ulatavad talle mitmest küljest pudelid, sest nüüd julgevad nad seda, nüüd on Villu taltsaks tehtud.
Ja Villu joob. Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ta vaikib, nagu saaks ta tummaks suure janu pärast. Aga kui ta juba küllalt joonud, kui keelepaelad on sedavõrd pehmed, et sõnad pääsevad suus liikuma, siis kirub Villu, nagu oleks tal parema käe või pahema silma pärast ikka veel suur valu:
«Solk! Ei hakka, kurat, pähe! Mitte ei hakka!»
«Joo,» käsevad teised, «küllap ta hakkab.»
Ja Villu joob, nagu joodaks teda Kõrboja perenaine ise. Villu joob teiste viina, ehk ta küll teab, et teised joodavad teda alandamise pärast, sest mis kuradi mees see Villu veel on, kui ta joob teiste viina, nagu ei jaksaks ta enam ise seda saada. Villu tunneb isegi, kuidas teiste viin teda alandab, aga ta joob siiski, nagu otsiks ta meelega alandamist või nagu tahaks ta nende päevade mälestuse surnuks juua, kus tema ise jootis teisi, sest tema võis seda.
Kui Kõrboja perenaine pähklapühale ilmus, siis oli suurem hulk pidulisi juba metsast välja tulnud Kõrboja järve äärde tantsuplatsile, mida jaanipäeval piirasid kirevad laternad. Siin ja seal huikasid veel üksikud hääled sügavamal metsas nagu öökullid.
Tantsiti. Katku Villu tantsis. Aga Villu ei tantsinud täna tüdrukutega, vaid aina poistega, ajas kuue seljast maha ja vihtus oma vihameestegagi, nii et nahk tolmas. Kunagi varemalt polnud Katku Villu nõnda oma vihameestega tantsinud, nagu tantsiks ta lepitust, sest Villu oli selleks liig tugev ja uhke poiss, et kellegagi leppida. On kellegagi viha, siis olgu õieti, on kellegagi riid, siis õiendagu seda mehe rusikas, nõnda oli Villu tänini arvanud, nõnda oli tema ilmavaade.
Aga nüüd oli tema ilmavaade muutunud, vangimaja ja laatsaret olid nähtavasti ta muutnud, sest muud muutjat ei olnud. Või ehk Kõrboja perenaine, kui ta Villult järve ääres tol korral küsis, kas ta hädine silm seletab veel haaba, mille lehis juba punast? Jumal seda teab! Villu ise ei räägi sellest ja teised ei tea rääkida, Villu joob ainult teiste viina ja tantsib oma vihameestega, kas või vestiväel.
Ta tantsib niisuguse hooga, et ta isegi seda tähele ei pane, millal Kõrboja perenaine pähklapühale ilmub, millal ta oma esimesed lood tantsib teiste poistega, sest ka perenaisel on täna nähtavasti tantsu-
116
