— 60 —
21.
Wanapagana tagaajaja.
T. Wiedemann Jõhwist.
Korra olnud wanaeit lamba karjas. Korraga näinud: hunt tulnud tulise jooksuga metsast wälja ja ruttanud otsekohe lambakarja poole. Wanaeit hakanud walju äälega hunti hurjutama: urjäh, hunt! urjäh, hunt! aga hunt pole seda tähelegi pannud, waid jooksnud otse teed lamba karjast läbi, ilma et ühegi lamba külge oleks puutunud. Eit ei ole oma silmi uskunud.
Saand aga hunt tüki maad lammastest eemale läinud, siis ahmanud ta korraga suure suuga õhku ja selle peale näinud wanaeit, kudas hundi ümbert sinine suits ülesse tõusnud. Nüüd alles saanud wanaeit aru, et hunt lambaid ei ole murdma tulnud, waid kurjawaimu taga ajanud. Saanud hunt kurjawaimu kätte, siis läinud ta tasahiljukesi sörkides metsa poole tagasi.
Pärast läinud wanaeit seda kohta waatama ja ei ole seal midagi muud leidnud kui aga natuke rohelist wett.
22.
Wanapagan ja hunt.
J. Weltmann Pootsist.
Korra ajanud hunt wanapaganat taga. Wanapagan jooksnud hundi eest talu laudile, hakanud seal hunti naerma ja ütelnud: „Kuits säh,
