olete naernud, panen naervad näod eluajaks kiriku lakke!“ Sellepärast lasebki kirikulakke viimase võlvikaare kõrvale kaks naise reljeefkuju raiuda (E. 58 355). Kolmanda teisendi järele läinud ehitaja Linnaka külla võid otsima või juua saama. Naine, kellelt seda palutud, vihastunud, ehitaja aga paigutanud naise näo kirikulakke (E. 58 353).
Barokk-kaunistisi leidub seega Karjagi kirikus. Tavalisesti võetakse selleks mehed; siin habemeta kujud, seega naised. Siingi samba otsas meeste kujusid. Aja jooksul on need kujud üle lubjatud, muist neist maha pudenenud. Ühe niisuguse Tõllu väljaraiutud pea viskasid leeripoisid, nagu nimetatud, kividega katki (Eesti Kirjandus 1915, lk. 292). Naiste päid on kaks enam säilinud. 1923 katsusid professor H. Kjellin ja ajaloolane O. Freymuth Karja kiriku sisemusele niipalju kui võimalik ta endist kuju tagasi anda, seega ka Tõllu tehtud päid restaureerida (O. Freymuth, Tööd Saare- ja Läänemaa kirikutes, Odamees 1924, nr. 5).
Naiste pead avatud suudega on õieti ventilaatorid. Juba paganus isikustas tuuli. Keskaegne taie käis vana-aegse, paganusliku taide jälgedes, kujutades tuuli ikka avatud suuga inimeste peadena (Die Götterwelt, lk. 97; Grimm, D. Mythologie I, lk. 525). Õhupuhastajaid Karja kirikusse ehitades tegi taidur oma-aegse maitse ja viisi järele: Et ventilaatoritest õhk, tuul läbi voolab, andis ta ventilaatoritele tuule sümboolse kuju: avatud suuga inimese pea. Rahva fantaasia püüdis pead omamoodi seletada, nagu ta ülepea ikka ühele või teisele isäralikule nähtusele oma silmaringi kohast seletust otsib.
Üks Tõllu sajatus käib Hiiumaa nõia kohta. Keegi vägev nõid kandnud meie päevil tundmata põhjuse pärast mõnda aega Tõllu peale viha. „Kord käinud Suur Tõll Hiiumaal oma tuttavaid vaatamas. Seal elanud sel ajal vägev nõid, kes Tõllu peale ammugi vihane olnud. Kui Tõll tagasi tulles parajasti kesk Soela väina olnud, pannud nõid selle oma nõidusega nii kangesti lainetama ja keema, et see Tõllu elu iga silmapilk ähvardanud võtta. Peale selle muutunud vesi Tõllu ümber nii soojaks, et ähvardanud liha luude küljest lahti keeta. Suures hädas saanud Tõll viimati ühe käega Mustjala Panga nurgast kinni haarata ja vinnanud enese üles kalju äärele. Seal hüüdnud ta Hiiu saare poole tagasi vaadates ähvardavalt: „Sina, vana nõianoru, see kuri töö ei pea sulle tasumata jääma! Saagu su veri ikka keema ja lainetama ja sinu keha kivinema.“ Seepeale langenud nõid, kes Hiiu pool kaldal
52
