asjaarmastajana õnnekaupa esile pääseda, ja sellegi külge jääb ikka weel midagi dilettantlist kuhugi rippuma.
Laurits
Oh, sõbrake! Nagu ei jookseks diplomeritud dilettantisid ilmas küllalt ringi — enam, kui mõne rahwuse kunstile kasulik oleks, — ja nagu ei kaaluks mõnigi wiljakalt töötaw diplomerimata mitu säärast auga üles!
Noor helikunstnik
Ma sihtisin oma sõnades muidugi kõigi dilettantide peale, herra Laurits.
Laurits
Soo? Siis ma ei kuulnud õieti. Seda selgitawat täiendust oli igatahes tarwis.
(Waheaeg)
Kõrend
(tõuseb üles)
Kallid sõbrad! Wabandage, kui ma teie kõnedewahelist puhke-aega liialt kitsendan, aga mul oleks eelkõneleja mõtte-ehitusele midagi jatkawat ja ümarikult lõpetawat juurde lisada, ja ma püüan sõnade poolest kokkuhoidlik olla.
Kui eelkõneleja meie auwõõra kunstniku-isikus estetilise tegelase olewiku-tüüpust näeb, siis näen mina selles weel enamat — ma näen temas ühtlasi säherduse tegelase tulewiku-kuju, wähemalt ustawates algjoontes. Ma leian nimelt oma sõbra estetilises rakenduses midagi, mis tawaliste üleüldiste nimetustega, nagu: ajakõrgune
