ja joogipoolist kaasa viisid, nii ka Leigri pidulised. Kas lihtsaks külaskäiguks vanasti alati toidupoolist kaasa viidi, selle kohta ei ole kindlaid teateid. Kui ka pidul õllevaadid voolavad, ei kõnele rahvasuu ometi eriti joobnuksjäämisest. Kõrgesaare kokka tuleb kõigiti uueaegseks luule-ehteks arvata.
Leigri tegevus.
Kui ka Leiger mõnikord valmis on Hiiumaa elanikkudele paha tegema ta tahtmise vastu eksimise puhul, jahtub viha ometi pea ja ta laseb ennast lepitada.
Talvel üle jää Hiiumaale juhtunud hunte hävitades tuletab Leiger elavalt Kalevipoega meelde. Kalevipojal on tihti võsavillemitega tegemist (VIII, 797—870; XII, 664—693 jj.). Niisama avaldab Leiger huntidele vaenu, kui need karjamaal käivaid Leigri karjaseta loomi kipuvad murdma. Vägimees kisub tamme ühes juurtega maast üles ja jookseb pühajüri-kutsikaid karistama. Ükski ei pääse väledajalgse vägimehe eest pakku; vägimehe tamm sirutab iga pajuvasika sirevile, nende sugu Hiiust täiesti kaotades (mu Eesti muistsed vägimehed, lk. 140). Kalevipoeg jookseb sedasama viisi hundi järele, aga ei hakka ennast nii vaevama kui Leiger; pea võtab ta kivi ja viskab sellega metsahalli (E. 41 997; 32 688; mu Kodused jutud I, 37). Kalevipoeg ei suuda pühajüri-kutsikate vastu ometi sama tagajärjega võidelda kui Leiger.
Et Leiger vähemini öökulli näinud hiidude hulka kuulub, tunnistab ta laevaehitus. Kõpu nina näikse juba vanast ajast saadik laevadele hukatusepaigaks olnud olevat. Ei ole ime, et Hiiu Ungur seal laevu tühjaks on riisunud; selles suhtes võis ta ennast ju Leigri eeskujule toetada. Kui muistne vägimees randa või karile joosnud laevu oma kasuks tühjendas, võis hiljema-aegne mõisnik, ka omast kohast vägimees olla tahtes, niisama teha. Leiger igatahes avaldab vägimehe jõudu sellega, et kaubalaeva karilt enese taga randa veab. Laeva tühjendamisel meeldib laeva rikkus Leigrile nii väga, et ta kavatseb päris mereröövliks hakata. Seks vajab ta aga laeva. Arvates, et sauna ehituse tarkus laevagi suudab ehitada, hakkab Leiger tööle. Laev ometi nõuab suuremaid arhitektiteadmisi kui saun. Omal ajal ehitas Kalevipoeg linna, aga kaugemale materjali kokkuvedamisest ta ei pääsenud. Jõud ei loo veel linna, vaid mõistus. Niisama vähe suudab jõud, tervis üksi laeva luua, kui sellega käsikäes ei käi sellekohane mõistus,
140
