Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/98

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

meie kaastundmist teenib; kui me ka kõiki ta tegusid ei või õigeteks kiita. Aga ega praegugi isikut leita, kes kõikide mõõdupuu mõõdu välja annaks. Siiski kõik nõuded ei või alati tulla küsimusse. Peaasi üldine kriteerium ja see kriteerium ei kuuluta suurt hädaohtu Tõllule. Ja viimaks ei tohi me unustada: Tõll ei ole mingisugune tavaline inimene, vaid hiid ja kui hiidu tuleb meil teda käsitleda.

Me oleme näinud, et Tõll väga mitmes suhtes Kalevipojaga sarnaneb, mitte ainult jõu poolest, vaid ka tegude poolest; mõne Kalevipoja ja Tõllu teo vahel ei ole peajoontes õieti mingisugust vahet; ainult tegelane kannab teist nime. Sel põhjusel ongi vahel Tõll Kalevipojaks tembeldatud (vrd. lk. 72 j.). Selle väitega ei taha ma ütelda, nagu oleks Tõll täielik eesti luule toode. Ei, nagu Kalevipoeg üksikute eestipäraste ainete kõrval palju rahvusvahelisi motiive sisaldab, nii ka Tõll. Skandinaavia ja saksa mõju tuleb Tõllu motiivides sagedasti esile. Ei ime ka: rootslasi, taanlasi ja sakslasi on kõiki pikemat aega Saaremaal asunud ja saarlaste ellu kultuurijälgi jätnud. Need jäljed ilmuvad peale muu rahvaluuleski. Aja jooksul köitsid saarlased mõnegi võõrastelt kuuldud motiivi „in majorem gloriam“ Tõllu isiku külge ja sedaviisi arenes võõrastel mõjudel muistend, kuna saarlased enam ta kaunistamiseks omalt poolt aineid ei leidnud.

Slaavi mõju ei astu samal mõõdul Tõllu muistendis esile, kui see ka teda üsna vabaks ei ole jätnud. Oletan, et slaavi mõju alles vene valitsuse ajast põlvneb. Aga läänepoolnegi mõju ei ulatu kaugele muinsusse tagasi; tuleb ju ülepea Tõllu muistendit eesti kristliku aja tooteks pidada, kusjuures mitmed rahvusvahelised motiivid muidugi võivad hoobelda pikema eaga. Mõni muistendi lüli — vähemalt nii, kuidas rahvasuu seda praegu kõneleb, kannab mineva sajandi tundemärke enesel, nii näiteks väina sulgemine inglise laevadele. Tõllu muistendi arenemine võib vaevalt kauemini kui viissada aastat olla kestnud.

Tõllu loomisega on saarlased tunnistanud, et kangelasmuistend nende kodumaal soodsat pinda leidnud. Küll ei ole nad suutnud oma vägimehe muistendit mõne võõramaa vägimehe muistendi kõrgusele arendada, kuid nende püüd selleks ehituskive kokku kanda ja oma olude järele ehitada, väärib ometi tähelepanu. Ei ole saarlaste vaimusünnitis veel kogu Eestis tõusnud Kalevipoja kuulsuseni, omal kitsamal kodumaal võidab ta rahva keskel kuulsuse poolest ometi suurema vägimehe.


96