Rahvuskogu kodukorra muutmine (RT 1937, 33, 311)
Rahvuskogu kodukorra muutmine.
Antud Riigivanema poolt 21. aprillil Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks (RT 21 - 1936) p. 1 põhjal.
I.
Rahvuskogu kodukorra (RT 10 ― 1937) § 13, 16, 20, 22, 42, 52, 74, 79, 99, 111 ja 123 muudetakse ja pannakse maksma järgmises redaktsioonis:
§ 13. Rahvuskogu üldkoosoleku ja kodade juhatused peavad koosolekuid tarviduse järgi. Koja juhatuse kokkukutsujaks on esimees, üldkoosoleku juhatuse kokkukutsujaks Esimese Koja esimees kas omal algatusel või Teise Koja esimehe ettepanekul. Koja juhatuse koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kaks liiget, üldkoosoleku juhatus, kui koos on vähemalt kaks kummagi koja juhatuse liiget. § 114 mainitud küsimuste otsustamisel on koja juhatuse koosolek otsusevõimeline, kui koos on kõik juhatuse liikmed.
Koja juhatuse koosolekut juhatab esimees või viimase äraolekul abiesimees. Üldkoosoleku juhatuse koosolekut juhatab Esimese Koja esimees või viimase äraolekul Teise Koja esimees, nende mõlemate äraolekul Esimese Koja esimene abiesimees. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
§ 16. Põhiseaduse eelnõu ja muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduse-eelnõude läbivaatamiseks moodustavad Rahvuskogu mõlemad kojad sellekohased komisjonid.
Rahvuskogu kodade juhatused võivad moodustada Rahvuskogu vastava koja liikmeist, või üldkoosoleku juhatus Rahvuskogu üldkoosoleku liikmeist, erikomisjone kiire iseloomuga eriküsimuste kaalumiseks. Komisjonide liikmete arvu määrab vastav juhatus, kusjuures üldkoosoleku juhatuse poolt määratud erikomisjoni liikmete arv peab olema määratud nõnda, et sinna kuuluks 2/3 Esimese Koja ja 1/3 Teise Koja liikmeist. Erikomisjonid esitavad oma otsused ja seisukohad otsustamiseks või käigu andmiseks sellele juhatusele, kelle poolt nad moodustatud.
§ 20. Komisjoni liikmed valivad vastavate kodade koosolekud lihthäälteenamusega.
Põhiseaduse üldkomisjoni liikmeiks on kodade juhatuste liikmed, eelnõu-osade komisjonide esimehed, abiesimehed, aruandjad ja kaasaruandjad ning peale nende Esimese Koja üldkomisjonis kuus liiget iga eelnõu-osa komisjoni valikul ning Teise Koja üldkomisjonis kolm liiget iga eelnõu-osa komisjoni valikul.
Juhul, kui koja koosoleku poolt valitud komisjoni liikme koht jääb vakantseks ajal, mil ei peeta koja koosolekuid, kutsub komisjon lahkunu asemele ajutise liikme, kes täidab komisjoni liikme kohuseid kuni liikme valimiseni koja koosoleku poolt.
§ 22. Komisjon valib oma esimesel koosolekul esimehe, vajaliku arvu abiesimehi ning aruandja ja vajaduse korral kaasaruandjad. Kuni esimehe valimiseni juhatab koosolekut koja esimees või abiesimees. Valitud esimeestest ja aruandjaist teatab komisjoni esimees koja juhatusele.
Põhiseaduse üldkomisjon valib Põhiseaduse eelnõu üldaruandja ja vajaduse korral kaasaruandjad, kel õigus osa võtta sõnaõigusega kõigist eelnõu osade komisjonide koosolekuist.
§ 42. Rahvuskogu kodade koosolekuist ja Rahvuskogu üldkoosolekust teatatakse kirjalikult hiljemalt eelmisel päeval nende liikmeile, Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja vastavatele esindajatele ning kodade koosolekuist vastastikku ka teise koja juhatusele.
On Rahvuskogu üldkoosolek või vastava koja koosolek määratud nõnda, et järgmine koosolek peetakse samal päeval, kui oli eelmine koosolek, või kui järgmisel päeval peetavast Rahvuskogu koosolekust ja päevakorrast teatab koosoleku juhataja Rahvuskogu koosolekul, siis ei saadeta liikmeile kirjalikku teadaannet, kuid koosolekust teatatakse Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile, vastavatele esindajatele ja teise koja juhatusele.
Koosoleku päevakord pannakse välja vastava koja või üldkoosoleku ruumes.
§ 52. Eelnõu esimene lugemine piirdub üldläbirääkimistega eelnõu suhtes.
Samuti piirdub üldläbirääkimistega § 68 ja 70 alusel tehtavate otsuste tegemine.
Teisel ja kolmandal lugemisel üldläbirääkimisi ei peeta; võtab aga aruandja sõna sissejuhatuseks, avatakse üldläbirääkimised.
Sisulisi läbirääkimisi ei peeta algatatud eelnõule käigu andmise otsustamisel. Samuti ei peeta läbirääkimisi juhul, kui Vabariigi Valitsuse liige või selleks määratud esindaja või aruandja esineb ettepanekuga eelnõu anda tagasi komisjoni.
§ 74. Rahvuskogu üldkoosoleku juhatus määrab tarbe korral tähtaja komisjonidele kui ka mõlema koja koosolekuile, mille jooksul nad peavad lõpetama oma ülesande neil arutusel oleva iga eelnõu läbivaatamisel. Tähtajaks oma ülesande mitte-lõpetamise korral võidakse Rahvuskogu üldkoosoleku juhatuse otsusel anda eelnõule kodukorras ettenähtud edaspidine käik. Kui eelnõule antakse edaspidine käik, ilma et see emma-kumma koja poolt oleks vastu võetud, antakse eelnõu lõplikuks vastuvõtmiseks Rahvuskogu üldkoosolekule.
Töö edukuse mõttes võib üldkoosoleku juhatus määrata eelnõu läbivaatamiseks uue komisjoni, määrata asjaarutamise korra komisjonis, määrata koosolekute aja ja kestuse, otsustada kodukorras ettenähtud tähtaegade lühendamist ning kolmanda lugemise ärajätmist ning piirata kõnede aega.
Üldkoosoleku juhatus ja kodade juhatused võivad töö edukuse huvides kujundada erikomisjone, kes teevad ettepanekuid vastavaile komisjonele.
§ 79. Kui eelnõu lugemisel aruandja ei ole kohal, täidab aruandja kohuseid kaasaruandja või vastava komisjoni esimees või abiesimees.
§ 99. Hääletatakse avalikult, kinniselt või nimeliselt. Avaliku hääletamisviisi määrab koosoleku juhataja.
Hääletamine toimub kinniselt, kui seda näeb ette kodukord või kui seda nõuab üks neljandik koosolijaist. Kahe viiendiku koosolijate nõudmisel võib hääletamine toimuda ka nimeliselt. Nimelise hääletamise nõudmisel on eesõigus kinnise hääletamise nõudmise ees.
Kui kinnise või nimelise hääletamise nõudmised ühe ja sama päevakorra punkti arutamisel muutuvad hulgaliseks, määrab juhataja hääletamise viisi.
§ 111. Kui Rahvuskogu liige rikub jämedalt korda koosolekul, nagu: tarvitab ebakohaseid sõnu või ütlusi, ütleb haavavaid sõnu Eesti Vabariigi, Riigivanema, Rahvuskogu, Vabariigi Valitsuse või nende liikmete, Rahvuskogu liikmete, ametiasutiste ja ametnikkude või eraisikute kohta või takistab oma ülalpidamisega koosoleku rahulikku käiku, siis on koosoleku juhatajal õigus ta koosolekult kõrvaldada ja tarbe korral lasta ta välja viia. Koosolekult kõrvaldamise korral peab Rahvuskogu liige otsekohe koosolekuruumist lahkuma. Ei tee ta seda, vaatamata juhataja ettepanekule, katkestatakse koosolek ja Rahvuskogu liige on sellega kõrvaldatud ka järgnevalt kahelt koosolekult.
Kui Rahvuskogu liige korduvalt ei alistu koosoleku juhataja korraldustele või rikub korda erakordselt raskesti, võib vastav juhatus teda koosoleku juhataja ettepanekul kõrvaldada kuni kümnelt koosolekult.
Neist tagajärgedest teatab koosoleku juhataja sama koosoleku jätkamisel või teise koosoleku algul.
Koosolekult kõrvaldatud Rahvuskogu liige ei või selle aja jooksul, millal ta kõrvaldatud Rahvuskogu koosolekult, võtta osa komisjonide koosolekuist. Teeb ta katseid osa võtta komisjonide koosolekuist või rikub mõnel muul teel korda Rahvuskogu hoones, võib vastav juhatus talle ära keelata viibimise Rahvuskogu hoones, teatades sellest vastavale koosolekule.
§ 123. Rahvuskogu liikmeil on tasuta sõit riigi päralt olevail raudteil ja laevadel.
Rahvuskogu liikmeile makstakse sõiduraha nende elukohast kuni lähema raudteejaamani või laevasõidusadamani sõiduks Rahvuskogu, tema kodade ja komisjonide istungeile ja tagasi üldkoosoleku juhatuse poolt määratud alustel ja suuruses.
II.
Käesolev Rahvuskogu kodukorra muutmine hakkab kehtima avaldamisega.
Tallinn, 21. aprillil 1937.
| K. Päts Peaminister Riigivanema ülesannetes. |
|
| Joh. Müller Kohtuminister. |