Hapsal, lk. 7—10 avaldanud. Kuna muidu konstateeritud, et Saaremaal Kalevipoja tundmine puudub, lastakse siin ta koguni Kaarmas asuda. Kuna Kreutzwald vana Kalevi laseb enne poja sündimist surra ja rahvajutud vanast Kalevist nii hästi kui midagi ei tea, elab siin Kalev naise ja pojajõmpsikaga üheskoos, paneb poja koguni püksitasku ja läheb nii Hiiumaale. Kogu perekonna elu tuletab liiga elavalt Tõllu meelde, kuna Kalevipoja jutud säärast elu ei kirjelda. Niisama tuletavad Hiiumaal käigud Tõllu meelde. Hiiumaa hiid esineb siin Neidri nime all, nagu väga mitmed saarlaste vanemad ülestähendused, mis Tõllust ja Neidrist kõnelevad.
Tõllu muistend teab noorest Tõllust kõnelda. Jakobsoni üleskirjutises esineb Kalevipoeg poisijõmpsikana, korra koguni isa taskus. See taskussepanemise lugu tuletab meelde Tõllu meeste taskussepanemist. Küll on Kalevipoja jutuski isiku taskussepanemist, aga ei panda iialgi Kalevipoega taskusse, vaid Kalevipoeg ise on taskussepanija. Ülepea oleks Kalevipojast liiga pentsik kuulda, et ta nagu pöialpoiss taskusse pandud. Ta on kahvatanud varjukuju, kes kuidagi tegevusse ei astu; ainult mõne sõnaga avaldab ta enesest elumärki.
Kõik tegevus keerleb isa Kalevi ümber. See tegevus sulab aga peaasjalikult Tõllu tegudega ühte peale paari erandi. Saare piiga lugu Tõllu muistend ei tunne; selle koht on ainult Kalevipojas, nagu see jutt seal ka omal kohal seisab. Niisama on põrgusõit Kalevipojast pärit. Kuid siingi on Kalev jällegi Kalevipojaga ära vahetatud; mitte Kalevipoeg ei sõida põrgusse, vaid vana Kalev. Kuhu Kalevipoeg jääb, sellest ei anta mingisuguseid teateid. Iseloomulik veel see nähtus, et Kalevipoeg lastakse mõlema käega põrguvärava piita kinni jääda. Mõned teisendid lasevad ta ühe käega köidetud, teisega aga vaba olla, et ta sedaviisi ometi vahimehe ametit võiks pidada. Siin on ta täiesti vahimehe karikatuuriks saanud; ta ainsaks valvamisabinõuks jääb hääl, ta võib appi karjuda, aga köidetud vangina ei või ta ise midagi ette võtta. Siiski üldistes joontes läheb põrguvärava-lugu muude Kalevipoja teisenditega ühte.
Üks puudus on Jakobsoni teadetel: puudub õige allikas. Küsitavaks jääb, kas Jakobson neid tõesti rahvasuust kuulnud. Kahtlen viimase oletamises seda enam, et tänini Saaremaalt sarnaseid teateid ei ole kirja pandud. Luce, kes palju varemini elas ja hulga Saaremaa mälestusi avaldanud, ei tunne sääraseid Kalevipoja muistendeid Saaremaalt. Niisama vähe tunneb neid Holzmayer, kelle Saare-
74
