Pidulik sündmus Kadrioru lossis
| ||||||||
Laupäeval, 20. veebruaril toimus Kadrioru lossis riigivanemale 80 tuhande krooni üleandmine, mis rahvalt annetustena kogutud allveelaevade hävitajale relvade muretsemiseks. Summa üleandmine sündis pidulikult. Lossi vastuvõtusaali kella kolmveerand üheks olid poolringis kogunenud allveelaevastiku sihtkapitali keskjuhatuse liikmed eesotsas esimehe admiral Pitka ja abiesimeeste kindralite Reek'i ja Orasmaa'ga, siis sihtkapitali komitee liikmed, eesotsas komitee esimehe A. Uessoniga, edasi kõigi toimkondade ja abitoimkondade juhatajad ja kõige suuremate summade annetajad. Piduliku tomingu juures viibisid veel kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoner, välisminister dr. Akel, kaitseminister kindral Lill, majandusminister Selter, merejõudude juhataja mereväe kapten Grenz, kindral Jonson, kolonel Grabbi ja nooremad adjutandid.
Admiral J. Pitka, kes riigivanemale annetussumma tshekina üle andis, luges selle juures ette
üleandmise aadressi teksti.
See käib järgmiselt: “Kõrgesti austatud Härra Riigivanem. Iseseisva Eesti 19. aastapäevaks palub Allveelaevastiku Sihtkapitali Juhatus Allveelaevastiku Sihtkapitali Komitee otsuse (koosoleku protokoll nr. 8 § 4, 15. veebruarist 1937. a.) alusel Teid vastu võtta Allveelaevastiku Sihtkapitali poolt allveelaevade hävitajale relvade soetamiseks seni kogutud Kr. 80.000. Selle summa käsutamist palub Sihtkapitali Juhatus Teid, Härra Riigivanem, võtta oma korraldusse tänasest päevast.”
Admiral Pitka lisas siia juure, et 80 tuhat krooni oli laekunud tsheki väljakirjutamise päevaks. Praegu olevat juba koos 100 tuhat krooni ja korjajate meeleolu järele otsustades võidavat loota, et tuleb kokku mitte 120 tuhat krooni, nagu oli määratud, vaid 180 tuhat krooni. Üleandmise aadress oli köidetud maitsekate nahkkaante vahele, kus leidus ka tshekk. Üleandmise aktile olid alla kirjutanud kõik piduliku toimingu juures viibijad.
Riigivanem K. Päts vastas järgmise kõnega: “Eesti vabariigi ja valitsuse nimel avaldan teile kõigile, kes teie olete selle summa korjanduseks kaasa aidanud, tänu tehtud töö, nähtud vaeva ja isamaaliku meele eest, mis seda korjandust on kannud ja kannab. Nagu meile kõikidele on teada, relvastuvad kõik Euroopa riigid suure ägeduse ja hooga. Inglismaa näiteks kulutab nii suuri summasid oma sõjajõudude ja kaitsevõime tõstmiseks, missuguseid ammu enam ei ole läbi käinud selle riigi eelarvest. Teised riigid toimetavad Inglismaa eeskujul. Meie ei kuulu mitte nende riikide ja maade hulka, kes selles relvastamise hoos ise võiksid midagi algatada ja teatud relvastamise plaanisid suurejooneliselt läbi viia. Juhtuda võivate kokkupõrgete korraks peame meie aga valmis olema, et oma neutraliteeti ja riigipiiride puutumatust kaitsta nii palju, kui seda rahva jõud lubavad. Tänu meie kaitsevägede ülemjuhataja hoolele ja tööle, samuti meie kaitseväe ja kaitseminsteeriumi energilisele tegutsemisele oleme oma riigikaitse alal nii mõndagi kaaluvat saanud ära teha ja ellu viia. Siin seisavad veel mitmesugused uuendused ees niisuguses ulatuses, mille teostumist meie varematel aegadel ei võinud loota. See on võimalikuks saanud mitmesuguste asjaolude tõttu, kõigepealt aga meie majanduslikkude olude silmapaistva paranemise tõttu. Edasi on näha, et meie seltskonnas on läbi löönud
arusaamine riigikaitse vajadusest ja tähtsusest.
Seda arusaamist olete teie aidanud süvendada oma selgitustöö ja võitlusevaimu läbi. See arusaamise tõus annab võimalusi ka pärastpoole, kui eelarve korras tuleb summade määramine riigikaitse ülesannete täitmiseks, neid küsimusi kergemalt lahendada, olgu siis valitsusetüüril ükskõik kes. Tihti laiemates rahvahulkades riigikaitse küsimuste suhtes valitsevad väärvaated. Meie kulutame suuri summasid sildade, maanteede, raudteede ehitamiseks, oma rahva hariduse tõstmiseks, koolimajade püstitamiseks, sotsiaalse olukorra parandamiseks ja muudeks sellisteks ülesanneteks. Ühe sõnaga ― rahvas investeerib oma raha oma riigi heaoluks ja hüvanguks. Kui kõik need määratusuured energia ja majanduslikkude väärtuste kulutuste tulemused satuksid võõra võimu kätesse, oleks see suur põrutus meie iseolemisele. Kõige väärikamalt suudame niisuguste hädaohtude vastu seista, kui rahvas valitseb kindel enesekaitse tahe. Annetustega üksi meie ei jõua oma kaitsejõudusid tõsta. Selleks peab riik eelarve korras määrama palju ruuremaid summasid. See selgitustöö, mida teie olete teinud nende küsimuste valgustamiseks, peaks teie organisatsiooni kaudu jatkuma ka siis, kui korjandus juba on lõppenud. Seni tehtud töö eest veel kord südamlik tänu.