Salme
(äkilise ärewusega)
Teie mõistate mind ometi — Teie aimate minu soowi isa? — Ma tunnen enese ad acta pandud olewat, ma olen paljaks ajalooliseks mõisteks saanud!
Eewa
(tema käte peale wajutades, trööstiwalt)
No, no, Teie liialdate, preili Salme!
Salme
Wististe mitte! — Ma ei hinda ennast ammugi enam üle õiguse, sellest on mind karmilt ära wõõrutatud. Aga ma ei wõi midagi parata, et mu süda karjatab, kui ma oma nime loen ühenduses Kilingi-Nõmme ja Nuustakuga, Tapa, Tarwastu ja Räpinaga!
Eewa
See alandab Teid nõnda?
Salme
Ja. Ma tunnen enese nagu häbinurgas seiswat! Kuid seda ei sünniks, kui ma muidu gaasi ja elektri all laulaksin. Siis wõiksin uhke ja rõõmsa rinnaga ka kõige wiimasele Saaremaa külale oma andeid wiia, kui mind sinna hüütakse. Mäletab aga keegi, millal Salme Pedak wiimaks elu andwa ja elu kandwa publikumi ette astus —?
Eewa
Aga, kullakene —
