„Ma tahtsin Tiinaga rammu katsuda, siis,“ seletas poiss.
„Noh, kas olid Tiinast üle?“
„Ei,“ vastas poiss, „Tiina torkas pussiga.“
„Kas koer ei tulnd kallale?“
„Enne Tiina pussiga, siis koer.“
„Kas oli väga valus?“
„Veri jooksis,“ ütles poiss.
„Ja siis Tiina võttis pussi ära?“ küsis Oskar.
„Tiina võttis,“ kinnitas poiss. „Indrek tuli, mina jooksin ära.“
„Ah Indrek tuli ka sinna?“
„Indrek tuli ka ja Eedi jooksis ära.“
„Kas Tiina karjus?“
„Tiina karjus ja Eedi karjus.“
„Miks Eedi karjus?“
„Kui Tiina pussiga ja Mulla hammastega.“
„Aga miks karjus Tiina?“
„Ei taht rammu katsuda.“
„Miks sina tahtsid Tiinaga rammu katsuda?“
„Tiina ilus tüdruk,“ ütles poiss, „ilus tüdruk teeb meheks.“
See vastus ajas Oskarile judinad kehale, aga ta äratas ka mingisugused loomalikud alginstinktid, mida ta täna märkas endas esimest korda. Äkki hakkas tal nagu vastik ja häbi iseenda ees, sest ta nägi Tiinat hetkeks nagu selle poisi silmadega. See oli nii jõle, et ta katkestas jutu siinsamas ja läks oma teed. Aga poiss jooksis talle järele ja hüüdis:
„Oskar, Oskar! Eedi puss! Eedi puss Tiina käes!“
„Hea küll, hea küll,“ vastas Oskar tagasi vaatamata, „ma katsun ta Tiinalt kätte saada.“
