Mine sisu juurde

Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/194

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
194


Laurits

Pööripäew, preili! Kas ei ole, kui heliseks kellahäältel hingest läbi: Jää on murdunud, weed on lahti!


Kolmas preili

Ja, ja! Ometi wiimaks keegi omadest, kellest seltskondades kõneleda maksab!


Laurits
(istub äkki wäikese laua äärde ja hakkab taskuraamatusse kirjutama)

Wabandage — üks mõte minu arwustuse tarwis!


Kolmas preili

Arwustus! Jatkub siis sulg seda briljant-tulewärki kujutama!


Laurits

Ma katsun, preili!


Esimene proua
(tormiliseks muutunud käteplaginat kuulatades)

Ta tuleb ehk siiski weel kord wälja!


Teine proua

Wõimalik, et talle weel lillesid tahetakse ära anda — hiljaksjäänud lillesid ja pärgasid.


Esimene proua

Jumal, seda peame ometi nägema! (Mõlemad rutates ära)