Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõll ja ta sugu. Eisen 1927.djvu/146

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Leiger kristlane olema. Kuid palju võõraste maade hiidusid ehitab kirikuid, ilma et nad ometi ristikogudusse kuuluksid (vrd. E. T. Kristensen, Danske sagn, III, 109—120). Hiidudel, nii ka Leigril näikse kirikute ehitamiseks osavust olevat. Leiger ei ehita ometi omal algatusel kirikut, vaid alles rahva tungiva palve peale, esiotsa järsult ehitamise vastu seistes, veendunud, et hiies hea küll on ohverdada. Hiljemini lepib Leiger hiidlastega kokku ja ehitab kiriku Käinasse, kuid tõmbab ehitamisega venna Tõllu viha enese peale (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 143).

Ülepea on Leigri muistend palju vähemini arenenud kui Tõllu oma. Kas ta rahvasuule kunagi täielikumalt tuttav on olnud, selle kohta puuduvad teated. Kuna Tõllu kohta on enam andmeid olemas, mida ajalooliste juhtumustega kuidagi viisi võiks kokkukõlasse viia, ei suuda andmed Leigri muistendit samal mõõdul valgustada. Kuigi rahvasuu tahaks välja paista lasta, nagu oleks meil Leigris tegemist ajaloolise isikuga, kes ristiusu toomise ajal Hiius elanud, võime käesolevast, meile tuntud materjalist vaevalt ajaloolist isikut välja koorida. Leigri isik on ja jääb mütoloogiliseks suuruseks, kelle tundmine väga piiratud ulatusega: ta ei ole suutnud Hiiust mannermaale tungida ja vähe jälgi on tast Saaremaalegi pääsenud. Ülepea näib kogu Leigri kuju nagu Tõllu najal üles rakendatud olevat; leidlikkuse puudusel on hiidlased mõnegi motiivi saarlaste Tõllu muistendist omandanud, just kui saarlased enestele Kalevipojast, neid motiive pisut arendades, ja nii on Tõllu eeskujul hiidlastelegi rõõmuks ja ad majorem gloriam oma vägimees Leiger ellu tekkinud, keda nad oma kohtade külge on osanud kinni köita.

Niisama äkisti kui Leiger vaatepiirile kerkib, kaob ta jälle sealt. Kõpus saadab ta suure osa iga mööda, Kõpust rändab ta manalasse, kogu Hiiumaad ja ümberkaudseid saari leinama jättes (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 149). Leigriga, õigemini Leigri poegadega, kelle kohta ligemad teated puuduvad, lõpeb Hiiust hiidude sugu, vähemalt ei tea rahvasuu neist enam jutustada. Igapäevsus pääseb Hiiuski aujärjele.


144