34
Viimäti petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued,
Matvad manteli magajad,
Katvad karvazed kübäräd.
Mina mõistsin, vasta kostsin:
Ennem, ennem, memmekene,
Ennem petku peene liiva,
Haugutagu halli liiva,
Matku maha musta mulda,
Katku kinni kenä kirstu,
Ennem kui petväd peened särgid,
Haugutavad hallid kuued.
Emä mõistis jälle kostis:
Sind ehk, sind ehk, tütär nuori,
Sind ehk petväd peterseelid,
Peterseelid, peedijuured,
Saksapuu õõnad saledad,
Maripuu marjad maguzad.
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Emäkene, memmekene!
Ennem petku peene liiva,
Haugutagu halli liiva,
Matku maha musta mulda,
Katku kinni kenä kirstu,
Ennem kui petväd peterseelid,
Peterseelid, peedijuured,
Saksapuu õõnad saledad,
Maripuu õõnad maguzad.
Emä mõistis, jälle kostis:
Oh minu tütär tillukene,
O muru madalukene!
Huora sinust oodatasse,
Varast sinust vaadatasse!
Mina mõistsin, jälle kostsin:
Külänaezed naezukezed,
Linapõlled linnukezed,
Tanupeäd tazazekezed!
Sündigu teie sülesse,
Käängu teie käte peäle,
Mis te musta uotanete,
Uotanete, vaatanet.
Härg on tapetud, ärä süödud,
Nahk on pooleli pietud:
Kui sie hakkab kündemaie,
Hobo kuolnud Koivadelle,
Teene Väenäle väzinud:
