V. Mägi nimetab Leigrit kord Leigliks, nim. Leigel (E. Kirjameeste Selts V, 397); see nimekuju on vist kelleltki r mittekõnelejalt saadud.
Et nimekuju Leiger õige, selle kohta annavad tunnistust paar kohanime. Rahvateadete järele asunud Leiger Leigrimäel, kus leidunud ta elamu ja saungi; selles saunas käinud ka Tõll vihtlemas (E. 61 166). Leigrimäeks hüütakse järsku kruusamäge Kärdla ja Partsimõisa vahel. Saare läänepoolse osa suur mets kandnud nime Leigri mets. Käinast Kõrgessaare poole minna on nüüd veel kaks Leigri talu tee ääres, teatavad Hiiust pärit olev G. Tikerpuu (E. 59 651) ja M. Meiusi (E. 61 153). Teise teate järele asunud Leiger Soonlepa soode vahel Vilivalla viderikus (E. 61 135).
Leigri nime seletamine tekitab oma jagu peamurdmist. Oletatakse, et Leiger on tuletatud rootsikeelsest sõnast lekare = mängija, mängumees, pillimees. Sel juhul oleks pidanud Leiger suur pillimees olema; kuid ta pillimängimisest ei tea me midagi, vähemalt ei ole rahvasuu teateid Leigri pillimängimisest alal hoidnud. Ainult seda teame, et noor Tõll esineb Saarel Vanemuisena, paneb oma viiulimängimisega inimesed ja loomad tantsima. Kui Leiger tõesti lekare-sõnast on tuletatud, oleks meil siin tegemist rootsi laenuga. Iseäranis ei oleks meil tarvis seesuguse rootsi laenu üle imestella, sest keskajal elas Hiiu saarel väga palju rootslasi, kellelt vägimees oma peategevuse järele hõlpsasti rootsikeelse nime võis omandada, eeldatud, et Leigri nimi tõesti rootsi keelest pärit.
Rootsi lekare = mängumees, pillimees näikse nii siis eesti keelde olevat tunginud eluõigust saama. Vähemalt puutume rahvalauludes sellekohase sõnaga kokku. Nii näit. lauldakse Vastseliinas:
Meile leigori tulõva; |
Laulu alguses kõneldakse leigoritest, hiljemini aga ainsuses leigost. Wiedemanni sõnaraamat säärast sõna ei tunne, küll aga esineb see murretes mängumehe, pillimehe, naljategija tähenduses. Edasi öeldakse selles laulus, et „leigo“ tahab „leiko“ lüüa. J. V. Veski „Eesti Õigekeelsuse-sõnaraamatus“ esineb „leikar“ naljahamba, mängumehe tähenduses. Ka soome keel tarvitab sarnast sõna,
132