu.
Need aruanded esitatakse Riigikogule teadmiseks koos riigieelarve täitmise ja kassaaruandega.
§ 34. Lähemad määrused riigi tulude ja kulude eelarve täitmiseks annab Majandusminister ja täitmisest aruandmiseks Majandusminister kokkuleppel Riigikontrolöriga.
8. peatükk.
Krediitide kehtivuse aeg.
§ 35. Riigieelarves ettenähtud kulukrediite võivad riigiasutised käsutada ainult vastava eelarveaasta kestel.
§ 36. Eelarveaasta lõpuks tarvitamata jäänud krediidid, välja arvatud § 37—40 ettenähtud juhud, suletakse sama eelarveaasta 31. märtsil.
§ 37. Kui eelarveaasta lõpuks ei ole jõutud tarvilikus ulatuses:
1) lunastada kohustusi kuni 31. märtsini sõlmitud lepingute või antud tellimuste põhjal;
2) lunastada kohustusi, mille katteks järgneva aasta eelarves puuduvad sama iseloomuga ja otstarbega krediidid;
3) tasuda riigi võlga ja intresse;
4) võtta välja riigikassast operatsioonifondi summasid, — siis võib Majandusministri korraldusel, kui eelmiste aastate eelarvete täitmisest on kogunenud tarvilikul määral kassatagavarasid, vastavate krediitide ülejääke jätta tarvitamiseks lahti kuni järgmise eelarveaasta 1. augustini, kandes väljamakstud summad eelmise aasta eelarve kuludeks või arvata järgmise aasta eelarve juurde riigiasutiste käsutada samaks otstarbeks, milleks nad olid määratud eelarvega.
Lahtijäetud ja juurdearvatud krediidid tehakse teatavaks Riigikontrolörile.
§ 38. Järgmise aasta eelarve juurde arvatud krediit jäetakse tarvitamiseks lahti üheks aastaks, kuni järgmise eelarveaasta lõpuni. Selle tähtaja möödumisel juurdearvatud krediidi tarvitamata ülejäägid suletakse lõplikult.
§ 39. Rahaasutiste poolt 1. aprilliks lunastamata jäänud maksekäsud, mis riigi võlausaldajaile välja antud eelarveaasta krediitide arvel, kantakse sama eelarveaasta kuludesse ja nende väljamaksmine võib toimuda kuni järgmise eelarveaasta lõpuni.
§ 40. Eelarveaasta krediitidest väljaantud, kuid sama eelarveaasta lõpuks õiendamata jäänud avansid, samuti riigiasutiste kassades ja arveil olevad summad, mille kasutamine ei toimu väljaspool üldist riigieelarvet ega eriseaduste alusel, korraldatakse Majandusministri poolt kokkuleppel Riigikontrolöriga antava erimääruse põhjal.
§ 41. Igasugused muud jooksva eelarve aasta lõpuks riigi võlausaldajate vastu täitmata jäänud kohustused lunastatakse järgmise eelarveaasta vastavaist krediitidest.
§ 42. Riigieelarves ettenähtud tulud, mis eelarveaasta lõpuks on jäänud laekumata, loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad laekuvad.
9. peatükk.
Eelkrediidid.
§ 43. Riigiasutised võivad igal eelarveaastal sõlmida lepinguid järgmise aasta krediitide arvel kraam-, relv- ja tehnilise varustise, telegraafi ja telefoni materjalide ja abinõude, kütteainete ja piirituse tellimiseks ning nende ülesannetega seoses olevate tööde teostamiseks, kusjuures üksikute alade tellimissummad ei tohi ületada 50% jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavaist krediitidest. Lepingute summad ja sõlmimise ning täitmise tähtajad määrab Majandusminister asjaomase riigi-keskasutise juhataja ettepanekul.
Eelmises lõikes nimetatud lepingute täitmiseks määrab Majandusminister vajaduse korral eelkrediiti kuni 30% vastavate lepingute summadest.
Kui tahetakse sõlmida lepingut, mille summa ületab esimeses lõikes nimetatud määra, kuid ei ole suurem jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavast krediidist, siis otsustab selle lepingu sõlmimise Vabariigi Valitsus Majandusministri ettepanekul.
Eelkrediidiks tarvilikud summad võetakse ajutiselt jooksvaist kassatagavaradest ja kaetakse järgmise aasta eelarve krediitidest.
§ 44. Kui riigieelarvet ei jõuta Riigikogu poolt eelarveaasta alguks vastu võtta ega välja kuulutada, siis võidakse Majandusministri korraldusel kuni eelarve jõustumiseni teha kulutusi algava eelarveaasta kulude arvel eelkrediidina iga kuu kohta kuni ühe kaheteistkümnendiku osani eelmise eelarveaasta eelarve summast, kaasa arvatud lisaeelarved.
Riigiasutised võivad eelmises lõikes nimetatud eelkrediiti tarvitada nende kulude katteks, mis esinevad kuluparagrahvidele vastavalt nii eelmise aasta eelarves kui ka järgmise aasta eelarve-ettepanekus.
Kulusid, mis eelmisel eelarveaastal ei olnud ette nähtud, võidakse teha Vabariigi Valitsuse loal ainult siis, kui need on tingitud seaduse täitmisest.
10. peatükk.
Lisaeelarved.
§ 45. Kui enne eelarveaasta lõppu on tarvis teha kulusid, milleks riigieelarves määratud krediitidest ei jätku või pole vastavaid krediite üldse ette nähtud, siis võib neid anda lisaeelarvetega.
§ 46. Lisaeelarve-ettepanekud koostatakse riigi-keskasutiste poolt § 9—14 ettenähtud alustel ja saadetakse Majandusministeeriumile ning Riigikontrollile Majandusministri poolt igakordselt määratavateks tähtaegadeks.
Riigi-keskasutiste lisaeelarve-ettepanekuile lisandatakse:
1) andmed nende lisatulude ja eelarves määratud krediitide ülejääkide kohta, mida võiks kasutada nõutud lisakrediitide katteks;
2) põhjendused, mispärast eelarve-ettepaneku koostamisel vastavaid krediite ei olnud küllaldaselt ette nähtud;
3) selgitused, mis näitavad, et nõutud krediitide saamist pole võimalik edasi lükata kuni järgmise aasta eelarve kinnitamiseni;
4) nende krediitide seisukord, mille täiendust nõutakse.
§ 47. Lisaeelarve-ettepanekud vaadatakse läbi Majandusministeeriumis § 15—17 ettenähtud korras. Läbivaadatud lisaeelarve-ettepanekute põhjal kujundab Majandusminister § 18 ettenähtud korras riigi lisaeelarve-ettepaneku, näidates tuluallikad ja krediitide vähendused, millest ettepandud lisakulud kavatsetakse katta.
§ 48. Riigi lisaeelarve-ettepaneku ühes tarvilikkude lisadega esitab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi teadmisel Riigikogule.
11. peatükk.
Sõjapidamiskulude eelarved.
§ 49. Mobilisatsiooni läbiviimise ja sõjapidamise esimese kuu krediidi-ettepaneku kujundab Majandusminister vastavate ministrite eelarve-ettepanekute alusel ja saadab selle Vabariigi Valitsusele juba rahu ajal, lisandades Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja arvamuse. Vabariigi Valitsus esitab krediidi-ettepaneku Vabariigi Presidendile, kes selle kinnitab ühel ajal mobilisatsiooni väljakuulutamisega.
Edaspidise sõjapidamise krediidi-ettepanekud koostatakse vastavate ministrite poolt, arvestades Sõjavägede Ülemjuhataja nõudmisi teatud ajavahemikkude kohta. Ettepanekud esitatakse käesoleva paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud korras Vabariigi Presidendile, kes neid kinnitab vajaduse järgi.
§ 50. Mobilisatsiooni läbiviimise ja sõjapidamise krediitide arvel tehtud kulude aruande peale selle läbivaatamist Riigikontrolöri poolt kinnitab Vabariigi President. Kinnitatud aruanne esitatakse Vabariigi Presidendile.
§ 51. Krediidi-ettepanekute ja nende täitmise aruannete koostamise ja läbivaatamise, krediitide ja eelkrediitide avamise, rahuaegselt eelarvelt sõjaaegsele eelarvele ning ümberpöördult ülemineku alused ja kord määratakse juhenditega, mis antakse Majandusministri, asjaomase ministri ja Riigikontrolöri vahelisel kokkuleppel ning kinnitatakse Vabariigi Presidendi poolt.
II.
Käesolev seadus jõustub Üleminekuaja seaduse (RT 1937, 71, 598} § 6 ettenähtud Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumise päevast arvates. Samast ajast kaotavad kehtivuse: 1) Riigi eelarve seadus (RT 1925, 185/186, 101; 1934, 5, 36-XVIII; 1934, 94, 756; 1935, 9, 83; 1935, 88, 732); 2) Riigi tulude ja kulude eelarvete arvel lepingute sõlmimise ja eelkrediitide määramise seadus (RT 1935, 100, 828); 3) Riiklikkude ettevõtete ja eriotstarbeliste kapitalide eelarvete ja aruannete kinnitamise korra muutmise seadus (RT 1936, 5, 31) ja 4) eripõhikirjades ja -seadustes ettenähtus riiklikkude ettevõtete ja asutiste, samuti riigiasutiste valitseda olevate eriotstarbeliste kapitalide eelarvete, tegevuskavade ja aruannete kinnitamise kord.
- (K. Päts).
- Riigihoidja
- (K. Päts).
- (K. Selter).
- Majandusminister
- (K. Selter).