Mine sisu juurde

Lehekülg:Tõde ja õigus IV Tammsaare 1932.djvu/227

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

lastega välja minna, pean üksi käima, nagu kõik seltskonnaprouad, sest kõigil on omad saladused, mida ei või meestele rääkida, sest see ei meeldi neile. Eks ole nõnda? Nii et minu ilusad kavatsused, ise hakata oma lapsi kasvatama, lähevad tühja. Või pean ma ise seniks kööki minema, kuni Tiina lapsed välja viib. Sest tema võib, temal pole veel meest, kelle eest ta peab alati midagi varjama. Nagu sa näed, olen ma väljapääsemata seisukorras.“

„Inimene on nähtavasti üldse väljapääsematus seisukorras,“ ütles Indrek, „tema ei suuda elada ei tõega ega tõeta, eriti oma isiklikus elus. See on tema vanne.“

„Nii et meie oleme ka vandealused?“ küsis Karin.

„Meie ka,“ vastas Indrek. „Me pääseks sellest vandest ainult siis, kui meil poleks kunagi olnud, poleks praegu ega ka tulevikus ainustki pattu või eksitust teos, mõttes, meeles. Aga niisukest inimest ei ole. Me kõik oleme nõnda loodud, et igaühel on oma patud, ja sagedasti on kõige räpasemad need, kes pole ainustki pattu teinud, vaid ihkavad neid teha. Tegu puhastab pisutki inimest.“

„Eks ole, “ hüüdis Karin. „Nii et mina olen pärast oma patutegu pisut puhtamgi, kui oleks olnud ilma tegemata. Mina ise tunnen ka nõnda. Aga siis oled ju sina hullem kui mina. Tead, nüüd ma ütlen sulle veel ühe saladuse: mina olen mitu korda sinust mõelnud — aga sa ei tohi mulle seda pahaks panna, sest ma räägin ju ainult selleks, et sa m’ust kõik teaksid, nii et ma olen terve oma ihu ja hingega sinu naine, täiesti sinu, seest ja väljastpoolt — ma olen nimelt mõelnud, et kas sina oled kunagi — aga ära vahi mulle nõnda otsa, mul hakkab hirmus häbi, ma ei julge rääkida, pööra pea nõnda, vaat’ nii, vaata aknast välja, tee, nagu oleksid mõttes ja ei kuulegi õieti, mis ma ütlen, soo, väga hea — sest mõnikord mõtlen ma, et kas sulle meeldivad vahel teised naised. Saad aru, mitte, et kas meeldivad, vaid kas sa tahaksid nendega olla, nagu sa oled minuga? Ära veel silmi pööra, vahi aga aknast välja, ole mõttes. Ja siis ma mõtlen veel, et kui sulle mõni meeldib, kas sa oled katsunud mõnega olla nagu mi-

227