muistendi motiivid esinevad küll metsiku küti muistendis, aga Tõllu motiivid puuduvad nii hästi kui täiesti; juurtega väljakistud mänd üksi ei tee veel Tilsi ehk metsiku muistendit Tõllu muistendi teisendiks. Russwurm otsib Tõllu sarnasust ungari vägimehest Toldi Miklosest, kelle teod niisama märksa erinevad Tõllu omadest. Nime sarnasus üksi ei tee veel vägimehi teineteise sarnaseks, kui nende teod teineteise omadele ei vasta. (Eibofolke, 393.)
Rochholz esineb E. Pabsti jälgedes julge väitega, Tõllu lugu ei olevatki eesti oma (Tell und Gessler, lk. 86). Ja kuidas põhjendab Rochholz niisugust väidet? Tõllu müütos on randadel ja Lääne-Eesti saartel niikaugelt tuttav ja kohastatud, kui seal rootslased ja eestlased asuvad. Ruhnust Prangli saareni on rootslaste sisserändamine eesti omast vanem, ja mujal eesti mannermaal ei tunta Tõllu lugusid muistendi ega isegi nime järele (Tell u. Gessler, nagu nimetatud).
Senini ei ole veel tõestatud, et rootslased juba enne eestlasi Eesti rannas ja saartel oleksid asunud. Niipalju kui mina aru olen saanud, põhjeneb kogu Tõllu muistend eesti andmetel. Russwurm oma Eibofolkes (§ 393, 5) tsiteerib küll Tõllu, aga kuskilt ei selgu, et andmed Tõllu kohta rootslastelt oleksid saadud; peaasjalikult toetub ta Lucele (Wahrheit u. Muthmassung, lk. 41—42). Teated Leigri kohta on Hiiust pärit. Russwurmi ajal rootslasi ammugi enam Hiius ei asunud, need rändasid sealt juba 1781. a. Venemaale (võrdle J. Jung, Kodumaalt nr. 3, Rootslaste väljarändamine Hiiumaalt). Saaremaal, kus Tõllu muistendite kodu, asus vanasti tõesti rootsi peresid, aga juba Russwurmi päevil võidi neid tulega otsida. Wormsis, Ruhnus, Noarootsis, mõnel väiksemal saarel ja rannal asub praegu veel rootslasi, aga mine neilt Tõllu lugusid küsima, ei kuule sa midagi. Rootsi rahvaluule korjajad ei ole Eesti rootslastelt teateid Tõllu kohta päevavalgele saatnud. Teated Tõllu kohta põlvnevad ikka eestlaste suust.
Tõendid puuduvad igatahes, et Tõllu muistendeid tõesti rootslaste omadeks tuleks arvata. Kuigi mõned uurijad Tõllu nime meelde tuletavate isikutega võõral maal opereerivad, puuduvad neil isikutel ometi Tõllu teod, s. o. teod, millest otsekohe Tõll ära tuntakse. Tõsi on, üksikuid muistendeid, mis enam-vähem Tõllu tegudega kokku käivad, leiame üsna rohkesti germaanlastelt, tihti muiltki rahvastelt; need on lihtsalt rahvusvahelised muistendid, mida saarlased osanud Tõllu nimega köita, niisama kui nad ka mitu Kalevipoja muistendit Tõllu lukku on põiminud.
71
