Mine sisu juurde

Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
95

juba meister Millet’ wiisil: wanad wärwid lõuendilt maha ja uued peale!


Eewa

Kas siis kuidagi nõu ei leidu —?


Kull
(wäristab pead)

Minu laenukaewud siin linnas on tühjaks pumbatud — tilgatumaks. — Kas mõistate, mis see tähendab?


Eewa
(tasakeste)

Ma wõin seda arwata.


Kull
(karuse ägedusega)

Kas mõistate, mis see tähendab, ühes paigas elada ja liikuda, kus sa igale tuttawale näole wõlgu oled! Ja wõlgu, teades, et sa seda kunagi maksta ei jõua! Ja selle teadmisega tarwiduse ees seista, ikka jälle uusi laenusid üles wõtta! Sarwiline saatan — see on kaabaka-elu, see on warga-põli! Ma julgen weel ainult pimedas uulitsale astuda!


Eewa
(temale weidi lähenedes, murelikult)

Oo, oo, sõber!


Kull

Ja kudas sa ennast ühtepuhku koera-tempude pealt tabad — lömitamast ja saba liputamast, sitsimast ja käsa lakkumast! Paiskaksid mõnele