Mine sisu juurde

Lehekülg:Tabamata ime Wilde 1912.djvu/151

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
151


Juta

Ütleme: wanemaks.


Lilli

Ei, seda ta küll ei tee. Sul ei näi wärwide tarwis silma olewat, laps.

Aga sa jäid mulle seletuse wõlgu, mida sa oma päikse-naisega tahad ütelda.


Juta

See huwitab sind? (Naeratab) Ma tahan seda ütelda:

On metsa-naisi, on mere-naisi, on mitmesuguseid muid tumedaid naisi; aga nende aeg on ümber, nad hakkawad kaduma, ja nende asemele tulewad päikse-naised. Need on niisugused heledad, läbipaistwad —


Lilli

Nagu Eewa Marland?


Juta

Ja, mulle kerkib wahel midagi sarnast silma ette — säherdune wõrdlus —


Lilli

Sest et sa waimliselt kaine ja labane oled. Sinu naistega häwineks luule.


Juta

Kas päikse-kultus luuleta on? (Naerab) Isegi niisugused müstika- ja romantika-mehed nagu herrad Waik ja Kõrend olewat toona kirglised päikse-kumardajad olnud.