Päewaleht/1940/06/18/Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga
| ||||||||||||
Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga
Nagu juba eilses lehes on teatatud, esitas Nõuk. Liidu valitsus Eesti valitsusele nõudmisi, millede sihiks on Eesti ja Nõukogude Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti täitmise kindlustamine. TASS'i informatsioonist, mis on toodud tänases lehes, on näha motiivid, millede pärast Nõuk. Liidu valitsus on pidanud tarviliseks esineda oma nõudmistega ning oodanud ka nende kiiret lahendamist.
Nõuk. Liidu valitsus leiab, et Eesti valitsus, nagu Lätigi valitsus, ei ole teinud abistamispakti sõlmimisest Nõuk. Liiduga niisuguseid järeldusi, nagu Nõuk. Liidu valitsus seda on oodanud Eesti-Läti 1923. a. abistamislepingu kohta. Nõuk. Liidu esitises toonitatakse, et Nõuk. Liidu valitsus peab tõestatuks, et Eesti (Läti) valitsus ei ole mitte üksi jätnud likvideerimata sõjalist liitu Lätiga (Eestiga), vaid on laienda nud seda liitu, tõmmates sellega kaasa Leedut ja püüdes tõmmata kaasa ka Soomet. Selle seisukohaga ühenduses märgitakse Balti riikide välisministrite konverentse, sidemete kõvendamist Eesti, Läti ja Leedu peastaapide vahel ja Balti riikide sõprusühingute häälekandjat. Kõige selle põhjal Nõuk. Liidu valitsus pidas absoluutselt vajaliseks ja kiireks, et Eestis tuleb viivi tamatult luua valitsus, kes on võimeline ja tahteline kindlustama Nõuk. Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakti ausat rakendamist, ja et tuleb kohe kindlustada vaba läbipääs Nõuk. Liidu vägedele, kes asuvad küllaldasel arvul Eesti tähtsaimatesse keskustesse, et kindlustada Nõuk. Liidu ja Eesti vastastikuse abistamise pakti realiseerimise võimalusi ja takistada võimalikke provokatoorseid akte Nõuk. Liidu garnisonide vastu Eestis. Eesti valitsus võttis pühapäeval need tingimused vastu, mis tehti kohe teatavaks ka rahvakomissaride nõukogu esimehele Molotovile. Valitsus ise esitas vabariigi presidendile lahkumispalve, kuna Nõuk. Liidu vägede tulek Eestisse ja ümberasumised siinsete vägede hulgas teostusid eile. Üldjoontes analoogilised sündmused on toimunud ka Lätis ja Leedus.
Need sündmused on veel niivõrd värsked, et puudub täieline arusaamine nende ulatusest ja tagajärgedest. Ilma kahtlemata võib aga otsekohe märkida, et on astutud suur samm Balti riikide ja Nõukogude Liidu lähenemiseks. See tendents ei olnud iseenesest võõras Balti riikidele senigi ja võttis eriti hoogu pärast Nõuk. Liidu ja Balti riikide abistamispaktide sõlmimist. Tekkisid ühingud, kes seadsid oma ülesandeks mitmekülgsete suhete arendamise Nõuk. Liiduga, kuna arusaamide levimine kõigis seltskonnakihtides abistamispakti tähtsusest rahu säilitamisele Baltimere piirkonnas toimus õige jõudsasti. Oli kujunemas üldine veendumus, et mainitud abistamispaktid omavad tsentraalse tähtsuse meie julgeolekule, kuid selle kasvava ja kujuneva veendumuse kõrval ei olnud täiesti üle elatud veel ka näiteks Rahvasteliidu ideestikku, rahvuslikust ärkamisajast päritud romantikat, mis väikerahvaid omavahel on sidunud, edasi neutraliteedipoliitikat, milleni Balti riigid olid jõudnud oma koostöö kaudu, jne.
Need elemendid kõik ei ole paris lahedasti seotavad üksteisega, kuid nad olid käibel kompromissidena. Abistamispakti ja traditsioonilist erapooletust võib näiteks vaadelda ju vastandmõistena, kuid kohaldatuina abistamispakti geograafilistele tingimustele, sai neid ka paaristada, vähemalt püüti seda selles mõttes, et näidata teatavat poliitiliste joonte konstantsust Balti välispoliitikas. Kuna eriti just viimase aja sündmused tõendasid kujukalt erapooletute riikide raskusi suurriikide vahelistes vastoludes, sai järjest selgemaks Nõuk. Liidu abistamispakti osa selleski mõttes, et Eesti märksa vähema riigina kui need, kes kisti sõtta, võis mõtelda oma tülidest eemalehoidmise ja erapooletuse säilitamise edukusele. Sõda ei ole praegu üldiselt veel lõppenud, ehkki Prantsusmaa on sõlmimas separaatrahu, ja seepärast on valvsus rahu ja julgeoleku kaitseks oma kohal. Siin ei saa olla kaht arvamist, et Nõuk. Liit ja Eesti peavad vastutust oma osa eest tundes mõtlema sellele, kuidas nende ühesuunalised huvid võiksid otstarbekohaseimalt leida teostamist. Nõuk. Liidu valitsus on võtnud siin endale teatavad algatused, mida meie valitsus on aktsepteerinud. Nagu võidi veenduda eile N. Liidu vägede liikumisel ja ümberasumisel, võeti see laialdaste rahvahulkade poolt vastu täie rahulikkusega. Need kuud, mille jooksul meie elanikkond on omanud kokkupuutumisvõimalusi Nõuk. Liidu sõjaväelastega, on tõendanud Nõuk. Liidu sõjaväelaste suurt distsipliini ia korrektsust, nii, et igasugused arusaamatused ja hõõrumised on jäänud ära. Sedamööda on meie rahvahulgad järjest enam veendunud ka Nõuk. Liidu valitsuse heatahtlikkuses meie suhtes.
Eesti avalikkus võtab kahe viimase päeva sündmustest tingitud muutused vastu sama usalduslikkusega, nagu ta seda on tunnud Nõuk. Liidu valitsuse senise poliitika kohta. Mis puutub tekkinud valitsuskriisi lahendamisse, siis tahaksime loota, et kriis laheneb peatselt. Leedust on tulnudki juba teated, et seal on uus valitsus ametis. Leedu uue valitsuse peaminister ja teised liikmed ei ole tundmatud ka Tallinnas. Uus peaminister Paleckis on tüse patrioot opositsioonilistest ringkondadest, kes omab hea nime ajakirjanikuna.