pole sallinud nõiapoega silma otsaski. Ühel päeval astunud vana Karu Jaan Järu Juhani ette ja ähvardanud Juhani lambakarjad ühes Lindega oma karude abil hävitada, Juhani enda karuks moondada ja kõige hirmsamat tööd tegema panna, kui Juhan tütart silmapilk tema pojale naiseks ei anna. Juhan olnud igapidi kimbus; ta tundnud vana nõia hirmsat võimu, aga ometi oli tal raske oma tütart vägisi nõia pojale sundima hakata. Ta jätnud asja saatuse hooleks ja palunud taevataadi abi.
Karu Jaan ei olnud mees, kes muidu ähvardas. Juba olid karud suure hulga Juhani karjast maha murdnud ja nahka õginud. Vaene Lindeke, kes karja hoidis, olnud suures hädas. Ta olnud ennast selle ajani karude eest jõudnud ära peita, aga oli näha, et nad teda taga otsivad. Ometi olnud taevataat Juhani palvet kuulnud ja tahtnud kurjale asjale lõpu teha. Ühel päeval kuulnud Linde hirmsat kohinat; põhja poolt tõusnud kole must pilv üles. Pilve ees lennanud valge luik ja hüüdnud: „Põgene, Lindeke, ots on tulemas, järv on sündimas.“ Linde pole saanudki enam põgeneda; ta jäänud ühele kõrgemale künkale suure kuuse alla seisma. Korraga näinud ta, et mets tema ümbruses alla vajunud, pilv jõudnud kohale, vett tulnud alla kui toobrist ja uputanud Karu Jaani ühes ta pojaga, kes parajasti oma varakoopaid üle vaadanud, ja karudega ära. Koht, kus Linde kuuse all seisnud, jäänud alla vajumata ja jäänud saarena kesk järve seisma, mida sellest saadik „Linde rahuks“ hüüdma hakatud. Järu Juhani karjast olnud ainult veel 9 oinast karude küüsist üle jäänud. Need kogunenud vihma eest ühe künka otsa suurte puude alla. Ka see koht jäänud seisma ja kannab tänapäevgi veel „Oinarahu“ nime.
Nõnda sündinud järv, mis versta 3½ pikk, 2 lai ja 3, paiguti 7 sülda sügav. Järve hakatud sellest saadik kahe nimega hüüdma: Järu Juhani järele „Järumetsa“ ja Karu Jaani järele „Karujärveks“. Mõlemate kohtade peal asuvad veel praegu samanimelised väikesed karjamõisad.
Praegugi pidavat Karu Jaan oma karudega järve põhjas möllama ja ajuti suurt müra tegema. Mõned teavad rääkida, et vana Jaan olla järve sündimise puhul enese suureks kalaks moondanud ja elada veel praegu seal. Ajuti pidavat järve kohal ka „rahatulesid“ nähtama. Eks Jaani vedajate ning puukide poolt kokkuveetud raha hinga ju praegu veel järve põhjas oodates, päevavalgele toomist. Järve ümbruses ja iseäranis tema põhja- ja idakallastel olla sagedasti
122
