— 38 —
näis olewat, siis ei oleks ta kotiga wärawast enam wälja pääsenud.
„Kaltsumees, tule sisse!“ hõikas naesterahwa hele hääl maja ukse wahelt. „Kes sinuga sinna külma kätte angeldama tuleb?“
Wanamees astus kotta, kus pool tosinaid niisuguseid „prouasid“, kes oma pesu ise pesewad ja korterite eest 3 rubla kuus maksawad, teda ootasiwad; põllede sees oli neil suurem wõi wähem osa seda kaubawara, mida wanamees nii wiisakalt nõudis. Kaltsumees wõttis margapuu wöö wahelt ja hakkas põlletäisi ükshaawal ära mõõtma. Sääl juures sattus ta kohe esimese põlle omanikuga, kes keegi muu ei olnud, kui maja perenaene emand Trump, kibeda waidlemise sisse.
„Oh sina häbemata waleworst!“ kilkas perenaene käsa kokku lüües. „Poolteist naela! Sinu w’a lagunenud kere kaalub poolteist naela! Mina ise olen oma käega kaltsud ära waaginud — pääle kahe naela.“
„Ei ole,“ waidles wanamees elawasti wastu. „Kadugu ma ihu ja hingega, kui siin üks trips pääle poolteise naela on! Pange kaks naela täis, siis saate kopika.“
Waewalt on wanad Greeklased wabaduse eest, Eesti ajalehed tühjade asjade pärast ja nälginud koerad ühe kondi pärast nii wahwasti wõidelnud, kui siin poole kopika pärast sai waieldud. Perenaene hüüdis maad ja taewast tunnistajateks, et kaltsukorjajal walsk margapuu olla; kaltsukorjaja wannutas kõik õnnetused ennast nuhtlema, kui margapuu mitte õige ei ole. See on tõsi, et kõik margapuud, mida
