Pettepildid
| ||||||||
Pettepildid
I.
Oli tore suwine ilm. Meie istusime oma armsa naese Liisaga õhulaewas ja jalutasime õhus. Ma juhtisin laewa ja Liisa luges mulle „Kiirt" ette, mis uuesti ilmuma oli hakanud, nüüd kui Eesti wabariigi ametlik teataja. Sääl leidus, pääle muu ka „Päikese sistemi täheladujate ühisuse" üleskutse, milles paluti maakera pääl elutsewaid täheladujaid Marsi täheladujate streiki ajalehtede toimetajate wastu toetada. Kuulutuste seas leidus teadandmine, et Kuresaare Eesti selts piduõhtu ilma tantsuta toime paneb.
Liisa andis mulle ühe kena musu ja ma juhtisin laewa linna poole, kus meie weerand tunni pärast Eesti seltsimaja ees kinni pidasime.
Pidu algas punkti pääl kuulutatud ajal. Mängiti ajalooline kurbmäng kahes järkus: „Riigi Duuma". Pidulised ei naernud mitte tõsistel kohtatel, politseid ei olnud näha ja kui meie saalist wälja tulime, leidsime, et meie galossid mitte ära ei olnud warastatud.
Pargis mängis muusikakoor marseljeset ja selle wiisi wägewate helide saatel tõusime õhku ja lendasime kodu.
Kui hommikul wihma pladin akna wastu mind unest äratas, leidsin ennast oma poissmehe woodis olewat. Aknast wäljawaadates nägin, et keegi kelm sinna taha paberi oli kleepinud, kuhu suurte tähtedega pääle oli kritseldatud:
„Aprill!"