XXVIII.
See oli ühel kesknädalasel päeval, kui Mäe rahvas nägi, et Oru Karla sõidab vedruvankriga välja, noor mära ees, nagu läheks ta kirikusse. Kuhu ta küll võiks minna? Mis hea koht see on, kuhu Karla sõidab nõnda kesknädalasel päeval? Ja pealegi veel nii hea vutiga. On ehk vana Pearu haigeks jäänud? Läheb ta temale rohtu tooma? Ei, selleks sõidaks Juuli või Helene rattaga. Tahetakse ehk arst koju tuua? Noh, seda juba Pearu sündida ei lase. Temale on ainult kord arst koju toodud ja sellest aitab tema eluks. Seegi oli siis, kui polnud jumala haigus, vaid inimeste kätetöö, — kui taheti teda mitte tappa, vaid seni peksta, kuni ta sureb, nagu peksjad ütlesid. Siis päästis tema elu Mäe Andres, see tema vänge vihamees ja kange „nuaber“, kes ise pole endale lasknud kunagi arsti koju tuua. On siis Pearu viletsam kui Andres, et tema peaks laskma arsti enda tarvis Vargamäele küüditada? Ei, Pearu ei taha viletsam olla. Või on ta jumalaga halvemas vahekorras kui tema leppimatu vingamees, et ta peaks hakkama jumala haiguse vastu inimesilt abi otsima? Ka mitte! Pearu asjad on jumalaga samuti korras nagu Andreselgi, ainult et tema ei tunne niipalju pühakirja kui see. Tema ei
