Räägitakse näiteks peata kutsarist tõlla pukil, tõlla ees neli peata hobust; teisal jälle peata valgest naisterahvast. Ristimata laste hinged öeldakse peata koerteks saavat. Iirlastel sõidab must surnuvanker, peata kutsari käes ohjad, peata hobused vankri ees. Iiri hiid ujub üle kanali, pea hammaste vahel. (Am Urquell, IV, lk. 40.) Jääb mõistatuseks, kuidas hiid võib pea hammaste vahel hoida.
Olgu veel nimetatud, et muistend teab Justiniaanuse päevil raudlaevu olevat nähtud, milles mustad peata mehed istunud. Kuhu need laevad sõitnud, seal hakanud katk kangesti möllama. (Grimm, Deutsche Mythologie II, lk. 1136.) Selle muistendi järele esinevad peata mehed õieti katku edasiviijatena.
Isegi hiina rahvausk teab peata inimestest rääkida. Hiinas ometi esinevad pead kaenlas need, kelle pead eluajal otsast raiutud. (Am Urquell IV, lk. 254.)
Vanast ajast alates meie päevini teatakse kogu Euroopas peata inimestest ja loomadest enam-vähem kõnelda, Eestis võrdlemisi harva. Peata loomad esinevad meil harukorral muinasjuttudes, muistendites ei mäleta ma nendega olevat kokku puutunud. (Eesti Kirjandus 1926, lk. 40—44.) Küll leidub üks eesti muistend, aga see erineb märksa Tõllu muistendist. Hallistes teatakse, et Velikse Samle talusse korra pardiajajad tulnud, kelle küüsi peremees Koort sattunud. Pardiajajad raiunud Koordi pea otsast. Pea hakanud maad mööda veerema, keha veerenud järele, kuni mõlemad sinna jõudnud, kus nüüd Koordi nõmmes Koordi haud; sinna maetud hiljemini Koort maha. (H. 22, lk. 397.) Tõllu keha sammub või ratsutab edasi, pea käes, siin aga veerevad pea ja keha teineteise järele edasi. Koordi muistend tuletab Tõllu meelde, aga on muidu täiesti muistend omaette.
Tõllu pea mõõga otsas kandmine erineb veidi võõrmaa peata isikute muistenditest, kuid arvesse võttes, et teisendi järele Tõll pead niisama kaenlas kannab kui võõrmaa peata isikud, kaob vahe Tõllu ja viimaste vahel, olgu siis, et nii palju vahet jääb: Tõll kannab pead kõigest korra ja jääb siis hauda puhkama; võõrmaa peata isikud ilmuvad, pea kaenlas, nii ütelda krooniliste nähtustena, kas ikka teatava aja pärast või sagedasti, kuidas juhtub. Korneeliuse elluärkamisest ja maa peale tagasitulekust ei tea setud midagi.
Väga tihti kuulutavad võõrmaa peata isikud neid nägijatele surma ette nagu Eestis mõnel puhul mardused. Tõllu muistendis ei tule surma-ettekuulutus küsimusse, seda
84
