Mälestame lahkunuid...
| ||||||||
Arved Otto p. Koll, sünd. 23. juulil 1896. a., teenis 1. pol.-jaoskonnas vanem-militsionäärina. 29. nov. 1918. a. läks koos kaitseliitlastega Jakobsoni tän. nr. 17 majja, kus saadud andmeil pidi olema salk kurjategijaid koos. Maja piiramisel läks ettevaatamatuse tagajärjel lahti püss ühe kaitseliitlase käes, kusjuures kuul läbistas Kolli rinnust, tuues silmapilkse surma.
Vanem-kordnik Peeter Jakobi p. Vassil, sündinud 29. nov. 1879. a. Sangastes, tabas 14. nov. 1919. a. varahommikul Raadi mõisa väljal kaks hobusevarast ühes hobustega, kes samal ööl olid varastatud Kodijärve vallas elutsevalt Anna Austalt. Ühel hobusevargal läks korda pärast tabamist põgeneda, kuid teise varga ühes hobustega viis kohusetruu ametnik lähedal asuvasse "Vahi" tallu, et seal telefoniteel kutsuda Tartust abi.
Samal ajal, kui Peeter Vassil rääkis telefoni juures, läks vargal korda kinniseotud kätega oma saapasäärest või kasukakäisest võtta revolver ja laskis sellest politseiametnikule seljatagant kuuli pähe. Surm oli silmapilkne. Mõrvar põgenes, kuid tabati hiljem Sangaste vallas ja lasti kohtuotsuse põhjal maha.
Jaan Jüri p. Piirson, sünd. 1887. a., teenis rajooniülemana Kõnnu vallas, ööl vastu 15. jaan. 1920. a. korraldati haarang Anija ja Kolga vallas politseiametnike ja kaitseliitlaste poolt väejooksikute tabamiseks. Piirson läks viima 2 tabatut umbes pool km. eemal asuvasse kaitseliidu staapi, kuid tema pihta avati püssituli Viinistu küla põhjapoolsest otsast, mis tõi Piirsonile silmapilkse surma.
Porkuni valla vanem-kordnik Hans Mardi p. Jaanimägi langes 13. veebr. 1920. a. teenistuskohuste täitmisel mõrtsuka käe läbi. Vanem-kordnik Jaanimägi asus nimetatud päeval jälitama kaht kurjategijat varastatud hobusega. Tabades kurjategijad ühes hobusega Raiküla mõisa lähedal talus, asus Jaanimägi neid vahistama. Viimased aga, nähes et Jaanimägi on üksinda ja pole abi kusagilt tulemas, tungisid Jaanimäele kallale, kiskusid temalt relva ja surmasid ta, lastes püstolist tema kehha 7 kuuli.
Van.-kordnik Jaanimägi asus politseiteenistusse Eesti Vabariigi loomispäevil, olles seega esimesi, kes sel raskel ajal, mil kuritegevus revolutsiooni ja sellega kaasaskäiva ühiskondliku korra lõdvenemise tõttu oli kohutavalt maad võtnud, asus kodanike heakorra ja julgeoleku teenistusse, täites oma ülesandeid suurima hoolega kuni langemiseni mõrtsuka käe läbi.
Jaanimägi oli 31 aastat vana, pärit Porkuni vallast.
Gustav Tõnu p. Tursmann, sünd. 13. sept. 1892. a., teenis 3. pol.-jaoskonnas vanem-kordnikuna. ööl vastu 20. märtsi 1920. a. oli Lasnamäel varaste salka tabamas, kusjuures varaste põgenemisel tekkinud vastastikusel tulistamisel tabas Tursmanni peast põgenikelt lastud kuul, tuues silmapilkse surma. Laskja väejooksik Matto sai tagaajajate poolt surmavalt haavata.
Otto Jüri p. Kokk sündis 30. jaan. 1884. a. Lihula vallas Kinksi külas talupidaja pojana. 1. aprillil 1920. a. astus politseiteenistusse, teenides algul Haapsalus noor.-kordnikuna, kust samal aastal määrati van.-kordnikuks Sooniste valda.
Van.-kordnik Otto Kokk suri 19. mail 1920. a. teenistuskohuste täitmisel Sipa vallas Kohatu veski lähedal, tabatuna metsast teadmata kurjategija poolt lastud kuulist, olles teel Märjamaa jaoskonda konvoeerimas väejooksikuid ja salaviinapõletajaid.
Mart Ojasson teenis algul kordnikuna ja hiljem kriminaalametnikuna. Suri 22. apr 1920. a. Tartu linna haiglas teenistuskohuste täitmisel kurjategijalt saadud haavadesse.
Kastre-Võnnu valla politsei van.-kordnik Mihkel Mihkli p. Sabre sai 6. juunil 1920. a. teenistuskohuste täitmisel surmavalt haavata ja suri 9. juunil 1920. a. Saanud andmeid, et samas vallas Amaste külas, "Jaanikese" elamus valmistatakse salaja viina, läks M. Sabre 6. juunil 1920. a. salaviinapõletajaid tabama. Koputanud uksele, nõudis S. sisselaskmist. Koputamisele ust ei avatud. Sabre püüdis pääseda rehealuse kaudu majja. Sealjuures aga lasti rehealt tema suunas kaks lasku ja Sabre kukkus rinnust raskesti haavatuna maha ja suri saadud haavadesse Tartu linna haigemajas 9. juunil 1920. a.
Tõlliste-Laatre valla politsei vanemkordnik Konstantin Georgi p. Truusa, sünd. 26. märtsil 1892. a., leiti raudteepolitsei poolt 12. juunil 1920. a. Sangaste jaama lähedal tapetult. Kadunule oli lastud püssist kuul pähe, mille tagajärjel pidi järgnema silmapilkne surm. Kõik muud mõrva üksikasjad jäid selgumata ja mõrvarid tabamata.
Artur Lange teenis raudteepolitseis Tallinnas rajooniülemana ja langes mõrvari ohvriks teenistuskohuste täitmisel 1921. a. Kudina valla politsei vanem-kordnik Karl Juhani p. Kaasik sai andmeid, et Kudina vallas "Kitti" talus elutsevad August Lepik, Peeter ja Leena Schulzenberg varjavad nimetatud talus tagaotsitavaid kurjategijaid Rudolf Piigatsit ja Eduard Rosenthali. Karl Kaasik läks 6. veebr. 1921. a. kurjategijaid tabama, kusjuures temaga oli kaasas teiste hulgas ka kohalik taluperemees Johannes Ots, kellelt oli varastatud hobune ühes vankriga. Jõudnud tallu, avasid kurjategijad ettekavatsetud plaani järele läbiotsijate pihta püssi- ja revolvritule, neid tapmise sihiga talu rehe all varitsedes. Kuulid tabasid Karl Kaasikut õlast ja südamest ja Johannes Otsa hingekõrist, mille tagajärjeks oli mõlema silmapilkne surm.
Robert Jüri p. Ivanovitš, sünd. 27. okt. 1892. a., teenis 6. pol.-jaoskonnas kordnikuna. 25. märtsil 1921. a., olles postil Viru tänaval, sõitis tema juurde auto tundmatute isikutega ja teda kutsuti Tui tänavale, kust Ivanovitš hiljem leiti tapetult.
Johannes Johani p. Põvvat, sünd. 14. juulil 1890. a., teenis Tartu kriminaalpolitseis 1. veebr, kuni 1. märtsini 1920. a. kirjakandjana ja 1. märtsist 1920. a. kuni 5. apr. 1921. a. agendina. Olles 5. aprillil 1921. a. lähetatud jälitama van.-ametnik Aleksander Parveotsaga Hellenurme mõisas Peeter Kallionilt toimepandud varguse asja, tabasid nad varga, kes osutus sama mõisa tööliseks Voldemar Lohkiks. Kaassüüdlaste selgitamise ajaks jäi tabatud V. Lohk agent J. Põvvati valve alla, kuna van.-ametnik Parveots lahkus nende juurest juurdlust jätkama. Hiljem märkas Põvvat tema tulekut ja tuli talle õue vastu, nähtavasti vahepeal saadud mõnesuguste teadete edasiandmiseks, jättes vahialuse üksinda tuppa. Silmapilku kasutades haaras vahialune Lohk Põvvati sõjapüssi, mis oli asetatud tuppa rahakapi taha ja laskis läbi akna agent Põvvati maha, kusjuures Lohki ja ametnik Parveotsa vahel tekkinud vastastikusel tulevahetusel Lohkil õnnestus põgeneda.
Johannes Jaani p. Tucherm, sünd. 1. jaan. 1893. a., teenis 2. poi.-jaoskonnas rajooniülemana. Oli korrapidajaks 1. mail 1922. a. rongkäigul Kadriorgu. Sealt linna tulles tulistas kommunist Linkhorst Tuchermi revolvrist Narva maantee otsa kohal, põrandaaluse kommunisti tabamisel, haavates Tuchermi, mille tagajärjel ta suri samal õhtul haiglas.
Vana-Kariste r. ülem Jaan Jaani p. Vabbi tapeti 17/18. sept. 1922. a. Vana-Kariste vallas oma elukorteris läbi akna lastud püssikuuliga. Nagu hiljem juurdlusega selgus, osutus mõrtsukaks tuntud varas Jaan Sotter, kes oli kohtu poolt karistatud vangistusega ja kelle rajooniülem Vabbi mõne nädala eest karistuse kandmiseks oli vahistanud. J. Sotter oli vanglast põgenenud ja kättemaksuks tapnud J. Vabbi ning põgenenud Venemaale.
Karl Jakobi p. Kuller sündis 31. okt. 1887. a. Riias, lõpetas sealse linnakooli ja Miitavis reaalkooli. Eesti vabadussõjast võttis osa soomusrong „Kapten Irve" koosseisus. 8. juulil 1920. a. astus teenistusse Rakvere kriminaalpolitseisse agendina. 5. aug. 1923. a. kriminaalpolitsei korviga mootorrattal lähetuses viibides sattus mootorratta esimene ratas rööpasse, mille tagajärjel Kuller ja korvis istuja van. assistent H. Heiter paisati maha, kusjuures mootorratas jooksis üJe Kulleni. Saadud vigastuste tagajärjel suri Kuller 7. aug. 1923. a. haigemajas ja maeti Pärnu.
Pärnu kriminaalpolitsei agent Jakob Mihkli p. Viljak, sünd. 17. nov. 1890. a., tapeti 12. veebr. 1924. a. Voltveti vallas ametikohuste täitmisel. Toimetanud juurdlust Peet Närepilt ööl vastu 10. veebruari 1924. a. toimitud linade varguse asjas ja vahistanud Karl Niine tema elukohas, Abja vallas, Kalba külas, Ergi talus, sõitis Viljak koos Niinega viimase hobusel-reel Mõisakülla. Teel, kasutades Viljaka tukkumist, võttis Niin reele heinte alla peidetud kirve ja lõi sellega Viljakule pähe. Tekkinud rabelemisel nägi Niin Viljaku taskus revolvrit, sai selle kätte ja laskis Viljakule kaks surmavat lasku pähe. Viljaku laiba peitis Niin metsa lume alla, kust see leiti 13. veebr. 1924. a. Viljakut jäid leinama abikaasa ja poeg.
Valga politseijaoskonna kordnik Johannes Jaani p. Tammemägi (Vaher) seisis öösel 21/22. apr. 1924. a. Valgas vahipostil, öösel kella 2 paiku teda vahetama tulnud postikordnik leidis Joh. Tammemäe Mesipuu tän. nr. 6 maja kohal kõnniteel tapetult. Tapetule oli löödud pussnoaga kaks surmavat haava, üks rindu ja teine selga. Tapetu revolver leiti tänavalt umb. 30 sammu laibast eemal. Nähtavasti oli kadunu püüdnud kallaletungi puhul ka abi kutsuda, sest tema kokkupigistatud käest leiti kordniku vile.
Jaan Jüri p. Holts, sünd. 27. juulil 1893. a., teenis Tallinna 5. pol.-jaoskonnas vanem-kordnikuna. Ööl vastu 1. dets. 1924. a. seistes postil Endla ja Koidu tän. nurgal, tungis temale kallale salk kommuniste, hakates kiskuma ära relvi. Holtsi vastuhakkamisel surmati ta kohal kommunistide poolt.
Johannes Juhani p. Kumel, sünd. 14. mail 1868. a., teenis Tallinna 5. pol.-jaoskonnas kordnikuna. Ööl vastu 1. dets. 1924. a. seistes postil Kaarli kiriku juures, tungis temale kallale salk kommuniste, hakates ära kiskuma relvi. Kumeli vastuhakkamisel surmati ta kohal kommunistide poolt.
Herman Karla p. Ubin, sünd. 21. jaan. 1887. a, teenis rajooniülemana raudteepolitsei 1. jaoskonnas ja langes 1. dets. 1924. a. hommikul kommunistide väljaastumisel vägivalla ohvriks. Leinama jäid abikaasa ja poeg.
Heinrich Peedi p. Lossmann, sünd. 21. aprillil 1880. a., astus politseiteenistusse 10. veebr. 1919. a. Teenis vanem-kordnikuna raudteepolitsei jaoskonnas Tallinnas, kus 1. dets. 1924. a. kommunistide väljaastumisel langes vägivalla ohvriks.
Mihkel Peetri p. Nutt, sünd. 1. mail 1870. a., teenis algul Tallinna kriminaalpolitseis ja hiljem kordnikuna raudteepolitsei Tallinna jaoskonnas. Langes 1. dets. 1924. a. kommunistide väljaastumisel.
End. Tartu linna politseiülem Artur Villemi p. Stolzen sündis 10. sept. 1896. a. Narvas, lõpetas sealse linna gümnaasiumi 6 klassi. 1. mail 1915. a. astus Vilno Sõjakooli, mille lõpetamise järele ülendati lipnikuks ja määrati 3. Riia Piirivalve Rügementi, kus teenis kompaniiülemana, 29. 3. 1918. a. ülendati kapteniks. Teenis 1. Eesti Jalaväe Polgus, 3. polgus ja ratsapolgus kuni 10. dets. 1918. a. Vene sõjaväes teenides omandas kiiduväärt teenistuse eest Püha Anna, Stanislause ja Vladimiri 3. järgu ordu aumärgid.
Astus vabatahtlikult Eesti sõjaväkke ja määrati 13. nov. 1918. a. 1. ratsapolku, kust ta 15. veebr. 1919. a. viidi üle 2. ratsapolku ja sealt 8. mail 1919. a. Sõjaväe Varustusvalitsusse. Sealt siirdus 3. märtsil 1920. a. politseiteenistusse ja määrati raudteepolitsei ülemaks. 11. mail 1923. a. määrati Tartu maakonnavalitsuse ettepanekul Tartu maakonna politseiülema abiks. 14. märtsil 1925. a. kinnitati Tartu linna politseiülemaks, missugusel kohal teenis kuni surmani. Suri 7. okt. 1925. a.
Kadrina politseijaoskonna kordnik Johannes Jaagu p. Raba suri 1. aug. 1926. a. teenistuskohuste täitmisel südamerabandusse. Nimetatud päeval kordnik Raba saadeti korrapidajaks Kadrina surnuaiale, kus sel päeval peeti surnuaiapüha. Raba sõitis jaoskonnast välja jalgrattal. Sõitnud umbes 2 km. jaoskonnast eemale, kukkus Raba jalgrattalt ja suri sealsamas silmapilkselt. Arst konstateeris surma südamerabanduse läbi.
Kordnik Raba sündis 2. veebr. 1902. a. Viljandimaal, Olustvere vallas. Politseiteenistusse astus 1. märtsil 1925. a. Kadrina politseijaoskonda, kus teenis surmani.
End. Tartu-Valga abiprefekt Oskar Truus sündis 1878. a. Tartus, politseiteenistusse astus 3. sept. 1901. aastal, kus teenis kuni surmani, välja arvatud lühikene aeg saksa okupatsiooni ajal. 11. detsembril 1918. a. valiti kadunu Tartu linnavalitsuse poolt Tartu linna miilitsaülema abiks. 27. maist 1919. a. kuni 1. veebr. 1920. a. täitis tema Tartu linna politseiülema kohuseid ja oli hiljem Tartu linna politseiülema abiks kuni 1. jaan. 1926. a., mil Politseiasutiste kujundamise määruse jõustumisel määrati Tartu-Valga abiprefektiks. O. Truus suri 15. dets. 1926. a. influentsa tagajärjel peaaju-põletikku.
Toomas Adu p. Kaasik sündis 23. juulil 1873. a. Mustjala vallas, hariduse omandas Kaarma õpetajate seminaris, mille lõpetamise järele teenis kauemat aega kooliõpetajana Keinas ja Kassaris. Hiljem teenis raudteede miilitsas kriminaalametnikuna ja vanem-kordnikuna.
Kuressaare politseijaoskonna teenistusse astus maikuus 1925. a. vanem-kordnikuna. 1927. a. paigutati ümber Orissaare politseijaoskonda, kus täitis konstaabli kohuseid.
9. jaan. 1929. a. sai Kaasik haavata põrandaaluse kommunistide organisaatori ja terroristi A. Ellami jälitamisel viimase poolt lastud püstolikuulidest. Pärast pikka ja kannatusrikast põdemist suri Kaasik 8. apr. 1929. a., jättes leinama abikaasa väikeste lastega.
Voldemar Madise p. Hansmann sünd. 20. veebruaril 1882. a. Hariduse omandas Tallinnas. Teenis 25. maist 1905. a. Tallinna linna politsei pristaviabina, siis politsei ülevaatajana ja hiljem Riia linna politsei kantselei- ja laua-ülevaatajana, arestimaja ülemana ja pristavi abina. 22. nov. 1918. a. määrati Tartu linna miilitsa kriminaaljaoskonna ülemaks ja 12. dets. 1919. a. nimetati Tartu kriminaalpolitsei ülemaks. Politseiorganisatsiooni ümberkorraldamisel nimetati ta Tartu-Valga kriminaalkomissariks, kus teenis surmani 5. märtsini 1932. a.
sündis 17. nov. 1877. a. Tarvastu vallas Viljandimaal. Hariduse omandas Tartus.
Astus 1896. a. teenistusse Tartu kreispolitsei kantseleisse, sealt siirdus sekretäriks Riia ringkonnakohtu prokuröri abi juurde 1901. a., kust viidi üle sekretäriks Petrogradi ringkonnakohtu kriminaaljaoskonda 1915. a. Hoolsa teenistuse eest annetati temale Stanislause orden 1914. a.
1916. a. lähetati A. Ingermann vene kaardiväe staabiülema korraldusse, ülendati sõjaväe ametnikuks ja määrati käsutusametnikuks staabi luureosakonda. 1917. a. määrati staabi uurimisosakonna juhatajaks, kust lasti reservi jaanuaris 1918. a.
Eesti sõjaväkke astus A. Ingermann dets. 1918. a. ja määrati 2. diviisi teadetekogumise punkti, 1919. a. juunis viidi üle Valga teadetekogumise punkti ülemaks. Reservi arvati 31. mail 1920. a.
1. juunil 1920. a. astus A. Ingermann kaitsepolitsei teenistusse ja määrati Kaitsepolitsei Valga jaosk. ülemaks, kust toodi üle Kaitsepolitsei Tallinna jaosk. ülemaks 15. jaan. 1923. a. Sellel kohal, olles 1. jaan. 1926. a. nimetatud ümber poliitilise politsei Tallinna komissariks, teenis A. Ingermann kuni 25. juunini 1933. a., mil viidi üle omal palvel kriminaalkomissariks Viljandi. Hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest määrati temale veebruaris 1928. a. autasu 3 kuupalga suuruses ja juunis 1933. a. — 350 kr. Teenete eest pealinna poliitilise politsei eeskujuliku ja eduka juhtimise alal annetati A. Ingermannile Kaitseliidu 3. kl. Valgerist ja Kaitseliidu 3. kl. Kotkarist.
A. Ingermann täitis edukalt ja temale omase suure hoolsusega Viljandi kriminaalkomissari kohuseid kuni 11. maini 1934. a., mil surm lõpetas tema teenistuskäigu.
Georg (Jüri) Aleksandri p. Türk, sünd. 21. juunil 1904. a., teenis Nõmme pol.-jaoskonnas kordnikuna. 19. dets. 1934. a. õhtul oli määratud erariietes vahiteenistusse liikuvaks postiks Rahumäe, Nõmme, Hiiu ja Kivimäe jaamade rajooni, kuna seal pandi toime rongilt tulevate naisisikute vastu mitu kallaletungi riisumise eesmärgil. Selle toimkonna ajal kell 23.33 Nõmmelt Hiiule väljuvale ja juba liikuvale elektrirongile hüppamisel Türk komistas ja kukkus rongi rataste alla, saades silmapilkselt surma.
August-Johannes Mardi p. Soome sündis 16-dal veebruaril 1887. a. Tartus. 1. nov. 1906. a. astus politseiteenistusse Tartu, algul teenis kantseleiametnikuna, hiljem ülevaatajana kuni 1917. a. märtsikuuni. Eesti ajal astus 18. jaan. 1919. a. jällegi politseiteenistusse ja 15. veebruarist 1920. a. määrati Tartu kriminaalpolitsei ülema abiks, missugusel kohal teenis kuni 3. jaan. 1935. a., mil surm sulges selle tööka ametniku silmad igavesele unele.
Felix-Jaan Jaagu p. Raeksoo, sünd. 11. sept. 1899. a., teenis 1. pol.-jaoskonnas kordnikuna. 28. aug. s. a. [1937] K.-Kalamaja ja Kopli tän. nurgal kinnipeetud rahurikkuja pol.-jaoskonda toimetamisel tungiti temale mitme isiku poolt korraga kallale ja üks kallaletungijaist, Arteemi Jõgi, lõi Raeksoole pussiga selga, mille tagajärjel viimane suri teel sündmuskohalt haiglasse.
Kordnik Edgar Hugo p. Maring sündis 22. juunil 1896. a. Politseiteenistusse astus Maring 1921. a. veebruaris ja määrati agendiks kaitsepolitsei Tartu jaoskonda, kus teenis kuni 1923. a. märtsikuuni. Hiljem oli Maring lühikest aega piirivalves ja 1925. a. algul astus uuesti politseiteenistusse kaitsepolitsei agendina Tartu, kus teenis kuni 1935. a. 1. juunini, mis ajast viidi üle välispoilitseisse kordnikuks Narva 1. politseijaoskonda ja sealt mõni kuu hiljem Rakvere politseijaoskonda, kus teenis vilunud ja kohusetruu ametnikuna kuni saatusliku silmapilguni. 11. okt. s. a. [1937] varahommikul sõitis auto otsa Rakveres, Tallinna tänaval postil seisvale kordnikule Edgar Maring’ule, tekitades viimasele raske peapõrutuse ja kahe roide murdumise. Saadud vigastuste tagajärjel kordnik Maring suri Rakvere linna haiglas 17. okt. s. a.