nagu Kavilda Kantslikohtumägi, Haiba riiumägi, Kanepi kohtumägi (Eesti mütoloogia III, lk. 83; 151).
Ei ole jälgi leitud, et Saaremaa killapidudele oleks katsutud kristlikku iseloomu anda. Ametkondade killad ei ole saarlaste hulgas maal jala-aset leidnud; need elasid linnades gildide näol uuema ajani, kuni viimaks Eesti Valitsus neile keskaja mälestistele otsa peale tegi. Gildide varanduse hulka kuuluvad senini säilinud joomakannud kuulutavad, et neis seltsimeeskondades on alkoholiorjamine päevakorral olnud.
Muistend ei jutusta sellest, et Tõll ise killapidudel ehk killapäeval oleks käinud, kui viimane enam rahva esindajate koosolekut tähendab, vaid-ainult, et ta teiste isikute kaudu killapäeval viibijatega suhteid peab (P. Süda, S. Tõll, lk. 9, 10, 22). Muidu võiks aga Tõllust, kes poole vaati õlut lühikese ajaga ära joob, küll oletada, et killajook talle vististi meeldis.
Mulle näib, et Saaremaa killapidulised, välja arvatud nõupidamised ja kohtumõistmised, mingisuguse tõotuse, veel vähem vande varal killaliikmeiks ei kuulunud, vaid killapidudest vabalt osa võtsid, olgu siis killapidu-talulised ise ja killatalu lähemad naabrid, kes ehk kohustatud olid killakannu-matti maksma.
Killapidud kuuluvad peamiselt germaanlaste kommete hulka. Skandinaavlastega elavalt läbikäinud saarlased on neilt killapidamis-kombed omandanud, kuigi mitte täiel mõõdul. Paraku ei ole varemal ajal killapidude kombeid põhjalikumalt kirjeldatud, uuema aja laste selleainelised teadmised ei suuda aga kaugeltki selget pilti neist anda, nimelt selles suhtes, kas nii-ütelda rahvusvahelised killapidamis-kombed Saaremaal mingisuguseid eestipäraseid jooni enestesse on sulatanud.
Huvitav on viimaks veel tähele panna, et 1896. a. üks Tarvastust saadud teade „kildsaajast“ kõneleb, mida Wiedemanni sõnaraamat niisama vähe tunneb kui killapidusidki. Tarvastust J. Kala poolt antud teade kildsaajade kohta kuulub nii:
Tüdrukud ja poisid käinud kuhugi sauna kokku. Tüdrukud õppinud üksteiselt seal neljapäeva- ja pühapäevaõhtutel õmblemist, suka- ning kindakudumist, pearäti tegemist, kirjade õmblemist jne. Tüdrukute ajaviiteks käinud ka poisid sinna, juttu ajamas, ja sobitatud seal mõnigi kosjakaup kokku. Tüdrukud tõid sinna piima, mune ja ka liha ning jahu, tehti maitsvat rooga ja söödi üheskoos
60
